3-12-663/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-663

Haldusasi R.R.i kaebus Eesti Advokatuuri 13.12.2011 otsuse punkti 37 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — R.R.; eeldatud vastustaja — Eesti Advokatuur.

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada R.R.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

1. 26.03.2012 esitas R.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri juhatuse 13.12.2011 otsuse tühistamiseks osas, millega vähendati riigi õigusabi seaduse (RÕS) alusel töötavate advokaatide tasumäärasid. Ühes kaebusega on esitatud ka menetlusabi taotleja majandusliku seisundi teatise täidetud formular. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav otsus õigusvastane, kuna see pole kooskõlas RÕS-ga, mille kohaselt määrab riigi õigusabi osutamise tasu ja kulude suuruse mitte Eesti Advokatuuri juhatus, vaid justiitsminister ning riigi õigusabi osutamist rahastatakse riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Advokatuur ei ole riik ega valitsusasutus, vaid on eraõiguslik ettevõtjate ühendus. Advokatuur pole ka advokaatidele tööandjaks ning sel pole õigust advokaatide palka vähendada. Advokatuuri otsus ei ole avaldatud seadus, mistõttu see täitmisele ei kuulu. Sellele vaatamata tegi Harju Maakohus 22.11.2011 asjas nr 2-07-1547 määruse, milles märkis, et dokumentide trükikirjas vormistamine RÕS-i alusel tasustatavate õigusteenuste hulka ei kuulu. Maakohus oli enne viidatud määrust korduvalt nõudnud kaebajalt trükikirjalisi menetlusdokumente, osutades nende esitamise võimalusele riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadi vahendusel. Advokaat

2 vormistaski kaebaja käsikirjalised dokumendid trükikirjalisteks dokumentideks kogu 2011. aasta vältel. Pärast 22.11.2011 kohtumäärust ja 13.12.2011 advokatuuri otsust teatas määratud advokaat, et täiesti tasuta tööd ta rohkem teha ei saa. Kaebaja leiab, et vaidlustatav otsus rikub tema õigusi riigi kulul õigusabi saamiseks. Tsiviilasja nr 2-07-1547 näol on tegemist keeruka kohtuvaidlusega, mistõttu pole kaebajal vähendatud advokaaditasu tulemusel võimalik kvaliteetset riigi õigusabi saada. Samuti jäi kaebaja ilma õigusdokumendi koostamise võimalusest, kuivõrd vaidlustatavas otsuses pole riigi õigusabi korras õigusdokumendi koostamise, sh selle trükikirjas vormistamise eest, advokaadile tasu ette nähtud. Kohus aga kaebaja käsikirjalisi menetlusdokumente vastu ei võta ja tagastab need. Kaebaja kannatab tugeva lühinägelikkuse all, mistõttu ta ise arvutikirjas avaldusi vormistada ei saa. Ükski asutus aga trükiteenust ei osuta, ja kui ka osutaks, poleks kaebajal vastavat teenust oma väikese pensioni tõttu võimalik osta. RÕS § 4 lg 3 punkti 8 kohaselt on õigusdokumendi koostamine üheks riigi kulul määratava õigusabi liike. RÕS § 21 lõikele 3 vastavalt justiitsminister määrusega üldist advokaaditasu ega õigusdokumentide koostamise tasu vähendanud ega lõpetanud ei ole.

2. Halduskohtusse pöördumise õigus on üldjuhul üksnes isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Märgitud põhimõte tuleneb HKMS § 44 lõikest 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-01 selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Seega on kaebeõigus üldjuhul üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus, kuivõrd ainuüksi kaevatud haldusakti vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle vaidlustamiseks.

3. Kohus, kontrollinud HKMS §-dest 37–39 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb kehtiva HKMS § 121 lg 2 punkti

1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Antud juhul on kaebaja palunud kohtul tühistada Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse RÕS-i alusel töötavatele advokaatidele tasumäärade vähendamise osas, kuna kaebajal on otsusest tulenevalt raskendatud kvaliteetse riigi õigusabi saamine. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 3 punktiga 5 on riigi õigusabi osutamise korraldamine antud advokatuuri pädevusse. AdvS § 6 lõikest 2 nähtuvalt on üheks advokatuuri organiks selle juhatus, kelle pädevuses on muuhulgas advokaatide poolt riigi õigusabi osutamise korraldamine vastavalt riigi õigusabi seadusele ning õigusabi andmise korra kehtestamine (AdvS § 12 p 17). RÕS § 21 lõike 3 kohaselt kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra. Sealjuures tagab advokatuuri juhatus riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse (AdvS § 64¹ lg 2). Advokatuuri juhatuse otsus, millega korraldatakse riigi õigusabi osutamise küsimusi, ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda. Vaidlustatava otsuse väljavõttest nähtuvalt (tl 12) on reguleeritud isiku esindaja tasumäärad tsiviilasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Vaidlustatava punktiga 37 on reguleeritud isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest (sh hagiavalduse koostamine). Vaidlustatava otsusega ei algatata, muudeta ega lõpetata ainsatki kaebaja õigust ega panda kaebajale kohustusi. Samuti puudub kaebajal vaidlustatava otsusega igasugune otsene puutumus. Asjaolu, et kaebajale määratud riigi õigusabi osutav advokaat vaidlustatavale otsusele viidates kaebajat edaspidi tsiviilkohtumenetluses esindamast keeldub, ei loo R.R.ile advokatuuri juhatuse otsuse vaidlustamiseks iseenesest kaebeõigust.

3 Kui riigi õigusabi osutama määratud advokaat keeldub alusetult kaebajat kohtueelses või kohtumenetluses esindamast, on kaebajal võimalus pöörduda vastava avaldusega Eesti Advokatuuri juhatuse poole, kes teeb distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel advokatuuri aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus (AdvS § 12 punktid 8 ja 15). Olenemata aga kaebajale määratud riigi õigusabi iseloomust, puudub kaebajal Eesti Advokatuuri 13.12.2011 otsuse punkti 37 vaidlustamiseks kaebeõigus, kuivõrd vaidlustatava otsusega ei puudutata kaebaja subjektiivseid õigusi ega piirata vabadusi.

4. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

5. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks.

Aili Maasik Kohtunik