2-08-66372/74 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2012. a, Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-66372 Tsiviilasi MV`i hagi GMV`i vastu elatise vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MV (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Senny Pello Advokaadibüroo Concordia Lennuki 22, Tallinn 10145 Tel: 6262062, faks 6262061 E-post: senny.pello@concordia.ee Kostja GMV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja AU(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Erki Vabamets Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets Tartu mnt 2, 10145 Tallinn 15. Korrus Telefon: 6850950, faks 6850951 e-post: erki.vabamets@torv.ee Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 28.02.2012 Hageja lepinguline esindaja Senny Pello Kostja lepinguline esindaja Erki Vabamets

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata MV`i hagi GMV`i vastu elatise vähendamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulu MV`i kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud

2 Hageja esitas 08.10.2008.a. hagiavalduse toimiku leheküljed elatise vähendamiseks alates hagiavalduse esitamisest ning elatise võlgnevusest vabastamiseks. Kuivõrd vaidlus elatise võlgnevusest vabastamise osas on lõppenud seoses Harju Maakohtu 29.10.2010.a. kohtuotsuse jõustumisega selles osas, siis on käesoleva hagiavalduse terviktekst esitatud üksnes elatise vähendamise nõudes. Hagejal ja AU’il on ühine laps GMV (kostja) ning kostjale elatise maksmiseks sõlmiti hageja ja AUvahel tsiviilasjas nr 2/3/24-3100/2 kompromiss kostjale elatise maksmiseks, mis kinnitati Tallinna Linnakohtu 15.05.2003.a. kohtumäärusega (edaspidi kohtumäärus).

Kohtumääruse punkti 1.1. kohaselt on hageja kohustatud tasuma kostja ülalpidamiseks alates 01.05.2003.a. kuni 15.11.2019.a. elatusraha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning punkti 1.3. kohaselt kohustub hageja toetama kostjale tarbeesemete soetamist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kümne kuupalga alammäära ulatuses aastas. Kuigi kohtumääruse sõnastusest ei tulene sõnaselgelt, et punktis 1.3. sätestatud kohustus toetada tarbeesemete soetamist tuleb käsitleda samuti elatisena, siis arvestades, et tegemist oli elatise väljamõistmise asjas tehtud kohtumäärusega ning seda, et elatis on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanemalt välja mõistetud perioodiline rahaline hüvitis vana PKS § 61 lg-te 1 ja 2 ning ka täna kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel, tuleb hageja hinnangul käsitleda kohtumääruse punktis 1.3. sätestatud kohustust samuti elatisena.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11 p 19). Hageja hinnangul selles osas vaidlus puudub, et kohtumääruse punktis 1.3. sätestatud kohustus toetada kostjale tarbeesemete soetamist on mõeldud kostja vajaduste rahuldamiseks ja kostjale piisavate materiaalsete vahendite tagamiseks. Seega on hageja hinnangul tegemist sisuliselt elatisega, mida kinnitab ka asjaolu, et pooltevaheliste erinevate kohtumääruse tõlgendamisest tulenevalt vaidluste tulemusel on kohtud leidnud, et nimetatud kohustus on mõeldud kostjale kindluse andmiseks ülalpidamiskohustuse täitmisel ning kohustus tuleb rahaliselt täita hiljemalt iga aasta lõpus (tsiviilasi nr 2-08-68740).

Elatise vähendamine vana PKS kohaselt 2.5. Vana PKS § 61 lg 3 võimaldas nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel, seega puudutab see elatise vähendamist alates hagi esitamisest, so 08.10.2008.a. kuni 30. juunini 2010.a. Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise vähendamise nõude esitamisel lapse vajadustele ning vanemate varalisele seisu muutumisele ning leidnud, et hageja varaline seis on halvenenud ja AU’i varaline seis on paranenud ning pole usutav, et kostja vajadused on umbes 16’000 Eesti krooni (so u 1023 eurot) kuus.

Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb võrrelda, kas ja millises ulatuses on vanemate varaline seis ja lapse vajadused muutunud võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga (3-2-1-33-11 p 34) ning nimetatud seisukohale jõudis käesolevas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus 15.12.2010.a. otsuses. AU esitas kostjale elatise väljamõistmiseks hagiavalduse tsiviilasjas nr 2/3/24-3100/02 11.04.2002.a. (tsiviilasja 2/3/24-3100-02) nõudes kostja ülalpidamiseks igakuiselt 5’000,00 Eesti krooni ning esitades hagiavalduse lisana 8 ülevaate lapse ülalpidamise kulude kohta (tlk 22-24).

AU’i varaline seis 2001.a. hagiavalduse esitamisel: kinnisvara puudus, ta õppis ning oli lapsehoolduspuhkusel ja ainsaks sissetulekuks oli lapsetoetus. 2003.a. aastal kohtumääruse tegemisel töötas AU hagejale teadaolevalt apteekrina ning sai töötasu summas umbes 5’000,00 Eesti krooni, kinnisvara endiselt puudus. Hageja varaline seis 2001.a. hagiavalduse esitamisel: töötas OÜ’s M ning hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale kinnistu Harku vallas, Ilmandu külas, Kadaka tee 10A, OÜ M (majandustegevus puudus) ja OÜ M .

3 Hageja töötasu oli 2001.a. juunis ja juulis 1’600,00 Eesti krooni (EV palga alammäär 2001.a.)1 ning 2001.a. augustist kuni novembrini 3’000,00 Eesti krooni, laenukohustused puudusid ning hagejal oli üks laps -kostja. Kostja vajadused 2001.a. hagiavalduse esitamisel: tsiviilasja 2/3/24-3100-02 kohaselt olid kuus üürile, sidele, elektrile, lapsehoidjale,

mähkmetele, puhastuslappidele, pesemisvahenditele, transpordile, ravile, kunstpiimasegule, toidule, majapidamisja hügieenitarvetele, vitamiinidele, riietele ning muudele vajalikele tarbeesemetele) 23’324,50 Eesti krooni. Hageja varaline seis 08.10.2008.a. hagiavalduse esitamisel: hageja töökoht oli endiselt OÜ’s M , hagejale kuulus OÜ M (majandustegevus endiselt puudus), OÜ M (I KD tlk 100), kinnistu XXX(I KD tlk 101-104), laenukohustus 18.11.2005.a. laenulepingu nr XXX alusel (I KD tlk 198-203) ning hageja igakuine sissetulek oli umbes 4’529 Eesti krooni (2008.a. tuludeklaratsiooni kohaselt oli hageja palk ja muud tasud 54350 Eesti krooni – Lisa 1).

Hagiavalduse esitamisel oli hagejal üks laps – kostja, kuid 24.09.2009.a. sündis hagejale teine laps – GV(sünnitunnistus II KD tlk 178). Nimetatud asjaolud on eelnevalt hageja poolt 29.09.2009.a. hageja taotluses ülevaatlikult ka (I KD tlk 206-208) esitatud. AUvaraline seis 2008.a. hagiavalduse esitamisel: AUoli AS S siseaudiitor ning sai töötasu üle 20’000 Eesti krooni kuus. Kohus nõudis välja arvelduskonto väljavõtted ning nimetatust on näha, et perioodil 29.09.2008-05.12.2008 sai AU kokku AS’ilt S 241’646,69 Eesti krooni (II KD tlk 28, 32, 36, 37, 40).

Arvestades, et nimetatud summa sai AU 4 kuu jooksul, teeb see keskmiseks kuusissetulekuks üle 60’000 Eesti krooni. 2009.a. töötas AU AS’is PP ning sai vahemikul 10.03.2009-01.07.2009 (II KD tlk 63, 69, 72, 81, 84, 90, 97) töötasu summas 266’152,09 Eesti krooni, mis teeb 4 kuu jooksul keskmiseks kuusissetulekuks umbes 66’500 Eesti krooni. Lisaks sellele kuulus AU’ile kinnisvara XXX (IV KD tlk 40-43), mille väljaüürimisest sai AU üüritasu märts 2009 kuni oktoober 2009 eest umbes 40’400 Eesti krooni (II KD tlk 62, 72, 82, 89, 98, 106, 113).

Hageja märgib, ka seda, et AU’il on 6 arvelduskontot (II KD tlk 7, 17-18, 20) ning perioodi 01.09.2008-28.10.2009, so 1 aasta ja 28 päeva, oli ühe arvelduskonto laekumisi summas 937’861,47 Eesti krooni ning vaba jääk 80’215,40 Eesti krooni (II KD tlk 117), millest nähtub, et AU’i varaline seisund on oluliselt paranenud võrreldes 2001-2003 aastaga. Hageja varaline seisund on käesoleva hagi tervikteksti esitamisel enamvähem sama, milline see oli 2008.a. hagiavalduse esitamisel, v.a. see, et aasta kokkuvõttena on hageja sissetulek ühes kuus 1331,49 eurot ja hagejale ei kuulu kinnisvara.

Hagejal on iga-aastane laenukohustus summas 200’000 Eesti krooni ning laenu igakuine intressikohustus 900,00 Eesti krooni, so igakuiselt kokku umbes 17’566,67 Eesti krooni ehk 1’122,71 eurot. Seega enamus hageja sissetulekust läheb hageja laenukohustuse kandmiseks. Hageja igapäevaseid kulusid aitab kanda hageja elukaaslane ning hagejal on teine laps – GV, kes käib eralasteaias riikliku lasteaiakoha puudumise tõttu. Hageja ja hageja elukaaslase ning lapse igakuisteks püsikuludeks on elekter umbes 200 eurot kuus (Lisa 2 – FE AS arve), sideteenused umbes 50 eurot kuus (Lisa 3 – E arve), lasteaiamaks 415 eurot XXX arve), prügivedu 14 eurot, vesi umbes 58 eurot kuus.

Lisaks sellele igapäevased kulud toidule, riietele ja transpordile. Hagejal on põhjust arvata, et AU’i varaline seis on täna endiselt oluliselt parem.

Kostja vastus hagile

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu:

1.1.1. eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et anda alust elatise suuruse vähendamiseks;

1.1.2. lapse vajadused on võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga suurenenud;

1.1.3. hageja varaline seisund on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga oluliselt paranenud;

1.1.4. kostja varaline seisund on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga halvenenud.

2. ASJAOLUD JA SEISUKOHT HAGEJA FAKTIVÄIDETE KOHTA

4

2.1. Lapse vajadused on võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga suurenenud.

2.1.1. 2001.a olid lapse vajadused 23 324,50 krooni (1 490,71 eurot) kuus (tõendab tsiviilasja 2/3/24-3100-02 tlk 22-24).

2.1.2. Käesoleval ajal on lapse vajadused 2 130,80 eurot kuus (vt lisa 1) ehk suuremad kui need olid kompromissi sõlmimise ajal.

2.1.3. Lapse vajadused koosnevad praegu järgmistest kuludest:

(i) Kodulaen 562 eurot kuus (tõendab lisa 2).

(ii) Elekter 26 eurot kuus (tõendab lisa 3).

(iii) Gaas 61 eurot kuus (tõendab lisa 4).

(iv) Vesi 17 eurot kuus (tõendab lisa 5).

(v) Turvateenus ja muud kommunaalkulud 15 eurot kuus (tõendab lisa 2).

(vi) Prügivedu 8 eurot kuus (tõendab lisa 6).

(vii) Televisioon (Starman) 1 euro kuus (tõendab lisa 7). (viii) Internet 11 eurot kuus (tõendab lisa 8).

(ix) Kindlustus 30 eurot kuus (tõendab lisa 9).

(x) Söömine kodus, esmatarbekaubad koduseks majapidamiseks 220 eurot kuus (tõendab lisa 2).

(xi) Söömine väljas koos perega 20 eurot kuus (2 korda kuus 10 eurot kord).

(xii) Mobiiltelefoni arved 48 eurot kuus (tõendab lisa 10). (xiii) Ravimid ja ravikulud 25 eurot kuus (tõendab lisa 2).

(xiv) Lapse taskurahast tehtud kulutused 157 eurot kuus (tõendab lisa 11).

(xv) kooli õppemaks 233 eurot kuus (tõendab lisa 12 ja lisa 2).

(xvi) Trennid ja huvialaringid 75 eurot kuus (tõendab lisa 13 ja lisa 2). (xvii) Kino, teater, üritused, loomaaed, kontserdid 25 eurot kuus (tõendab lisa 2). (xviii) Koolija vabaajarõivad 2 194 eurot aastas (tõendab lisa 2).

(xix) Spordiriided ja –tarbevahendid 1 132 eurot aastas (tõendab lisa 2).

(xx) Õppevahendid ja raamatud 1 204 eurot aastas (tõendab lisa 2).

(xxi) Reisimine 1 722 eurot aastas (tõendab lisa 2). (xxii) Tehnika, litsentsid (arvuti, mobiiltelefon) 921,30 eurot aastas (tõendab lisa 2).

2.2. Hageja varaline seisund on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga oluliselt paranenud.

2.2.1. Hagi tervikteksti kohaselt töötas hageja 2001.a OÜ-s M , kus tema töötasu juunis ja juulis oli 1 600 krooni (102,26 eurot) kuus ning augustist kuni novembrini 3 000 krooni (191,73 eurot) kuus. 2001.a OÜ M puhaskasum oli 552 250 krooni ja omakapital (ehk omaniku vara passiivne väärtus, st vara miinus kohustused) 1 631 208 krooni (tõendab lisa 14) ning 2003.a OÜ M puhaskasum oli 1 353 301 krooni ja omakapital 3 694 615 krooni (tõendab lisa 15).

2.2.2. Käesolevaks ajaks, s.o 2011.a, on hageja varaline seisund oluliselt paranenud. Hageja on majanduslikult eduka äriühingu – OÜ M – ainuosanik. Ühingu ainuosanikuks olemine võimaldab ühingu varalisest seisundist teha järeldusi ka hageja varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Samale seisukohale asus käesolevas asjas ka ringkonnakohus (vt KD III, tlk 64-65).

2.2.3. OÜ M 2010.a majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ M puhaskasum 2010.a 1 178 680 krooni (75 331,38 eurot) ja jaotamata kasum seisuga 31.12.2010.a oli 13 281 543 krooni (848 845,31 eurot). Ühingu omakapital – mis näitab omaniku vara passiivset väärtust – on kokku 14 271 543 krooni (912 117,84 eurot). 2009.a võrreldes on omakapital suurenenud 978 680 krooni (62 549,05 euro) võrra. 2001.a võrreldes on omakapital suurenenud 12 640 335 krooni võrra. 2003.a võrreldes on omakapital suurenenud 10 576 928 krooni võrra. Dividendidena maksti hagejale 200 000 krooni (12 782,33 eurot). OÜ M lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara jagatud lühiajaliste kohustustega) oli 7,58, mis näitab, et ettevõtte kohustused on käibevaraga kaetud enam kui 7-kordselt. OÜ-l M on seisuga 31.12.2010 ainuüksi raha sularahas ning pangakontodel summas 3 762 213 krooni (240

5 449,23 eurot). Kohustusi on ühingul aga summas 1 315 175 krooni (84 055,00 eurot) (tõendab lisa 16).

2.3. Kostja varaline seisund on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga halvenenud.

2.3.1. 2003.a töötas kostja apteekrina ning tema sissetulekuks oli u 5 000 krooni (319,56 eurot) kuus.

2.3.2. Alates 21.09.2009.a on kostja töötu (tõendab KD I tlk 192). Alates 4.09.2009 õpib kostja Tallinna Tehnikaülikoolis täiskoormusega (tõendab KD IV tlk 44). Tulenevalt eelnevalt mainitud asjaolust võttis Eesti Töötukassa kostja töötuna arvelt maha (tõendab KD IV tlk 45).

2.3.3. Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas aadressil XXX(KD IV tlk 40-43), ¼ suurune mõtteline osa kinnistust Viimsis aadressil XXX(KD IV tlk 36-39) ja kinnisasi XXX (KD IV tlk 75). Kinnisasjad osteti nö buumi kõrghetkel, 2007.a kevadel ja suvel. Seetõttu on kinnisasjade varaline väärtus kostja jaoks negatiivne ja nende müümine tänasel päeval ei ole võimalik.

2.3.4. Avalikult ligipääsetava Maa-ameti tehingute andmebaasi väljavõtte kohaselt on keskmiseks hoonestatud maa tehinguhinnaks Laiaküla külas, kus asub XXX kinnistu, 157 620 eurot (tõendab lisa 17). Hüpoteek nimetatud kinnistul kostjale kuuluval osal on 4 722 000 krooni (301 790,80 eurot) (KD IV tlk 36-39). Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust minimaalselt 144 000 eurot.

2.3.5. Keskmiseks korteriomandi tehinguhinnaks Tallinna kesklinnas, kus asub XXX korteriomand, on 1 202,13 €/m2 (tõendab lisa 18). XXX korteriomandi suuruseks on 39,8 m2, seega võib nimetatud korteri väärtuseks pidada 47 844,77 eurot. Hüpoteek nimetatud korteriomandil on 2 040 000 krooni (130 379 eurot) (KD IV tlk 40- 43). Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust 82 534,23 eurot.

2.3.6. Keskmiseks hoonestamata maa tehinguhinnaks XXX, on 23,93 €/m2 (tõendab lisa 19). Punga tee 7 kinnistu suuruseks on 3 842 m2, seega võib nimetatud kinnistu väärtuseks pidada

91 939,06 eurot. Hüpoteek nimetatud kinnistul on 115 000 eurot. Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust 23 060,94 eurot.

2.4. Kostja vaidlustab siinkohal kõik Hageja faktiväited, mida ei ole eelnevas käsitletud.

3. PÕHJENDUSED

3.1. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda PkS § 99 ja § 102. PkS § 99 lg 1 kohaselt tuleb elatise kindlaksmääramisel lähtuda ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. PkS § 102 lg 1 kohaselt tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada ka ülalpidamise andmiseks kohustatud isiku varalist seisundit.

3.2. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapsevajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseksolnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki poolt peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu lahendid 3-2-1-66-08, 3-2-1-127- 09, 3-2- 1-33-11).

3.3. Kuna hageja soovib lapsele makstavat elatise suurust vähendada, on hageja kohustuseks tõendada, et lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

3.4. Kostja varaline seisund

3.4.1. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja varaline seisund 2008. aastal on oluliselt parem kui 2001-2003 aastal (vt hagi terviktekst). Lisaks ei ole asjakohased hageja poolt esile toodud asjaolud, mis käsitlevad kostja varalist seisu aastatel 2008-2009, kuna varalise seisundi muutumist tuleb hinnata tänase päeva seisuga, samuti nagu varalist seisu kompromissi sõlmimisel hinnati kompromissi sõlmimise aja, mitte hagi esitamise aja seisuga. Seetõttu tuleb hageja poolt esile toodud asjaolud jätta tähelepanuta.

6

3.4.2. Kostja on tänasel päeval töötu, täiskoormusega üliõpilane, kellele kuuluvad kinnistud on negatiivse varalise väärtusega, mille realiseerimine ei oleks seetõttu majanduslikult otstarbekas (vt asjaolud p. 2.3.1. – 2.3.6.).

3.4.3. Eelneva põhjal on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja varaline seisund oleks tänasel päeval paranenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kostja esitatud tõenditest nähtub hoopis vastupidine: kostja varaline seisund on tänasel päeval võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga halvenenud (vt vastuse punktid 2.3.1. – 2.3.6.).

3.5. Hageja varaline seisund hageja väitel oli tema palk kompromissi sõlmimise ajal 1 600 – 3 000 krooni kuus. Käesoleval ajal on hageja varaline seisund oluliselt paranenud (vt vastuse punkte 2.2.2. ja 2.2.3.). Ka hageja muid kohustusi (laenukohustus ja täiendav laps, vt hagi terviktekst) arvestades on hageja varaline seisund ikkagi parem võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga.

3.5.2. Siinkohal soovib kostja tähelepanu pöörata ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-19-07, kus on märgitud, et võlgnevusest vabastamise otsustamisel tuleb hinnata kohustatud isiku tegelikku varalist seisundit ning selgitada, kas ja kui palju on kohustatud isikul võimalik elatise võlgnevust tasuda. Kohustatud isiku varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

3.5.3. Vaadates OÜ M äärmiselt head finantsseisu ja majandustulemusi (vt käesoleva vastuse p 2.2.2. ja 2.2.3.), ei ole usutav, et hagejal on 1 331,49 euro suurune kuu sissetulek (vt hagiavalduse tervikteksti punkt). Hageja ei ole selle väite kinnitamiseks esitanud ka ühtki tõendit. Kostjale teadaolevalt on hageja igakuine sissetulek märgatavalt suurem kui 1 331,49 eurot.

3.5.4. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja igapäevaseid kulusid aitab kanda hageja elukaaslane (vt hagiavalduse tervikteksti). Hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Kostjale teadaolevalt hageja ei vaja finantsilist toetust ja hageja elukaaslase sissetulek ei võimaldaks tal hagejat ka toetada, kuna ta on lapsehoolduspuhkusel.

3.5.5. Eelneva põhjal on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks tänasel päeval halvenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kostja esitatud tõenditest nähtub hoopis, et hageja varaline seisund on tänasel päeval oluliselt paranenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga.

3.6. Lapse vajaduste muutumine

3.6.1. Kompromissi sõlmimisel aluseks võetud lapse vajadused olid hagiavalduse kohaselt 1 490,71 eurot kuus. Tänasel päeval on lapse vajadused kuus 2 130,80 eurot (vt vastuse punkte

2.1.2. ja 2.1.3.). Seega on lapse vajadused tänasel päeval suurenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga.

3.6.2. Vastuseks hageja väitele, et laps ei vaja enam mähkmeid, turvatooli ja lutipudelit, märgib kostja, et nimetatud väide on küll õige, aga samas on üldtuntud asjaolu, et lapse vanuse suurenemisega suurenevad ka lapse vajadused ja sellest tingitud kulud. Üldtuntud asjaolu ei ole vaja tõendada (TsMS § 231 lg 1).

3.6.3. Eeltoodud põhjendustel asub kostja seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et lapse vajadused oleksid vähenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et lapse vajadused on tänasel päeval võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga hoopis suurenenud.

3.7. Eeltoodu alusel leiab kostja, et eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et anda alust elatise suuruse vähendamiseks.

HAGEJA SEISUKOHT 05.12.2011.a. hagiavalduse terviktekstile, tõendite esitamisele ja taotlusele tõendite kogumiseks

7 Kostja leiab, et kohtulahendi aluseks olnud asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et anda alust elatise suuruse vähendamiseks ning leiab, et lapse vajadused on suurenenud, hageja varaline seis oluliselt paranenud ning kostja varaline seis halvenenud. Siinkohal juhib hageja tähelepanu sellele, et AU ei ole käesolevas asjas kostjaks, vaid seda on laps – GMV ning palub kostjal edaspidi menetlusdokumentides nimetatut silmas pidada, et vältida võimalikke valestimõistmisi. Vaidlust selles ei ole, et lapse vajadused on muutunud. Seaduses ei olnud sätestatud, et ainult siis saab nõuda elatise vähendamist, kui lapse vajadused on vähenenud ning üldteada on ka asjaolu, et süües kasvab isu, seega lapse vajadusi on võimalik igal ajahetkel näidata suuremana kui need tegelikult on või võimaldada lapsele kõikvõimalikke asju, teenuseid ja tingimusi, suurendades niiviisi lapse vajadusi lõpmatuseni.

Samas ei kuulu elatise puhul arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, mida välja annab mõelda, vaid elatise määramisel arvestatakse lapse põhjendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Nimetatud seisukohta on Riigikohus korduvalt rõhutanud (lahend nr 3-2-1-7-05 p 19, 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-127-09 p 12, 3-2-1-33-11 p 25). Lapse põhjendatud vajaduste kõrval mängib olulisel määral rolli ka vanemate varaline seisund ning kuivõrd AUon omaalgatuslikult ja hagejaga konsulteerimata pannud hageja erakooli õppima ja valinud hagejale trennid ning suurendanud seega lapse kulutusi olulisel määral, küsimata, kas hageja on nõus ning võimeline nimetatud kulutusi kandma, põhjendamatu eeldada, et hageja on reaalselt võimeline nimetatud kulusid kandma.

Veelgi enam, seada hageja teine laps oluliselt kehvemasse majanduslikku olukorda, nõudes elatist määras, mis käib hagejale üle jõu. Juhul, kui AU ei ole võimeline lapse kulutusi arvestades hageja panust elatise näol siiski kandma, ning on töötu ja sissetulekud puuduvad, nagu kostja püüab väita, siis ei pea hageja lapse kulusid kandma ega ka keegi kolmas, vaid tuleb nentida, et lapse kulutused on põhjendamatult suured, need üle vaadata ning näiteks erakooli asemel riigikool valida ning mitmete trennide asemel üks valida. Kostja on esitanud lapse vajaduste kohta tõendid lisad 1-13 ning leidnud, et lapse vajadused on 2’130,80 eurot kuus.

Kõigepealt soovib hageja lisada, et hoolimata hageja korduvatest palvetest on kostja esitanud dokumente valikuliselt ning olulisel määral on lapse kulutused endiselt hageja hinnangul tõendamata. Hageja hinnangul ei saa lapse põhjendatud vajaduseks pidada ning tõenditena arvestada kostja poolt esitatud lisa 2, kuivõrd puudub võimalus nimetatud tõendi ehtsuse tuvastamiseks. Lisaks sellele on nimetatud dokumendis sisalduvad erinevate dokumentide väljavõtete ehtsust ning allikat võimatu tuvastada. Näiteks kodulaenukulude väljavõtte puhul ei ole võimalik tuvastada kelle kontolt tegelikult on vastavad väljamaksed teostatud, eeldusel, et nimetatud kulusid saab üldse lugeda lapse põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks.

Kostja dokumentides puudub igasugune selgitus, kes on KKning tema poolt tehtud kulude seostamisest lapsega ning sellest laenu väljavõttest pole võimalik tuvastada isegi seda, kas neid väljamakseid on teinud Kristjan Kaleviste. Sama kehtib kõikide teiste lisas 2 väidetavalt tõendatud kulude kohta, kuivõrd nimetatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada seotust lapse vajadustega, nimetatud kulude tegemist lapse jaoks ega ka muud käesoleva asja lahendamiseks vajalikku. Eelnimetatust tulenevalt palub hageja kohtul mitte võtta vastu kostja poolt 05.12.2011.a. esitatud tõendit lisa 2 ja tagastada see kostjale.

Hageja vastuväited kostja poolt esitatud lapse väidetavatele kuludele on järgmised:

1. Kodulaen (lisa 2) - KK poolt tasutakse väidetavalt kodulaenu summas 562 eurot. Nimetatud asjaolu ei ole hageja hinnangul hoolimata kostja vastavatest väidetest tõendatud kostja vastuse lisaga 2 ning hageja leiab, et lisa 2 puhul on tegemist kõlbmatu tõendiga, mis kuulub kostjale tagastamisele. Esiteks ei ole KK hagejale ega ka kostjale keegi ning nimetatud isik võib omada nii palju laene kui soovib, lugeda nimetatud laenud lapse põhjendatud vajaduseks on aga meelevaldne.

8 Teiseks ei selgu lisast 2 see, millise objekti kodulaenuga on üleüldse tegemist, rääkimata sellest, et tegemist oleks kodulaenuga, kuivõrd lisas 2 on näha üksnes see, et väidetavalt on KK kontolt makstud mingit laenu. Sedagi, et tegemist on KK kontolt makstud laenuga tõendist kui sellisest ei nähtu ning nimetatud juurdekirjutus on arvatavasti kostja esindaja lisatud. Kolmandaks, annab lisa 2 põhjuse kahelda nimetatud väljavõtete tõelevastavuses ning tegelikus kandmises, kuivõrd tuvastada ei ole võimalik dokumendi tõepärasust. Tuvastada pole võimalik isegi seda, kas tegemist on KK konto väljavõttega. Neljandaks on kohtupraktikas leitud, et isegi, kui laps elab kodus, mis on soetatud laenuga, siis ei saa kogu laenu arvestada elusaseme põhjendatud ja vajaliku kuluna, vaid ka lapse eluasemele tehtavate kulutuste osas tuleb lähtuda mõistlikest ja vajalikest kuludest. Lisaks on kohtud nentinud, et laenude lapse põhjendatud kuludena arvestamine kehtib sellisel juhul, kui tegemist on lapse vanemate kohustusega ning laen on enamvähem võrdväärne üüritasuga. Hageja hinnangul on 562 eurot kuus lapse kuluna, eeldusel, et nimetatud asjaolu on tõendatud, ebamõistlik. Asjaolu, et AU on otsustanud lapsega elada pinnal, mille eest tuleb tasuda kordades kõrgemaid kulusid, kui näiteks korterit üürides, on AU’i riisiko ning lapse eluaseme kulude puhul tuleb ikkagi lähtuda mõistlikest ja põhjendatud kuludest. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

2. Elekter (lisa 3) – lisana esitatud väljavõte on jällegi KK nimel ning seda, millise elektritarbimiskoha arved väljavõttena lisatud on ei selgu nimetatud dokumendist. Hageja leiab ka seda, et lapse põhjendatud vajaduseks ei saa pidada 26 eurot kuus elektritarbimist, kuivõrd nimetatud summa on ebamõistlik. Hageja hinnangul ei ole lisa 3 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

3. Gaas (lisa 4) – jälle kord on tegemist KK arvega, seega ei ole tõendatud, et tegemist on lapse kuluga ning, et nimetatud kulusid kannaks AU. Kostja on märkinud lapse elukohaks XXX, mitte XXX, seega on tegemist arvega, mis pole isegi lapse elukohaga seotud. Lisaks sellele on kostja esitanud veebruar ja märts ning oktoober 2011 arved, millest selline selektsioon jääb hagejale arusaamatuks ning annab põhjust arvata, et tegemist on sooviga näidata kulusid suuremana, kui need tegelikult on ning põhjuse arvata, et arveid ei esitata igakuiselt. Juhul, kui leiab tõendamist, et nimetatud kulu on siiski käsitletav lapse kuluna, on hageja hinnangul 61 eurot kuus lapse kuluna ebamõistlik. Hageja hinnangul ei ole lisa 4 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

4. Vesi (lisa 5) – jälle kord on tegemist KK arvega, seekord selektsioon aprill, mai ja september 2011 kohta. Millest selline selektsioon, kostja selgitanud ei ole. Juhul, kui leiab tõendamist, et nimetatud kulu on siiski käsitletav lapse kuluna, on hageja hinnangul 17 eurot kuus lapse kuluna ebamõistlik. Hageja hinnangul ei ole lisa 5 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

5. Turvateenus ja muud kommunaalkulud (lisa 2) – hageja hinnangul ei ole lapse põhjendatud ega vajalikuks kuluks turvateenus. Mis on need muud kommunaalkulud, kostja selgitanud ei ole, niisamuti ei nähtu neid lisast 2. Hageja ei hakka kordama eelpool öeldut lisa 2 kui tõendina käsitlemise osas, vaid märgime üksnes seda, et lisas 2 esitatud väljavõte, et keegi on tasunud AS G mingi arve ei tõenda kohe kuidagi, et tegemist oleks lapse kuluna käsitletava arvega. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

6. Prügivedu (lisa 6) – jälle kord on tegemist KK arvega september 2011 kohta. Seotus lapse kuludega on tõendamata, samuti see, et lapse põhjendatud kuluks prügiveoteenuse puhul on 8 eurot kuus. Hageja hinnangul on nimetatud kulu ebamõistlikult suur.

9 Hageja hinnangul ei ole lisa 6 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

7. Televisioon (lisa 7) – jälle kord on tegemist KK arvega. Arve selgituse kohaselt on tegemist rendiga, mitte televisiooniteenusega. Kui saab nõustuda veel asjaoluga, et laps soovib ja vaatab televiisorit, siis saaks sellega veel nõustuda, kuid arvata lapse põhjendatud vajaduseks rentida televisiooni vaatamiseks seadet on hageja hinnangul meelevaldne. Hageja hinnangul ei ole lisa 7 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

8. Internet (lisa 8) – jälle kord on tegemist KK arvega aprillist 2011, kus on selgitusena kirjas jagatud internet kuutasu. Kostja ei ole selgitanud kelle vahel ning kuidas seda internetti siis jagatakse ning mitu isikut selle teenuse eest tasuma on kohustatud. Tõendatud ei ole ka see, et täna sellist teenust tarbitakse ning, et see oleks käsitletav lapse kuluna. Lisaks sellele leiame, et arvestades nimetatud arve summat 33,55 eurot, on tegemist ebamõistliku interneti kuutasuga, seega on ebamõistlik arvestada lapse kuluks sellest omakorda 11 eurot kuus. Hageja hinnangul ei ole lisa 8 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

9. Kindlustus (lisa 9) – jälle kord on tegemist KK arvega. Arve selgituse kohaselt on tegemist kodukindlustusega. Hageja hinnangul ei ole kodukindlustus lapse vajalik ning põhjendatud kulu. Lisaks sellele on üldteada, et kindlustamine on vabatahtlik tegevus, seega tuleb hageja hinnangul pigem käsitleda nimetatud kulutusi kinnisvaraga seonduva kuluna kui lapse põhjendatud ja vajaliku kulutusena. Hageja leiab, et kostja on ebaõigesti saanud aru elatise mõistest ja eesmärgist selle väljamõistmiseks, seega toome siinkohal eraldi välja veelkord selle, mida loetakse elatiseks - elatis on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanemalt välja mõistetud perioodiline rahaline hüvitis vana PKS § 61 lg-te 1 ja 2 ning ka täna kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel ning elatise väljamõistmisel lähtutakse lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kodukindlustus ei ole kohe kindlasti vajalik lapse arenguks ning seda ei saa hageja hinnangul käsitleda ka mõnel muul viisil lapse põhjendatud vajadusena. Hageja hinnangul ei ole lisa 9 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

10. Söömine kodus ja esmatarbekaubad koduseks majapidamiseks (lisa 2) – hageja leiab, et väidetavad KK krediitkaardi väljavõtted oktoobrist ja septembrist ning maist 2011.a. ei ole käsitletavad lapse kuludena. Niisamuti ei saa hageja nõustuda sellega, et lapse kulu nimetatu kohta on 220 eurot kuus ja see on tõendatud lisaga 2. Vaidlus selles osas puudub, et laps sööb ning tarvitab esmatarbekaupu, kuid hageja hinnangul on 220 eurot kuus lapse söögile ja esmatarbekaupadele ilmselgelt ebamõistlikult suur summa. Maksimaalseks summaks ning põhjendatud vajaduseks on hageja hinnangul 100 eurot kuus. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

11. Söömine väljas – kostja ei ole selle tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hagejal tekib pigem küsimus selles osas, kas lapse põhjendatud vajaduseks on süüa kaks korda kuus väljas ning kas nimetatud tegevus ei peaks olema hõlmatud kulude mõttes meelelahutusele kuluva igakuise summaga või lapse söögikuludega, mis on käsitletud kostja poolt punktis (x) (vt eelmist käesoleva seisukoha punktis 10 kommentaari). Lisaks sellele tuleb arvestada nii kodus kui väljas söömise puhul ka sellega, et ka koolis on lapsel söögikulud (vt käesoleva seisukoha p. 15).

12. Mobiiltelefoni arved (lisa 10) – kostja on esitanud gsm nr 57431087 september kuni november telefoniarved ning leidnud, et lapse põhjendatud vajaduseks on kasutada mobiilside teenuseid 48 euro eest kuus. Hageja leiab ka seda, et tegemist on ebamõistlikult suurte mobiilside teenuste arvetega, seda enam, et tegemist on miinimumarvega teenusega, mis hõlmab 156 kõnet kuus ning interneti kasutamise eest arvel teenustasu ei kajastu ning kuutasu on 6 eurot.

10 Internetti oli kostja aga juba eraldi lapse kuluna 11 euro eest kuus käsitlenud (vt käesoleva seisukoha p 8). Maksimaalselt põhjendatud kuluks saab hageja hinnangul lugeda mobiilsideteenuse eest 10 eurot kuus. Hageja hinnangul ei ole lisa 10 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

13. Ravimid ja ravikulud (lisa 2) – kostja on esitanud lisas 2, mille tõendamisväärtusest üleüldiselt on eelnevalt juba korduvalt räägitud, apteegi ja ravikulude osas väljavõtte, millest ei ole üleüldse näha, kes on nimetatud makseid teostanud ning mida nimetatud ostude puhul on ostetud. Kosmeetilist teenust ning GLEOÜ arvet ei saa aga üleüldse hageja hinnangul lugeda ravikulude ja ravimite kuluks. Lisaks sellele on hageja hinnangul ebamõistlik arvestada ravimitele 25 eurot kuus. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

14. Lapse taskurahast tehtud kulutused (lisa 11) – hageja hinnangul ei saa lapse taskurahast tehtud kulutusi käsitleda kui lapse põhjendatud ja vajalikke kulusid. Lisaks sellele ei selgu lisana 11 esitatud tõendist, kelle konto väljavõttega üleüldse on tegemist. Eraldi väljatoomist vajab aga asjaolu, et nimetatud konto väljavõttel kajastub mitmeid kordi tasumine taksoteenuse eest, laevapiletite ostmine ning nimetatud teenused kui sellised ei saa kohe kuidagi olla lapse igapäevased ja põhjendatud vajadused. Lisaks sellele on nimetatud konto väljavõttel hulgaliselt meelelahutusliku sisuga makseid (nt Coca-Cola Plaza, Solaris), samas kui meelelahutuse eest on kostja eraldi lapse kuluks arvanud 25 eurot kuus (vt käesoleva seisukoha p 17). Lapsele taskuraha andmine summas 157 eurot kuus on aga hageja hinnangul ebamõistlikult suur summa. Hageja hinnangul ei ole lisa 11 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

15. kooli õppemaks (lisa 12 ja 2) – hageja nõusolekut lapse erakooli panemiseks ei ole AUkunagi küsinud ning hageja hinnangul puudub lapsel vajadus käia erakoolis. Lisaks sellele jääb hagejale arusaamatuks arvestusmeetod, mille kohaselt kostja saab kooli õppemaksu suuruseks 233 eurot kuus. Kui arvestada kostja poolt esitatud lisa 12 ja vaadata lisa 2, siis esitatud on kaks korda ühtesid ja samasid kulusid. Õppemaks on arvete kohaselt 125 eurot kuus, lisaks sellele on seal toiduraha 14 eurot kuus, pikapäeva toiduraha 16 eurot kuus ja koolibuss 24 eurot kuus, seega maksimaalseks kuluks on 179 eurot kuus, kusjuures lapse söögija transpordikulud sisalduvad juba siis nimetatud summas. Kostja arvestab aga söögikulusid ja ka transpordikulusid eraldi lisaks õppemaksule, milline on pahatahtlik. Teatriring kajastub ainult 1,5 kuu eest arvel nr XXX ning seda summas 24 eurot kuus. Tõendeid, et teatriringis ka detsembris laps käib pole kostja esitanud, niisamuti tõendanud seda, et laps ka 2008 aastal seal käis.

16. Trennid ja huvialaringid (lisa 13 ja 2) – kostja on esitanud lapse nimetatud kulude tõendamiseks Tantsutare arve ja ujumiskursuse tšeki. Esitatud arvest nr 12 on näha, et õppemaks kuus on 45 eurot ning ujumiskursus kokku maksis 30 eurot, seega on hageja hinnangul kostja teadlikult kohut eksitanud, märkides, et lapse kulud nimetatud tegevustele on 75 eurot kuus. Lisa 2 väljavõtted ei oma lapse kulude tõendamise kohaselt hageja hinnangul tähendust, kuivõrd väljavõtted on selektiivsed ning hageja hinnangul, isegi kui lapse vastavad kulud on 75 eurot kuus, on nimetatud summa ebamõistlikult suur. Maksimaalselt peab hageja põhjendatuks 25 eurot kuus.

