2-11-21993/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. E. U.´i hagi E. U.´i vastu rahuldada.

2. Välja mõista E. U.´ilt elatis tütre E. U.´i (IK xxx) kasuks ajavahemiku 01.10.2010.a kuni 29.02.2012.a. eest kokku summas 562 (viissada kuuskümmend kaks) eurot 47 senti ja alates 01.03.2012.a kuni E. U. täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a igakuise elatusrahana

145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuasja number 2-11-21993 Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märts 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

E. U.´i hagi E. U.´i vastu elatise nõudes Hagihind

1 251,09 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 05.märts 2012

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

E. U. (IK xxx, elukoht: xxx)

J. K. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: J._k@hotmail.com)

S. P. (volikirja alusel)

E. U. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: E..U.@mil.ee)

J. E. (volikirja alusel)

Väljamõistetud igakuine elatis kanda hageja seadusliku esindaja J. K.´e arvelduskontole.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on J. K.e ja E. U.i kooselust sündinud xxx.a tütar E. U.. Vanemate kooselu lõppes, kui tütar oli 1-aastane. Sellest ajast alates ei osale kostja lapse kasvatamises. Elatist maksab kostja vabatahtlikult alla seadusega sätestatud alammäära. 29.09.2010 tegi hageja seaduslik esindaja kostjale ettepaneku sõlmida kokkulepe elatise maksmiseks alammäära ulatuses. 12.10.2010 saatis kostja vastuse, milles teatas, et ei saa elatist hageja poolt soovitud ulatuses maksta. Pooled jätkasid läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks, mille tulemusel kostja suurendas makstava elatise summat, kuid see ei küündinud ikkagi õigusaktides sätestatud alammäärani. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras 139 eurot alates 01.10.2010.a.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja E. U. ei ole nõus tasuma elatist nõutud määras. Kostja märgib, et pärast vanemate kooselu lõppemist jäi laps ema juurde ning kostja maksab vabatahtlikult lapsele igakuist elatisraha. 29.09.2010 tegi hageja seaduslik esindaja kostjale ettepaneku maksta elatisraha alammäära ulatuses, millega kostja ei nõustunud. Kostja selgitas hageja seaduslikule esindajale enda majanduslikku olukorda ja rahalisi võimalusi ning alates 01.11.2010 suurendas elatisraha maksmist summani 102,26 eurot kuus. 11.04.2011 tegi hageja kostjale uue ettepaneku maksta elatisraha ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kuid kuna kostja majanduslik olukord ei ole muutunud, ei saanud kostja ettepanekuga nõustuda ning jätkas elatisraha maksmist summas 102,26 eurot kuus.

Kostja töötab xxx ja alates 01.08.2010 on tema kuupalgamäär 799 eurot, palgamäära diferentseerimine 10% summas 79 eurot ning auastmetasu 94,08 eurot, kostja neto sissetulek kokku kalendrikuus on keskmiselt 647 eurot. Enda perele ja lahus elavale lapsele maksimaalselt heaolu tagamiseks üritas kostja leida lisasissetulekuid ja võimaluse korral töötab põhitöökohast vabal ajal, so. nädalavahetustel Xxx käsunduslepingute alusel. Käsunduslepingute täitmisest saadud tulu perioodil 14.02.2011 kuni 31.0.5.2011 oli kokku 749,76 eurot (neto summa) ehk kuus keskmiselt 149 eurot (neto summa).

