2-11-21641/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-11-21641

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-21641 Tsiviilasi R. K. J. K. abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3625 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Hageja – R. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx xxx xxx-xx) 2. Kostja – J. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx 9- 9)

Tsiviilasja hind 3625 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine ja menetluskulude jaotus Eelistungi aeg 2. aprill 2012. a

Resolutsioon

1. Võtta vastu R. K. loobumine ning lõpetada menetlus R. K. J. K. abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 2. Jätta riigipoolse menetlusabi andmise kuludest riigilõiv - 271,62 eurot – poolte kanda võrdsetes osades ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 3. Välja mõista Eesti Vabariigi (tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 2900078538) kasuks riigilõiv järgmiselt:

2-11-21641 2(3) 3.1 R. K. (ükssada kolmkümmend viis) eurot 81 senti, millest tasuda 67,90 eurot hiljemalt 02.05.2012. a ning 67,91 eurot hiljemalt 02.06.2012. a; 3.2 J. K. (ükssada kolmkümmend viis) eurot 81 senti, millest tasuda 67,90 eurot hiljemalt 02.05.2012. a ning 67,91 eurot hiljemalt 02.06.2012. a.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Hageja – R. K. esitanud 22.03.2012. a kohtule kirjaliku avalduse, milles soovib menetluse lõpetamist hagist loobumise tõttu, kuna peale hagi esitamist on nad kostjaga kohtuväliselt saanud kokkuleppele, st lahutanud abielu ja jaganud ka ühisvara. Samuti taotleb hageja riigipoolse menetlusabi andmise kulude (riigilõivu) jätmist poolte kanda võrdsetes osades ning selle tasumise võimaldamist 2 kuu jooksul, sest tal on alaealine laps ja likviidsed vahendid puuduvad.

Kirjalikus vastuses ei ole kostja J. K. lõpetamisele vastu vaielnud. Samas leiab ta, et riigilõivu peaks tasuma hageja, sest viimane esitas kohtule hagi enda initsiatiivil ja sai temalt kompensatsiooni 300 eurot. Peale selle on invaliidsuspensionär ja saab pensioni 195 eurot kuus.

Kohtu põhjendused

Kohus on teatanud hagist loobumise avaldusest kostjale 23.03.2012. a ning andnud viimasele vastamiseks ja taotluste esitamiseks aega kuni 30.03.2012 (tl 40). Kostja ei ole hageja hagist loobumist vaidlustanud.

Arvestades asjaolu, et hageja on hagist loobunud ning see on seaduslik ega riku avalikku huvi, sellepärast leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled ei ole teineteiselt nõudnud menetluskulude hüvitamist. Kuna pooled on omavahel sisuliselt saavutanud kohtuvälise kompromissi, siis tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda TsMS § 168 lg 2 ja 3 alusel.

Käesolevas tsiviilasjas on Tartu Maakohtu 25.05.2011. a määrusega antud R. K. menetlusabi ning ta vabastati täielikult 543,24 euro suuruse riigilõivu tasumisest haguavalduse esitamisel.

2-11-21641 2(3) Lähtudes TsMS § 150 lg 2 p-s 2 sätestatud analoogiast, et pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja hagist loobub, siis tuleb kohtul otsustada, kes menetlusosalistest peab hüvitama poole riigilõivust, s.o 271,62 eurot.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Hageja loobunud hagist seetõttu, et saavutas kostjaga kohtuvälised kokkulepped. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades asjaolu, et hageja loobus hagist, sest kostja nõustus abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega kohtuväliselt, ning on ise nõus kandma riigilõivu pooles ulatuses, siis leiab kohus, et riigilõiv - 271,62 eurot – tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kuna hageja ülalpidamisel on alaealine laps ning kostja saab vaid pensioni 195 eurot kuus, siis on otstarbekas ja mõistlik, et pooled saaksid tasuda riigilõivu - 135,81 eurot – ositi kahe kuu jooksul TsMS § 190 lg 7 alusel.

Lembit Käis kohtunik