2-11-61270/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-61270 Tsiviilasi AS S. hagi H. P. lepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS S. (registrikood: xxxxxxxxx : xxxxxxxxx xxx xxx ), esindaja S. E. OÜ asukohaga x.xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxx, e-post:) Kostja: H. P. : xxxxxxxxxxx, elukoht: x. x. xxxx xxxxx xxxxxxx) Menetlustoiming Kirjalik menetlus Kostjale menetlusabi andmise otsustamine RESOLUTSIOON

1. Keelduda kostjale menetlusabi andmisest menetluskulude kandmisel.

2. Määrus kostjale ja Rahandusministeeriumile kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale menetlusabi andmisest keeldumise osas võib menetlusabi saaja, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

AS S. on 14.12.1011 esitanud Tartu Maakohtule hagi H. P. lepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes. H. P. .03.2012 kohtule esitatud vastuses hagile vastu ei vaidle ja tunnistab esitatud nõudeid täielikult. Ühtlasi on kostja esitanud menetlusabi taotluse menetluskulude kandmiseks. Taotluse kohaselt on kostja raske puudega töövõimetuspensionär ja ei ole võimeline menetluskulusid kandma.

2 (2) TsMS § 180 lg 1 on sätestatud, et menetlusabina võib kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude tasumisest ( punkt 1) või võib tasuda neid igakuiste osamaksetena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (punkt 2). Nimetatud säte reguleerib menetlusabi andmist menetlusosalise enda riigile tasumisele kuuluvate menetluskulude osas. Kostja poolt riigile tasumisele kuuluvaid või riigi kasuks väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid käesolevas asjas ei esine. Taotluse sisust saab teha järelduse, et kostja soovib menetlusabi menetluskulude kandmiseks, mida tal hagi rahuldamise korral tuleks hüvitada vastaspoolele. Menetlusabi andmise korras ei saa kohus nende tasumisest kostjat vabastada. Isegi siis, kui kostjale oleks käesolevas asjas menetlusabi antud, ei välista see ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused ( TsMS § 190 lg 1 ).

Olukorras, kui kostja näiteks kohtuotsusega mittenõustumise korral sooviks esitada apellatsioonkaebust, kaasneks sellega kostjal menetluskuluna riigilõivu tasumise kohustus. Selle menetluskulu kandmiseks on kostjal võimalik menetlusabi taotleda. Menetluse praeguses staadiumis on aga ennatlik otsustada kostjale menetlusabi andmist apellatsioonkaebuse esitamisel. Seda pole kostja oma taotluses soovinud ja pole teada, kas kostja apellatsioonkaebust üldse esitab. Menetlusabi saamise vajaduse tekkimisel saab kostja seda taotleda edaspidi.

TsMS § 191 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmisest keeldumise määrus vaidlustatav määruskaebe menetluse korras.

TsMS §-s 466 lg 3 on sätestatud, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud kohtulahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohtunik Rita Kulberg