17. Meelelahutus (lisa 2) – kuivõrd kostja tõendab meelelahutuse kulusid lisaga 2, mille tõenduslikku väärtust hageja on eelnevalt käsitlenud, ei pea hageja vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Maksimaalseks meelelahutuse kuluks lapse puhul peab hageja 20 eurot kuus. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

18. Riided (lisa 2) – kuivõrd kostja tõendab riiete kulusid lisaga 2, mille tõenduslikku väärtust hageja on eelnevalt käsitlenud, ei pea hageja vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Hageja

11 märgib veel niipalju, et lisas 2 on justkui ostetud erinevatest kauplustest midagi, kuid kellele ja mida, seda nimetatud tõendist ei nähtu. Nimetatud tõend ei tõenda aga seda, et tegemist on lapsele ostetud asjadega, veel vähem on võimalik nimetatud tõendi puhul hinnata seda, kas tegemist on vajalike kulutustega lapse riietele, sest seda, mida on ostetud ei nähtu. Lapse riietele summas 2’194 eurot aastas, so 182 eurot kuus, kulutada on hageja hinnangul ebamõistlik summa ning maksimaalseks riiete kuluks lapse puhul peab hageja 30 eurot kuus. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

19. Spordiriided ja -tarbevahendid (lisa 2) – kuivõrd kostja käsitleb spordiriideid eraldi lisaks riietele, siis hageja hinnangul peaksid kõik riided sisalduma riiete kulus ning eraldi spordiriiete kulu väljatoomiseks vajadus puudub. Lisaks sellele tõendab kostja nimetatud kulusid lisaga 2, mille tõenduslikku väärtust hageja on eelnevalt käsitlenud, ei pea hageja vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Maksimaalseks spordivahendite kuluks lapse puhul peab hageja 10 eurot kuus, kostja poolt väljatoodud summa 1’132 eurot aastas, so 72 eurot kuus, on hageja hinnangul ebamõistlik. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

20. Õppevahendid ja raamatud (lisa 2) – kostja arvestab õppevahendite ja raamatute kuluks 1’204 eurot aastas, so 100 eurot kuus, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Lisaks sellele tõendab kostja nimetatud kulusid lisaga 2, mille tõenduslikku väärtust hageja on eelnevalt käsitlenud. Hageja märgib, et lisas 2 tehtud väljavõtetest ei ole näha seda, mida on ostetud ja kellele, nimetatu on aga oluline selleks, et tuvastada kas tegemist on lapse põhjendatud vajadusega või mitte. Maksimaalseks kuluks kuus on hageja hinnangul 10 eurot. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

21. Reisimine (lisa 2) – hageja leiab, et lapse põhjendatud igapäevane vajadus ei ole reisimine ning arvestada lapse reisikuludeks 1’722 eurot aastas, so 143,50 eurot kuus, on ebamõistlik. Lisaks sellele ei ole kostja arvestanud lapse kuludega, vaid reisikulusid kahe inimese kohta, milline ei ole õigustatud ning hageja ei pea elatisena kellegi muu kui lapse põhjendatud kulusid kandma. Lisast ei ole võimalik aga eristada seda, milline oli nimetatud maksete puhul lapse kulu (eeldusel, et seotus lapsega üleüldse saab tõendatud). Maksimaalselt on põhjendatud hageja hinnangul kooliga seotud reisikulud, kuid muus osas ei ole hageja hinnangul reisikulud käsitletavad lapse põhjendatud vajadusega, milline peaks sisalduma igakuises elatises. Kui AUleiab võimaliku olevat lapsega pidevalt reisimas käia, siis ei saa eeldada, et hageja peab nimetatud kulud elatisena kinni maksma. Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale;

22. Tehnika ja litsentsid (lisa 2) – kostja ei ole tõendanud, et ükski nimetatud seadmetest oleks lapsele soetatud, vaid on esitanud interneti lingid selle kohta kus midagi müüakse ja kui palju midagi maksab. Elatis mõistetakse välja lapse põhjendatud vajaduste tarbeks ning kohe kindlasti ei ole lapse põhjendatud vajaduseks omada arvutit, I-Pad’i, sülearvutit, i-pod’i jms. Hageja leiab, et lapsele ei ole tõesti vaja sellisel hulgal erinevaid tehnikavidinaid ning 921,30 eurot aastas, so 77 eurot kuus, on ilmselgelt ebamõistlik. Niisamuti ebamõistlikud ning arusaamatud on kostja poolt määratletud seadmete amortisatsioon, kas tõesti soovib kostja väita, et iga kolme aasta tagant tuleb kogu lapse tehnikapark välja vahetada ja lapsele uued asjad osta ning iga aasta uus mobiiltelefon osta? Hageja hinnangul ei ole lisa 2 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale. AU’i varaline seis Hagejale teadaolevalt näitab AU ennast töötuna, kuid tegelikult ajab juba pikka aega kinnisvaraäri umbes 3-4 aastat. Nimetatut tõendavad ka AU’i arvelduskonto väljavõtted kaudselt ning nimetatud informatsiooni on hageja omandanud lapselt. Suure tõenäosusega

12 tegeleb AU nimetatud tegevusega KK toel ning varjus, soovimata näidata oma tegelikke sissetulekuid. Kuivõrd tegemist ei ole ametliku tegevusega, siis ei kajasta AU’i tuludeklaratsioonid tegelikku varalist seisu ja sissetulekuid. Kostja seisukoht, et AU varaline seis on halvenenud, kuigi ta omab mitmeid kinnistuid, on meelevaldne. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud tõendid lisa 17, 18 ja 19 ei ole asjakohased tõendid käesolevas asjas, seda enam, et kostja väited kinnisasjadel lasuvate laenukohustuste kohta on paljasõnalised ja täielikult tõendamata.

Hüpoteek kinnisasjal võib olla ka sisutühi, seega ei saa hüpoteeki samastada laenukohustuse suurusega, veel vähem tõendab hüpoteek seda, et AU’il on laenukohustused. Hageja hinnangul ei ole lisade 17, 18 ja 19 puhul tegemist käesolevas asjas tõendina kasutatava tõendiga, seda ei tohiks toimikusse võtta ning see tuleks tagastada kostjale. Hageja varaline seis Hageja hinnangul ei ole võimalik üks ühele käsitleda hagejale kuuluva äriühingu majanduslikke näitajaid ning kanda ettevõtte varalise seisu kohta tehtud järeldused üle hagejale, leides, et hageja saaks ettevõttest võtta raha välja, et elatist maksta.

Ettevõtte omamise ja majandamise eesmärk ei ole omanike lastele elatise maksmiseks raha teenida ning majandusaasta aruannetes kajastatud näitajad ei tähenda seda, et hageja saaks ning võiks ettevõttest kasumina näidatud raha välja võtta. Ettevõtte eesmärk on pikaajaliselt tegutseda ning järelduste tegemine, et võta raha ettevõttest välja ja maksa elatist, on meelevaldne, võib seada ohtu ettevõtte jätkusuutlikkuse ning hageja edaspidise võimekuse üleüldse iseendalegi elatist teenida, rääkimata oma laste ülevalpidamisest ja toetamisest.

Hageja varaline seis kompromissi kinnitamise ajal oli oluliselt parem kui täna juba ainuüksi selles võrdluses, et hageja sai tasuna 3’000,00 krooni kuus, mis oli umbes 1,9 korda kõrgem kui sel hetkel kehtiv palga alammäär. Hagiavalduse esitamisel ning ka täna on hageja töötasu palga alammäär. Hageja täiendavad seisukohad Hageja leiab, et asja lahendamisel on tähtis tuvastada ka 2008-2009 vanemate varaline seis, kuivõrd käesolev asi tuleb kohtul lahendada nii vana PKS kui hetkel kehtiva PKS alusel. Lisaks omab olulist tähendust 2008. aastal hagiavalduse esitamisel nimetatud asjaolude tõendamine tulenevalt vana PKS § 61 lg-s 3 sätestatust.

Niisamuti on kostja ise 05.12.2011.a. menetlusdokumendi punktis 3 leidnud, et vanemate varaline seis ning lapse vajadused on käesoleva asja lahendamisel olulise tähtsusega. Mis puudutab kostja seisukohta ja punktis 3.5.2. tehtud viidet Riigikohtu lahendile võlgnevusest vabastamise kohta, siis jääb nimetatud seisukoht hagejale arusaamatuks, kuivõrd võlgnevusest vabastamise osas jõustus Harju Maakohtu otsus ning nimetatut enam käesolevas asjas ei lahendata. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja on esitanud 08.10.2008.a. hagiavalduse elatise vähendamiseks alates hagiavalduse esitamisest ning elatise võlgnevusest vabastamiseks. Kuivõrd vaidlus elatise võlgnevusest vabastamise osas on lõppenud seoses Harju Maakohtu 29.10.2010.a. kohtuotsuse jõustumisega selles osas, siis on käesoleva hagiavalduse terviktekst üksnes elatise vähendamise nõudes.

Elatise vähendamine vana PKS § 61 lg 3 võimaldas nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel, seega puudutab see elatise vähendamist alates hagi esitamisest, so 08.10.2008.a. kuni 30. juunini 2010.a. Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise vähendamise nõude esitamisel lapse vajadustele ning vanemate varalisele seisu muutumisele ning leidnud, et hageja varaline seis on

13 halvenenud ja AU’i varaline seis on paranenud ning hagejale pole usutav, et kostja vajadused on umbes 16’000 Eesti krooni (so u 1023 eurot) kuus. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb võrrelda, kas ja millises ulatuses on vanemate varaline seis ja lapse vajadused muutunud võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga (3-2-1-33-11 p 34) ning nimetatud seisukohale jõudis käesolevas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus 15.12.2010.a. otsuses.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja, tema esindaja ning AU ja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele kuna eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et annaks alust elatise suuruse muutmiseks.

Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud PKS kohaselt võis vanem PKS § 61 lg 3 alusel hageda elatise suuruse muutmist vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Seega selleks, et elatise suuruse muutmist hageda, pidi esinema üks nimetatud asjaoludest. Hageja on leidnud, et kõik nimetatud asjaolud elatise suuruse muutmiseks esinesid, kuid kostja esindajana lapse ema vaidleb vastu.

Vaidlust ei ole alljärgnevas: Et hagejal ja AU’il on ühine laps GMV (kostja) ning elatise maksmiseks sõlmiti hageja ja AU vahel tsiviilasjas nr 2/3/24-3100/2 kompromiss, mis kinnitati Tallinna Linnakohtu 15.05.2003.a. kohtumäärusega (edaspidi kohtumäärus) (hagiavalduse lisa 3 I KD tlk 7-8). Kohtumääruse punkti 1.1. kohaselt on hageja kohustatud tasuma kostja ülalpidamiseks alates 01.05.2003.a. kuni 15.11.2019.a. elatusraha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning punkti 1.3. kohaselt kohustub hageja toetama kostjale tarbeesemete soetamist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kümne kuupalga alammäära ulatuses aastas. Kuigi kohtumääruse sõnastusest ei tulene sõnaselgelt, et punktis 1.3. sätestatud kohustus toetada tarbeesemete soetamist tuleb käsitleda samuti elatisena, siis arvestades, et tegemist oli elatise väljamõistmise asjas tehtud kohtumäärusega ning seda, et elatis on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanemalt välja mõistetud perioodiline rahaline hüvitis vana PKS § 61 lg-te 1 ja 2 ning ka täna kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel, tuleb hageja hinnangul käsitleda kohtumääruse punktis 1.3. sätestatud kohustust samuti elatisena.

Lähtudes perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 210 lg-s 2 sätestatust ning tuginedes Riigikohtu seisukohtadele nimetatu osas (nt lahend nr 3-2-1-33-11 p 16) ning ka käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2010.a. kohtuotsuses (III KD tlk 53-66) sätestatule tuleb seoses PKS muutumisega hagiavalduse lahendamisel lähtuda nii vana PKS kui täna kehtiva PKS sätetest, lahendades hagi kuni 01. juulini 2010.a. vana PKS alusel ning alates 01. juulist 2010.a. uue PKS alusel. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud PKS kohaselt võis vanem PKS § 61 lg 3 alusel hageda elatise suuruse muutmist vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Täna kehtivas PKS’is puudub vastav säte elatise suuruse muutmiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-11 p 32 sätestanud, et: „Kuigi PKS (1995) § 61 lg 3 võimaldas nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel (vt otsuse p 25), puudutab see üksnes elatist alates hagi esitamisest (19. märts 2010) kuni 30. juunini 2010. Alates 1. juulist 2010 saab elatise muutmise nõude aluseks olla üksnes TsMS § 459, mille järgi saab alates hagi esitamisest nõuda elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

14 arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt otsuse p 26)“. Riigikohus on asunud lahendites seisukohale, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel ning lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (lahend nr 3-2-1-7-05 p 19, 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-127-09 p 12, 3-2-1-33-

11 p 25).

TsMS § 436 lg 6 kohaselt kohus ei ole seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas. Hageja on hagiavalduse esitamisest arvates nõudnud elatise vähendamist alates hagi esitamisest, seega ei saa hageja hinnangul käesolevas hagiavalduse terviktekstis esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid pidada hagi muutmiseks ning puudub vajadus saada selleks ka kostja nõusolek. Hageja hinnangul on tegemist esitatud faktiliste ja õiguslike väidete täiendamise ja parandamisega, ilma hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muutmata.

Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja varandusliku seisundi osas. Hageja varaline seis 08.10.2008.a. hagiavalduse esitamisel: hageja töökoht oli endiselt OÜ’s M , hagejale kuulus OÜ M (majandustegevus endiselt puudus) (I KD tlk 100), OÜ M (I KD tlk 100), kinnistu XXX(I KD tlk 101-104), laenukohustus 18.11.2005.a. laenulepingu nr XXX alusel (I KD tlk 198-203) ning hageja igakuine sissetulek oli umbes 4’529 Eesti krooni (2008.a. tuludeklaratsiooni kohaselt oli hageja palk ja muud tasud 54350 Eesti krooni – Lisa 1). Hagiavalduse esitamisel oli hagejal üks laps – kostja, kuid 24.09.2009.a. sündis hagejale teine laps – GV(sünnitunnistus II KD tlk 178). Nimetatud asjaolud on eelnevalt hageja poolt 29.09.2009.a. hageja taotluses (I KD tlk 206-208) esitatud. Hagejal on iga-aastane laenukohustus summas 200’000 Eesti krooni ning laenu igakuine intressikohustus 900,00 Eesti krooni, so igakuiselt kokku umbes 17’566,67 Eesti krooni ehk 1’122,71 eurot. Seega enamus hageja sissetulekust läheb hageja laenukohustuse kandmiseks. Hageja igapäevaseid kulusid aitab kanda hageja elukaaslane ning hagejal on teine laps – GV, kes käib eralasteaias riikliku lasteaiakoha puudumise tõttu. Hageja ja hageja elukaaslase ning lapse igakuisteks püsikuludeks on elekter umbes 200 eurot kuus (Lisa 2 – Fortum Elekter AS arve), sideteenused umbes 50 eurot kuus (Lisa 3 – Elion arve), lasteaiamaks 415 eurot (Lisa 4

– Karu Nuti arve), prügivedu 14 eurot, vesi umbes 58 eurot kuus. Lisaks sellele igapäevased kulud toidule, riietele ja transpordile.

Hageja arvab, et AU’i varaline seis on käesoleval ajal endiselt oluliselt parem kui hagejal ning seda asjaolul, et kinnistusraamatu andmetel kuulub AU’ile 21.11.2011.a. seisuga kaks kinnistut ja üks korteriomand, kuigi kostja poolt 21.10.2011.a. esitatud tõenditest tulenevalt oleks AU’il justkui ainult korteriomand (IV KD tlk 40-43). Järgmisena võtab kohus seisukoha AUi varandusliku seisundi osas. AUvaraline seis 2008.a. hagiavalduse esitamisel: AU oli AS S siseaudiitor ning sai töötasu üle 20’000 Eesti krooni kuus. Kohus nõudis välja arvelduskonto väljavõtted ning nimetatust on näha, et perioodil 29.09.2008-05.12.2008 sai AU kokku AS’ilt S 241’646,69 Eesti krooni (II KD tlk 28, 32, 36, 37, 40). Arvestades, et nimetatud summa sai AU4 kuu jooksul, teeb see keskmiseks kuusissetulekuks üle 60’000 Eesti krooni. 2009.a. töötas AU AS’is PP ning sai vahemikul 10.03.2009-01.07.2009 (II KD tlk 63, 69, 72, 81, 84, 90, 97) töötasu summas 266’152,09 Eesti krooni, mis teeb 4 kuu jooksul keskmiseks kuusissetulekuks umbes 66’500 Eesti krooni. Lisaks sellele kuulus AU’ile kinnisvara Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, XXX/XXX (IV KD tlk 40-43), mille väljaüürimisest sai AU üüritasu märts 2009 kuni oktoober 2009 eest umbes 40’400 Eesti krooni (II KD tlk 62, 72, 82, 89, 98, 106, 113).

15 Vanemate varalist seisundit võrreldes kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevaks ajaks, s.o 2011.a, on hageja varaline seisund oluliselt paranenud võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga. Eeltoodut kohus järeldab järgnevast: Hagi tervikteksti kohaselt töötas hageja 2001.a OÜ-s M , kus tema töötasu juunis ja juulis oli

1 600 krooni (102,26 eurot) kuus ning augustist kuni novembrini 3 000 krooni (191,73 eurot) kuus. 2001.a OÜ M puhaskasum oli 552 250 krooni ja omakapital (ehk omaniku vara passiivne väärtus, st vara miinus kohustused) 1 631 208 krooni (tõendab lisa 14) ning 2003.a OÜ M puhaskasum oli 1 353 301 krooni ja omakapital 3 694 615 krooni (tõendab lisa 15). Hageja on majanduslikult eduka äriühingu – OÜ M – ainuosanik. Ühingu ainuosanikuks olemine võimaldab ühingu varalisest seisundist teha järeldusi ka hageja varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Samale seisukohale asus käesolevas asjas ka ringkonnakohus (vt KD III, tlk 64-65). OÜ M 2010.a majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ M puhaskasum 2010.a 1 178 680 krooni (75 331,38 eurot) ja jaotamata kasum seisuga 31.12.2010.a oli 13 281 543 krooni (848 845,31 eurot). Ühingu omakapital – mis näitab omaniku vara passiivset väärtust – on kokku

14 271 543 krooni (912 117,84 eurot). 2009.a võrreldes on omakapital suurenenud 978 680 krooni (62 549,05 euro) võrra. 2001.a võrreldes on omakapital suurenenud 12 640 335 krooni võrra. 2003.a võrreldes on omakapital suurenenud 10 576 928 krooni võrra. Dividendidena maksti hagejale 200 000 krooni (12 782,33 eurot). OÜ M lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara jagatud lühiajaliste kohustustega) oli 7,58, mis näitab, et ettevõtte kohustused on käibevaraga kaetud enam kui 7-kordselt. OÜ-l M on seisuga 31.12.2010 ainuüksi raha sularahas ning pangakontodel summas 3 762 213 krooni (240 449,23 eurot). Kohustusi on ühingul aga summas 1 315 175 krooni (84 055,00 eurot) (tõendab lisa 16).

Kohus leiab ka, et kostja varaline seisund on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga halvenenud ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2003.a töötas kostja apteekrina ning tema sissetulekuks oli u 5 000 krooni (319,56 eurot) kuus. Alates 21.09.2009.a on kostja töötu (tõendab KD I tlk 192). Alates 4.09.2009 õpib AU täiskoormusega (tõendab KD IV tlk 44). Tulenevalt eelnevalt mainitud asjaolust võttis Eesti Töötukassa kostja töötuna arvelt maha (tõendab KD IV tlk 45). Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas aadressil XXX(KD IV tlk 40-43), ¼ suurune mõtteline osa kinnistust Viimsis aadressil XXX(KD IV tlk 36-39) ja kinnisasi XXX (KD IV tlk 75). Kinnisasjad on ostetud majanduse kõrghetkel, 2007.a kevadel ja suvel. Seetõttu on kinnisasjade varaline väärtus kostja jaoks negatiivne ja nende müümine tänasel päeval ei ole võimalik. Maa-ameti tehingute andmebaasi väljavõtte kohaselt on keskmiseks hoonestatud maa tehinguhinnaks Laiaküla külas, kus asub XXX kinnistu, 157 620 eurot (tõendab lisa 17). Hüpoteek nimetatud kinnistul kostjale kuuluval osal on 4 722 000 krooni (301 790,80 eurot) (KD IV tlk 36-39). Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust minimaalselt 144 000 eurot. Keskmiseks korteriomandi tehinguhinnaks Tallinna kesklinnas, kus asub XXX korteriomand, on 1 202,13 €/m2 (tõendab lisa 18). XXX korteriomandi suuruseks on 39,8 m2, seega võib nimetatud korteri väärtuseks pidada 47 844,77 eurot. Hüpoteek nimetatud korteriomandil on 2 040 000 krooni (130 379 eurot) (KD IV tlk 40- 43). Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust 82 534,23 eurot. Keskmiseks hoonestamata maa tehinguhinnaks Tabasalu alevikus, kus asub XXX kinnistu, on 23,93 €/m2 (tõendab lisa 19). XXX kinnistu suuruseks on 3 842 m2, seega võib nimetatud kinnistu väärtuseks pidada 91 939,06 eurot. Hüpoteek nimetatud kinnistul on 115 000 eurot. Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust 23 060,94 eurot.

Kohus lähtub elatise mõistest ja eesmärgist ning selle väljamõistmiseks olulisest, so asjaolust, et elatiseks loetakse - elatis on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanemalt välja

16 mõistetud perioodiline rahaline hüvitis vana PKS § 61 lg-te 1 ja 2 ning ka täna kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel ning elatise väljamõistmisel lähtutakse lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Ülalpidamiskohustuse analüüsimisel peab kohus järgnevalt võtma seisukoha lapse vajaduste osas hagi esitamisel ning kohtul tuleb võrrelda kas need vajadused on suurenenud võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise aja seisuga.

21 11.2011 hagi terviktekstis hageja on taotlenud, et kostja tõendaks lapse vajadusi ja AUi varalist seisundit (KD IV tl 63-75). Hageja arvates kostja vajadused 2008.a. aastal hagiavalduse esitamisel on tõendamata ning kuivõrd kostja elab koos emaga, siis puudub hagejal võimalus kostja kulusid ja vajadusi tõendada. Eeltoodust tulenevalt on hageja taotlenud kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise vähendamist, kuivõrd pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Elatise suurust mõjutavateks asjaoludeks kehtiva PKS kohaselt on § 99 lg

1 järgi lapse vajadused ning § 102 lg 2 tulenevalt vanema varaline seisund (nimetatu tuleneb ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-33-11 p 20), seega on asjaolud elatise suuruse vähendamise nõudes nii vana PKS kui kehtiva PKS alusel põhimõtteliselt ühesugused. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1- 33-11 p-s 26 seda ka märkinud, et Riigikohus jääb kehtiva PKS puhul varem esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt „elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta“. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lapse vajadused on võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga suurenenud. Sedasama on ka hageja esindaja kinnitanud oma 05.12.2011 seisukohtades. Vaidlust selles ei ole, et lapse vajadused on muutunud.

Eelnev on üldteadaolev asjaolu, mida kohtu arvates ei ole vaja üksikasjalikult välja tuua, kuna lapse kasvades ka vajadused suurenevad, mitte ei vähene. Samuti toob see omakorda kaasa lapsele tehtavate kulutuste suurenemise. Kostja on teinud ka eelnimetatud asjaolu usutavaks, et käesoleval ajal on lapse vajadused 2 130,80 eurot kuus (vt lisa 1) ehk suuremad kui need olid kompromissi sõlmimise ajal. Eeltoodut on kostja oma vastuses tõendanud iga lapse kulutuse osas. TsMS § 229 lg 1 sätestab tõendi mõiste ning selle kohaselt on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

Samas ei kuulu elatise puhul arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel arvestatakse lapse põhjendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Nimetatud seisukohta on Riigikohus korduvalt rõhutanud (lahend nr 3-2-1-7-05 p 19, 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-127-09 p 12, 3-2-1-33-11 p 25).

05.12.2011 kostja vastuses hagi terviktekstile on esitatud tõendid, mida hageja on taotlenud ja millele kohus otsuses tugineb GMV vajaduste kohta ning AU varalise seisundi ( sissetulekute) kohta (KD IV tl 76-152) hinnangu andmisel. Seega kohus arvestab kostja esitatud tõenditega ning kostja esitatud tõendid tagastamisele ei kuulu, nagu hageja esindaja on 12.12.2011 seisukohtades taotlenud (KD IV tl 192-220).

Kõige eeltoodu põhjal kohus järeldab, et käesolevas vaidluses elatise suuruse muutmiseks ei ole alust, kuna lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund ei ole võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks

17 eelmise kohtulahendi asjaolud ja on tuvastanud, et asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et annaksid alust elatise suurust muuta“. Eeltoodut kohtu järeldust kinnitab Riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-127-09, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et eelmise kohtulahendi asjaolud oleks sedavõrd muutunud, mis annaks alust hagi rahuldamiseks jääb hageja nõue rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Lukiina Vismann