Käsundi täitmine oli ajutise iseloomuga ja viimane käsundusleping lõppes 31.05.2011, mistõttu kostja peab enda pere ülalpidamisel arvestama summaga 647 eurot kalendrikuus. Kostjal puudub vara, mille müümine parandaks kostja majanduslikku olukorda. Kostja kasutuses on tööandja eluruum aadressil xxx. Üürilepingu alusel maksab kostja igakuist üüri 27,29 eurot. Lisaks üürile on kostja kulutused eluasemele keskmiselt 166,80 eurot kuus. Perele elamisväärsete tingimuste tagamiseks ja igapäevaseid vajadusi arvestades – mööbli ja arvuti ostmine – on kostjal võetud pangalaenud summas 6278,22 eurot (tagastamise lõpptähtpäev 01.02.2016) ja summas 916 eurot (lõpptähtaeg 15.04.2013) laenude igakuised maksed on 173,49 eurot ja 19,08 eurot, kokku summas 192,57 eurot kalendrikuus.

Lisaks nimetatud kulutustele on kostja püsikuludeks kostjaga koos elavate laste E. E. U.i lastehoiuteenuse eest tasumine summas 262 eurot kalendrikuus, millele lisandub toiduraha 1,92 eurot ööpäevas ja M. M. U.i lasteaia teenuse eest tasumine summas 51 eurot kalendrikuus. Kulutused lastele kokku on 314,92 eurot kalendrikuus. Kostja regulaarsed tulud on 647 eurot ja ebaregulaarsed tulud (käsunduslepingust tulenevad) olid 149,80 eurot kuus. Kostja igakuised kulutused üürile, eluaseme kommunaalmaksetele, pangalaenude tasumisele ja lastehoiu ja lasteaia maksetele on 674,29 eurot kuus.

Pärast eelpool nimetatud püsikulude mahaarvamist jääb kostja enda pere ülalpidamiseks 122,51 eurot kuus. Lisasissetuleku puudumisel on kostja 27,29 euroga igakuiselt miinuses ja peab arvestama kostja vanemate poolt antavale abile. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et alates 16.08.1999 on kostja faktilises kooselus M. s. ja neil on kaks ühist last M. M. U. ja E. E. U.. Arvestades kostja igakuist sissetulekut ja väljaminekuid, jääks kostjaga koos elavad ülalpeetavad majanduslikult raskemasse olukorda võrreldes kostjast lahus elava ülalpeetavaga ja kostja peab vajalikuks PKS § 102 lg2 kohaldamist ja elatise vähendamist alla PKS § 101 lg1 sätestatud määra.

Kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on kostjal ülalpidamiskohustus lisaks enda lastele ka kostjaga koos elava laste ema suhtes. Kostja palub jätta hageja nõue elatise maksmise osas tagantjärele alates 01.102.2010 rahuldamata ja määrata elatisraha suuruseks kalendrikuus 102 eurot.

KOHTUISTUNG 05.03.2012

3. Hageja esindaja S. P. jäi kohtuistungil haginõude juurde.

Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et selle aasta märtsist sai kostja ametikõrgendust ning alates aprillist on ta nõus elatisena maksma 145 eurot. Kostja palk on

880 eurot, millele tuleb diferentseerides juurde 20%. Kuna kostja majanduslik olukord ei ole siiski väga hea, siis nad soovivad, et kohus ei mõistaks elatist välja tagantjärgi.

Kostja selgitas, et tema elukaaslane läks eelmise aasta lõpust tööle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. J. K.e ja E. U.i tütar E. U. (hageja) on sündinud .xxx.a (tl 3).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.10.2010 (tl 1).

6. PKS § 96 sätestab vanema kohustuse anda ülalpidamist ning § 97 p 1 alaealise lapse õiguse saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi (enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2011. a määruse nr 169 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus alates 01.01.2012 290 eurot, millest ½ moodustab 145 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alaealine E. U. on oma ema J. K.e ülalpidamisel. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et E. U. lapsega koos ei ela ning maksab tütre E. ülalpidamiseks elatist alla PKS § 100 lg1 sätestatud alammäära. Seega on täidetud elatise nõude materiaalõiguslikud eeldused.

7. Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 tulenevalt lapse vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

8. Kostja on nõus elatist tasuma seadusega ettenähtud miinimummääras alates aprillist 2012, kuid elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 ta nõus ei ole, kuna tema varaline seisund ei ole hea. Samuti kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last.

Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla PKS § 101 lg 1 määra, muuhulgas olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seadusega ettenähtud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostjal on uues peres kaks alaealist last: 2005.a sündinud M. M. U. ja 2008.a sündinud E. E.

U. (tl 21).

Kostja märgib, et tema igakuine sissetulek on ca 647 eurot, millele lisandus käsunduslepingu täitmisest saadud tulu perioodil veebruar kuni mai 2011 keskmiselt kuus 149,8 eurot, millest tuleb tasuda üüri 27,29 eurot, kommunaalteenuste eest 166,8 eurot, mööbli ja arvuti ostmiseks võetud laenukohustuse tagasimakseks kokku 192,57 eurot ning lastehoiu ja lasteaiateenuse eest kokku 314,92 eurot. Kostja igakuised kohustused on kokku 674,29 eurot.

9. Tulenevalt TsMS § 230 lg 4 ja 5, küsis kohus Maksuja Tolliametilt andmed J. K.e ja E. U. viimase 12 kuu sissetulekute kohta.

Maksuja Tolliameti teatise kohaselt (tl 46) on ajavahemikus 01.02.2011 -01.01.2012 E. U. saanud tulu 15353,78 eurot, J. K. samal ajavahemikul saanud tulu (emapalk) 6901,24 eurot (tl 119).

E. U.i tulu ühes kuus on seega 1279,48 eurot, J. K.el 575,10 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on E. U.i ülalpidamisvõime 1279,48 (ise + kolm last) =319,87 eurot; J. K.e ülalpidamisvõime 575,10 :3 (ise + 2 last)= 191,70 eurot. Kui isegi arvestada, et kostja ülalpidamisel oleks ka tema elukaaslane, oleks kostja ülalpidamisvõime 255,89 eurot, mis on tunduvalt parem kui hageja seaduslikul esindajal.

10. Kui kostja leiab, et tema sissetulek ei ole piisav täitmaks ülalpidamiskohustust laste ees ning tasumaks kõiki perele võetud kohustusi, siis siinkohal rõhutab kohus, et ebapiisav sissetulek ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Samuti ei vabasta iseenesest elatise maksmise kohustustest ega anna alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra kostja poolt laenumaksete (99-105) ning korteri üürija kommunaalmaksete tasumine (tl 93-98). Kohus on seisukohal, et E. U.i võime elatist teenida ei ole mingil viisil piiratud, ta on võimeline tasuma igakuist elatist tütre E. ülalpidamiseks. Enne laenukohustuste võtmist, tuleb eelkõige arvestada ülalpidamiskohustusega oma alaealiste laste ees ning vajadusel piirama enda vajadusi, et võimaldada kõigile lastele normaalne äraelamine.

11. Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja varalist olukorda, kostja pere sissetulekut, ka kostja teisi alaealisi lapsi, kuid kohus ei pea õigeks seada kostja teiste laste vajadusi ettepoole hageja

E. U.i vajadustest. Kuigi kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last, ei ole kohtule tõendeid, mis vaieldamatult annaksid alust väita, et elatise väljamõistmisel hageja poolt soovitud suuruses osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, esitatud.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on ajavahemikus oktoober 2010 kuni veebruar 2012 tasunud elatisena kokku 1812,68 eurot, samas oleks tal tulnud tasuda PKS § 101 lg1 sätestatust tulenevalt samal perioodil 2375,15 eurot. Seega on kostja hagejale ajavahemikus oktoober 2010 kuni veebruar 2012 elatisena vähem tasunud 562,47 eurot.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks elatis lapse E. U. ülalpidamiseks ajavahemiku 01.10.2010.a kuni 29.02.2012.a eest kokku summas 562 eurot 47 senti ning alates 01.03.2012 igakuise elatusrahana 145 eurot kuni

E. U. täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus

13. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik