2-12-5796/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-12-5796

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2012 a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-5796

Tsiviilasi

KT ja KMT hagi KT vastu elatise nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: KT(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: KMT(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja II seaduslik esindaja: KT (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Advokaat Virge Murak (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe tn. 5, 10145 Tallinn, e-post: virge.murak@entsik.ee)

Kostja: KT(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KT, KMT seadusliku esindaja KT ja KT vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.KT tasub tagasiulatuvalt elatist perioodi 10. veebruar 2011.a kuni 31. jaanuar 2012.a eest kogusummas 2 000 (kaks tuhat) eurot hiljemalt 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse tegemisest, so 03. aprillist 2012.a, KT arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXAS-is Swedbank, selgitusega „KT ja KMT elatis 10.02.11-31.01.12“. 1.2.KT tasub KT´le (isikukood XXX) ja KMT´le (isikukood XXX) igakuiselt elatist, mis ei või ühe lapse kohta olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära, so mitte alla 145 euro, alates 01. märtsist 2012.a iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. 1.3.KT tasub KMT´le elatist kuni täisealiseks saamiseni (31. juuli 2019.a) või üldhariduskeskkoolis õppimise lõpuni ning KT´le kuni üldhariduskeskkooli lõpetamiseni.

2. Poolte kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda ning võimalikud kohtukulud tasutakse võrdsetes osades. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses menetluskulude jaotamisega. 3. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-5796 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on KT ja KMT hagi KT vastu elatise väljamõistmiseks.

30.03.2012.a esitasid KT, KMT seaduslik esindaja KT ja KT kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada.

Kokkuleppe kohaselt kohustub kostja tagasiulatuvalt tasuma elatist perioodi 10. veebruar 2011 - 31. jaanuar 2012.a eest summas 2000 (kaks tuhat) eurot hiljemalt 10 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest kohtu poolt. Lisaks kohustub KT tasuma KT´le (isikukood XXX) ja KMT´le (isikukood XXX) igakuist elatist, mis ei või lapse kohta olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära, alates 01. märtsist 2012.a iga kuu 15- ndaks kuupäevaks. KT kohustub tasuma elatist summas 145 eurot kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Pooled on kokku leppinud, et KT kohustub tasuma elatist KMT´le kuni täisealiseks saamiseni (31. juuli 2019.a.) või üldhariduskeskkoolis õppimise lõpuni ning KT´le kuni üldhariduskeskkooli lõpetamiseni. Kokkuleppe kohaselt ei soovi pooled kompromissi kinnitavat kohtumäärust apelleerida.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik