3-11-173/185 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-173 Haldusasi OÜ Mobix Invest kaebus Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a otsuse nr 307 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Mobix Invest apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Mobix Invest Vastustaja: Tallinna Linnavolikogu Kolmas isik: R H Kolmas isik: T S Kolmas isik: M T Kolmas isik: OÜ Kenneron Kolmas isik: Mercuri International Eesti AS Kolmas isik: AS NT Bunkering Kolmas isik: AS Osoran Kolmas isik: Riigi Kinnisvara AS Kolmas isik: OÜ Well Invest Kolmas isik: WTC Tallinn AS Kolmas isik: WTC Tallinn Kinnisvara AS

RESOLUTSIOON 1.Jätta OÜ Mobix Invest apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-11-173 muutmata. 2. Jätta OÜ Mobix Invest taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. 3. Mõista OÜ-lt Mobix Invest Riigi Kinnisvara AS kasuks välja menetluskulud summas 950 (üheksasada viiskümmend) €. 4. Mõista OÜ-lt Mobix Invest WTC Tallinn AS kasuks välja menetluskulud summas 604 (kuussada neli) € ja 80 senti. EDASIKAEBAMISE KORD

3-11-173

2(8) Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. aprillil 2012. a, välja arvatud HKMS § 212 lõike 1 teises lauses sätestatud juhul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsus algatas 25. juuni 2008. a korraldusega nr 1199-k Tallinnas XXX kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise (planeeritava ala suurus 1,83 ha). Koostatud detailplaneering (K-Projekt AS töö nr 06277) võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. septembri 2009. a korraldusega nr 1601-k.

2. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 2.-16. novembril 2009. a ning selle käigus esitas planeeringulahenduse suhtes vastuväite muu hulgas OÜ Mobix Invest (puudub kõigi kinnistuomanike kooskõlastus, s.o planeeringut pole kooskõlastanud OÜ Mobix Invest, samuti on detailplaneeringus lahendamata selle elluviimisega seonduvad küsimused – puuduvad vastav tegevuskava ja asjakohased kokkulepped). Tallinna Linnavalitsus vastuväidetega 22. detsembril 2009. a avalikul arutelul ei nõustunud ning OÜ Mobix Invest ei ole nendest ka hiljem loobunud.

WTC Tallinn AS esitas 6. aprillil 2010. a Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt, jättes planeeringualast välja XX kinnistu. Alternatiivlahendusest loobudes on planeering võimalik mõningate korrektiividega ellu viia ka ilma nimetatud kinnistul mingeid muudatusi ette nägemata, mis tagab OÜ Mobix Invest tegevuse jätkumise muutmata kujul.

Tallinna Linnavalitsus esitas 15. juuni 2010. a kirjaga nr LV-1/4343 detailplaneeringu muudetud kujul järelevalveks Harju maavanemale planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Harju maavanem andis 16. septembri 2010. a kirjaga nr 9-12/3830 muudetud kujul esitatud detailplaneeringule oma heakskiidu ning tagastas selle kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks.

3. Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a otsusega nr 307 kehtestati osaliselt XXX kinnistute ja lähiala detailplaneering. Selle kohaselt koostati detailplaneering Tallinna kesklinnas asuva 1,83 ha suuruse maa-ala kohta (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 06277) ning kehtestati 1,61 ha suuruse maa-ala osas. Detailplaneeringuga on kavandatud krundipiiride muutmise teel 6 krunti (3 ärimaa krunti, äri- ja elamumaa krunt ja 2 transpordimaa krunti) ja määratud ehitusõigus 3-11 maapealse korrusega ärihoone, ühe kuni 11 maapealse korrusega korteritega ärihoone ja ühe kuni 10 maapealse korrusega korteritega ärihoone ehitamiseks. Seni kehtinud detailplaneeringu ees, mille kohaselt oli alale jäävate kruntide ehitusõigus määratud olemasolevate hoonete alusel, on sellisel planeeringul eelised, kuna see võimaldab ehitada endiste tootmishoonete asemele tänapäeva nõudmistele vastavad hooned, tekib uus arhitektuurne dominant, millest võiks saada jalgsi sadamast saabuvatele turistidele atraktiivne värav kesklinna sisenemiseks, parkla on ette nähtud hoonesse, laiendatud on kergliikluse alasid ning korterite planeerimisega tagatakse piirkonna multifunktsionaalsus ja suurem turvalisus.

Planeeringu seletuskirjast nähtuvalt ei nõustunud OÜ Mobix Invest, kellele kuulub XX korteriomand, mis koosneb 283/1000 mõttelisest osast XX maatükist ja reaalosast üldpinnaga 2821,5 m2, planeeringule nõusolekut andma ja talle kuuluva korteriomandi lammutamisega. Planeeringu elluviimine ei ole võimalik ilma kinnisasja omanike nõusolekuta. Kuna OÜ Mobix Invest planeeringulahendusega ei nõustunud, nõustus linnavolikogu WTC Tallinn AS ettepanekuga kehtestada planeering osaliselt, kehtestamata seda Ahtri tn 10 kohta, mille osas kavandati eelnevalt olemasoleva hoone alla parkla rajamist.

3-11-173

3(8) 4. OÜ Mobix Invest esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a otsuse nr 307 tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused: 1) vajalik oli kaebaja kui planeeringuala naaberkinnistu omaniku nõusolek. Planeeringu elluviimise tegevuskava ei andnud selgust detailplaneeringu elluviimise osas ega kaitsnud kaebuse esitaja huve detailplaneeringu elluviimise käigus, mistõttu kaebuse esitaja ei kooskõlastanud detailplaneeringut. Planeeringu elluviimise tegevuskava ei anna seda selgust ka praegu; 2) detailplaneeringu osalise kehtestamise otsuses ei ole analüüsitud ega põhjendatud detailplaneeringu osalise kehtestamise sobivust piirkonda, osalise kehtestamise korral detailplaneeringu eesmärkide saavutamist ega detailplaneeringu osalise kehtestamise mõju kehtestamisel planeeringualast välja jäetud, kuid vahetult planeeringuala kõrval asuvale XX kinnistule (sh jättes täielikult arvestamata, et XX kinnistul asuv hoone on osaliselt kontaktis planeeringu alusel lammutamisele kuuluvate ja planeeringu alusel hiljem ehitatavate hoonetega). Detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks puudus ruumilise arengu põhjendus ja osaline kehtestamine ei ole kooskõlas planeeringu eesmärgiga; 3) planeeringuala ja selle lähiala puhul on tegemist ääretult tihedalt hoonestatud alaga, kus hooned paiknevad tihedalt teineteise kõrval, sh osadel üksteise kõrval paiknevatel hoonetel on ühised seinad. XX senine hoone, millel on ühine sein XX kinnistuga, on planeeritud seejuures lammutada. Detailplaneeringus on lahendamata küsimused, kuidas ühildada detailplaneeringu osalise kehtestamise korral uued hooned ja nende ehitamine detailplaneeringu osalisel kehtestamisel väljajäetud alal asuva XX hoonega. Nende asjaoludega on jäetud arvestamata ning kaalumata põhjendatud huvid; 4) detailplaneeringu osalise kehtestamise otsuses toodud seisukohta, et planeeringu elluviimine ei kahjusta kaebuse esitaja äritegevust ning kaebuse esitajale on tagatud senise tegevuse jätkamise võimalus, ei ole sisuliselt analüüsitud ega haldusaktis põhjendatud; 5) tiheda hoonestusega ala naaberkinnistul toimuv ulatuslik lammutus- ja ehitustegevus kahjustab kaebaja vara kasutamist. Vara on antud üürilepingu alusel kasutusse ööklubina ja kontsertide korraldamiseks, millega kaasnevateks tegevusteks on toitlustus- ja catering teenuse osutamine, alkoholi- ja tubakatoodete müük, toidukaupade müük, ürituste korraldamine ja vahendus; 6) lahendamata on küsimused, kuidas mõjutab naaberkinnistu hoonete lammutamine XX kinnistul paikneva hoone konstruktsioone ja hoone püsimajäämist. Samuti on analüüsimata, kuidas lahendatakse juurdepääs XX kinnistule naaberkinnistutel uute elamute ehitamise ajal ja nende valmimise järgselt. Analüüsimata on asjaolu, kuidas sobitub senine XX hoone uute oluliselt kõrgemate hoonete vahele, kuidas on tagatud insolatsiooni nõuded, müratasemed jms.

5. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu ja kolmandad isikud WTC Tallinn AS, OÜ Well Invest, Kenneron OÜ, T S, WTC Tallinn Kinnisvara AS, Mercuri International Eesti AS, AS NT Bunkering ning Riigi Kinnisvara AS palusid jätta kaebuse rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata, kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõisteti kaebajalt WTC Tallinn AS kasuks välja menetluskulud summas 1000 € ning Riigi Kinnisvara AS kasuks 2500 €. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) kaebaja on vaidlustanud planeeringulahenduse lisaks enda õiguste rikkumise väitele ka seetõttu, et planeeringu osaliselt kehtestamine ei ole sobiv (arhitektuurse lahenduse terviklikkuse tagamise seisukohast). Selles osas on kohtulik kontroll piiratud tulenevalt sellest, et kohus teostab vaid õiguspärasuse kontrolli. Kõnealuse asjaolu kaalumisel ilmselget meelevaldsust kaevatavast otsusest ega kohtuasja materjalidest ei nähtu; 2) asjaolu, et kaebajale ei teatatud koheselt planeeringuala vähendamisest pärast selle otsustamist – selline tegevusetus pole kooskõlas hea halduse põhimõttega –, ei

3-11-173

4(8) mõjutanud asja lahendamist, sest kaebajale anti täiendav võimalus vastuväidete esitamiseks või muutmiseks; 3) seadus ei nõua planeeringu kehtestamiseks naaberkinnistu omaniku nõusolekut. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30. märtsi 2007. a kirja nr 2-1/1251 kohaselt oli naaberkinnistu omaniku nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks kohustuslik. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11. detsembri 2009. a kirjast nähtub, et vajalikuks on peetud nende kinnistuomanike nõusoleku saamist, kelle ehitusõigust või krundi kasutamise tingimusi taotletava planeeringuga muudetakse. Algselt esitatud nõudest ei saanud kaebajale tekkida õiguspärast ootust, et tema nõusolekuta planeeringut ei kehtestata; 4) planeeringulahenduse muutmine planeeringumenetluses ei ole keelatud, vastupidi, see on planeerimisprotsessi loomulik osa. Planeerimisseadus (PlanS) sätestab, et planeering valmib planeerimise käigus (PlanS § 2 lg 1) ning selle koostamine on avalik (PlanS § 3 lg 1). Antud juhul ei saa planeeringu osalist kehtestamist (väheolulise osa väljajätmist) pidada planeeringu põhilahenduse muutmiseks PlanS § 23 lg 7 mõttes, mistõttu on kohalik omavalitsus menetlenud planeeringut ka pärast selle muutmist õiguspäraselt; 5) planeeringu osaline kehtestamine ei ole vastuolus selle koostamise eesmärgiga planeerida alale 7 krunti ning määrata neile ehitusõigus. Planeeringu kehtestamisel tuleb kaaluda, kas arhitektuurse lahenduse realiseerumise seisukohalt on osaline kehtestamine võimalik, sobiv ja otstarbekas. Mitut kinnistut hõlmavate mahukate planeeringute puhul ei pruugi planeering kehtestatud kujul realiseeruda, kuid sellise võimaluse olemasolu ei too kaasa keeldu planeeringut kehtestada. Kaebaja kaasomandis oleva planeeringuala keskel asuva kinnistu väljajätmine planeeringualast ei muuda märkimisväärselt kvartali arhitektuurset lahendust ja visuaalset üldmuljet. Haldusakt on motiveeritud ja kaebaja vastuväiteid selle seletuskirjas on põhjalikult käsitletud; 6) kaebaja väited müra- ja insolatsiooniprobleemide osas on põhjendamata ning selliste oletatavate mõjude kahjulikku toimet ööklubi toimimisele on raske ilma veenvate põhjenduste ja tõenditeta eeldada; 7) kaebaja väide XX ühisest seinast planeeringualal lammutatava hoonega on tõendamata; 8) planeeringu elluviimise tegevuskava detailsuse määramisel on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum, sest selle sisunõudeid ei ole reguleeritud. Detailsemalt saab tõstatatud küsimusi käsitleda ehituslubade andmisel. Tegevuskavas on ette nähtud võimalus realiseerida planeering kahe erineva arendusena, mis võimaldab jätkata ööklubi kasutamist ja tagab sellele juurdepääsu. Kõikidel ehitusetappidel on tagatud juurdepääs läbi XX kinnistu. Ehitusprojekti koostamisel on määratud tingimuseks lahendada ehitusaegne liiklus, ehitusmaterjalide ladustamine, tolmu jms olulised küsimused, et mitte takistada ja häirida olemasolevat äritegevust XX kinnistul; 9) ehitamise ajal on ehitustegevusega kaasnevad häiringud linnakeskkonnas paratamatud. Kaebaja naaberkinnistul hoone lammutamisega kaasnevate mõjude kindlaksmääramine ja nende vältimise meetmed tuleb ette näha lammutusprojektis. Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud ega esitanud asjakohaseid tõendeid selle kohta, et igasugune lammutustegevus toob kaasa tema kaasomandis oleva ehitise kahjustamise. Kohtul ei ole põhjust pidada detailplaneeringus määratud tegevuskava või planeeringulahendust kokkulepete saavutamist välistavaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. OÜ Mobix apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 3625,97 €. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) planeeringu osalist kehtestamist ei ole põhjendatud. See on vastuolus PlanS § 1 lg- tega 2 ja 3, § 2 lg-ga 2 ja § 3 lg-ga 1. Planeeringulahendus leiti arhitektuurivõistlusel ning planeeringu materjalides on rõhutatud tervikliku hoonetekompleksi rajamist. Planeeringu

3-11-173

5(8) koostamise eesmärgiks oli tagada endiste tootmishoonete asemele uue tervikliku ja kaasaegse linnaehitusliku lahenduse leidmine kvartalile ja piirkonnas arhitektuurse dominandi moodustamine. Planeeringu osaline kehtestamine sellele eesmärgile ei vasta; 2) planeeringulahenduse oluline muutmine planeerimismenetluse viimases etapis pärast avalikku arutelu on vastuolus planeerimisseadusega. Ületatud on diskretsiooni piire, järgitud pole detailplaneeringu eesmärki ega õiguse üldtunnustatud põhimõtteid; 3) vastavalt PlanS § 16 lg 1 p-le 5 koostatakse detailplaneering koostöös muu hulgas naaberkinnisasjade omanikega. Apellandi nõusoleku saamise vajadus tulenes kvartali hoonestuse kompaktsusest ja kvartali tihedast hoonestatusest. XX hoonetel on ühine sein, seejuures on XX plaanitud lammutada. Selle kohta on halduskohtule esitatud tõendid. Ümber apellandi kinnisasja on kavas püstitada mitu kuni 11-korruselist hoonet. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-37-04, et isiku õigusi kitsendavaid planeeringuotsuseid tuleb eriti hoolikalt põhjendada. Vaidlustatud haldusaktiga on apellandi nõusolekust planeeringu osalisel kehtestamisel mööda mindud ja rikutud apellandi õigusi ja huve; 4) kaebajale kuuluva kinnisasja ümbruses toimuv ulatuslik lammutus- ja ehitustegevus kahjustab paratamatult kinnisasja kasutamist ning kuna apellant on andnud kinnistu üürile ööklubina jms kasutamiseks, võib üürnik lepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist. Üürnik on teinud ruumidele suuri kulutusi, lootuses ruume ka edaspidi tulusalt kasutada. Meelelahutuskohtade konkurents Tallinna kesklinnas on tihe ning kundedele ei ole ehitusplatsi naabrus atraktiivne; 5) lahendamata on küsimused, kuidas mõjutab planeeringulahenduse elluviimine XX hoone konstruktsioone ja hoone püsimajäämist; 6) PlanS § 2 lg 4 p 3 alusel nõutav planeeringu elluviimise tegevuskava on üldsõnaline ega vasta selle eesmärkidele. Käsitletud ei ole, kas detailplaneeringu kahe arendusena elluviimine on põhjendatud ning kuidas tagatakse ühtne arhitektuurne lahendus juhul, kui pärast arenduse osalist elluviimist edasist arendamist planeeringualal ei toimu.

8. Tallinna Linnavolikogu vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) kaalutlusõiguse alusel antud planeerimisotsuse kohtulik kontroll on piiratud ja kohus ei saa asuda hindama planeeringulahenduse osalise kehtestamise arhitektuurset sobivust ja terviklikkust. Ringkonnakohus selgitas 17. veebruari 2011. a määruses käesolevas asjas, et planeeringulahenduse muutmist selle ala vähendamisel ei saa pidada planeeringulahenduse oluliseks muutmiseks ning avalikku väljapanekut ei tulnud seetõttu korrata; 2) kaebajale anti võimalus täiendavalt vastuväidete esitamiseks pärast planeeringuala vähendamist. Kehtivast õigusest ei tulene, millise aja jooksul tuleb menetlusosalisi teavitada planeeringulahenduse muudatustest; 3) kaebaja ei esitanud halduskohtule tõendeid, mille alusel saaks hinnata planeeringu elluviimise mõju XX hoonele.

9. Riigi Kinnisvara AS vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja mõista apellandilt välja menetluskulud summas 1975,76 €. Vastuväited apellatsioonkaebusele on järgmised: 1) apellandiga tehti planeerimismenetluse käigus koostööd. See, et planeeringuala vähendamisest apellandile kohe teada ei antud, ei toonud kaasa apellandi õiguste rikkumist ega planeeringu õigusvastasust; 2) kui apellant soovib ühtse arhitektuurse lahenduseni jõudmist kogu kvartali alal, siis saab ta hiljem taotleda detailplaneeringu algatamist tema kaasomandis oleval kinnistul; 3) apellandi nõusoleku saamine detailplaneeringu kehtestamiseks ei olnud vajalik. Sellist kohustust ei ole sätestatud ka juhtumiks, kus hoonestustihedus on suur. Planeerimisseadus ei kohusta piirile ehitamisel võtma naaberkinnisasja omanikult nõusolekut; 4) naaberkinnistute omanike suhteid reguleerib asjaõigusseadus, mille § 89 lg 1 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Ehitustegevus

3-11-173

6(8) ei tohi mõjutada negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Ehitusloas saab ette näha lammutamiseks ja uute hoonete püstitamiseks häiringute vähendamise tingimused. Sellised meetmed saab ette näha lammutusprojektis; 5) XX hoonetel ei ole ühist seina, vaid neil on eraldi karkass ja eraldi seinad; 6) planeeringu osalist kehtestamist on põhjendatud ning see on kooskõlas planeeringu eesmärgiga. Planeeringulahenduse ruumilist mõju on kirjeldatud vaidlustatud haldusakti põhjendustes; 7) ebaõige on apellandi seisukoht, et detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1.17 sätestatud detailplaneeringu elluviimise tegevuskava on äärmiselt üldsõnaline ega vasta tegevuskava eesmärkidele. Detailse tegevuskava koostamine ei ole põhjendatud, kuna ei ole teada planeeringu realiseerimise järjekord.

10. WTC Tallinn AS vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista apellandilt välja WTC Tallinn AS menetluskulud summas 604,8 €. Vastuväited: 1) apellandi nõusoleku nõuet detailplaneeringu kehtestamiseks seadusest ei tulenenud, samuti oli vastustajal kaalutlusõigus otsustada planeeringu osaline kehtestamine; 2) XX hoonetel pole ühist seina; 3) apellant muutis planeerimismenetluse keskel pahatahtlikult oma senist nõusolekut planeeringule; 4) vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendused on piisavad; 5) detailplaneeringu elluviimise tegevuskava täitmine ei ole võimatu ning selle detailsusaste on piisav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus määras käesolevas asjas asja läbivaatavaks kohtukoosseisuks tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi tööjaotusplaanist kohtunikud Oliver Kase, Viive Ligi ja Lauri Madise. Tulenevalt kohtunik Lauri Madise korralisest puhkusest asendab teda asja lahendamisel tööjaotusplaanist tulenevalt kohtunik Silvia Truman. 12. Kaebuses taotletakse kaebaja kaasomandis oleva kinnistu ümber asuva ala detailplaneeringu tühistamist. Kaebust põhjendatakse kaebaja õiguste rikkumisega tulenevalt ohust kaebajale kuuluva hoone püsimajäämisele planeeringu elluviimisel ja ehitamisega kaasneva negatiivse mõjuga kaebaja kinnisasja kasutamisvõimalustele tulenevalt sellest, et ruumide ööklubina kasutamine pole ehitamise ajal tarbijatele piisavalt atraktiivne. Planeering on kaebaja arvates seejuures õigusvastane, kuna vajalik olnuks kaebaja nõusolek planeeringu kehtestamiseks, planeeringu elluviimise tegevuskava pole piisavalt detailne ega taga kaebaja huvide kaitset ning planeeringu kehtestamisel pole kaebaja huvidele antud piisavat kaalu. Samuti esitas kaebaja planeeringu tühistamise nõude, kuna ta leiab, et planeering on vastuolus avaliku huviga. Selles osas põhjendab apellant kaebust väitega, et planeeringu osalist kehtestamist ei ole piisavalt põhjendatud ning järgitud pole planeeringu eesmärki luua kvartalile ühtne arhitektuuriline lahendus ning planeerimismenetluses on pärast avalikkuse kaasamist muudetud oluliselt planeeringulahendust. 13. Ringkonnakohtu arvates ei saa vaidlustatud haldusaktist ega planeeringu seletuskirjast järeldada, et planeeringu osaline elluviimine pole planeeringu eesmärgiga kooskõlas ning olemasolevate hoonete (osalisel) lammutamisel ja uute ehitiste püstitamisel on soovitud tulemus vaid juhul, kui planeering algselt kavandatud alal tervikuna ellu viiakse. Tervikliku ja uudse arhitektuurse dominandi saavutamine, juurdepääsuvärava loomine sadamast kesklinna suundujatele jm planeeringu seletuskirjas kirjeldatud eesmärgid on vaidlustatud haldusaktis soovitud saavutada nii, et kvartali välisilme tervikuna paraneb ning ala välimised hooned asendatakse uute, arhitektuurselt paremini kokkusobivatega. Ringkonnakohtu arvates ei saa planeeringu osalist kehtestamist pidada seetõttu avalike

3-11-173

7(8) huvidega vastuolus olevateks ning vaidlustatud otsuses toodud põhjendusi ebapiisavateks. 14. Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel 17. veebruari 2011. a määruse p-des 12 ja 13 põhjalikult, miks ta leiab, et planeeringu koostamisel on apellant olnud nõuetekohaselt kaasatud ning et apellandi kui naaberkinnistu omaniku nõusolek ei olnud planeeringu kehtestamiseks vajalik. Nende seisukohtade muutmiseks pole põhjust. Inimesed, kes soovivad ööklubi kasutada, said esitada vastuväiteid piirkonna hoonestuse muutmisele juba enne planeeringuala vähendamist. Lisanduvate bürooruumide suuruse vähenemine ja parkimiskohtade arvu vähenemine ei ole sedavõrd märkimisväärsed, et asuda seisukohale, et planeeringuala vähendamise korral oleks avalikkus soovinud muuta ka ülejäänud planeeringulahendust. Vastustaja ja kolmandad isikud on õigesti märkinud, et samasugune tulemus tekiks ka olukorras, kus planeeringu elluviimisest mõne senise kinnistu osas loobutakse pärast detailplaneeringu kehtestamist tervikuna. Apellant ei väida, et vastuväidete esitamise võimaluse ajal nähtus planeeringust selle elluviimise kohustus XX osas. Ringkonnakohtu arvates on samadest eesmärkidest lähtuvalt nähtud PlanS § 23 lõike 7 teises lauses ette, et planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks planeerimisseaduse tähenduses. Seetõttu ei olnud planeerimismenetluses väljapaneku ja avaliku arutelu kordamine vajalik. 15. Planeeringu osalist kehtestamist apellandi kui XX kaasomaniku vastuseisu tõttu kehtestada planeering ka XX osas on vaidlustatud haldusaktis ja planeeringu seletuskirjas põhjendatud ning neid põhjendusi saab pidada ratsionaalseteks ja seadusega kooskõlas olevateks. 16. Apellant ei ole vaatamata vastupidisele väitele ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas esitanud tõendeid – hoonete projekti, ehitustehnilist ekspertiisi vms – selle kohta, et XX hoonetel oleks ühine sein. Planeeringu seletuskirjast sellist asjaolu ei nähtu. Menetlusosaliste väited selles küsimuses on paljasõnalised. Isegi kui hoonetel oleks ühine sein, ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et planeering, lubades XX alale olemasoleva hoonestuse asemel uute ehitiste püstitamist, oleks seetõttu õigusvastane. Senise hoone lammutamine on hoonetel ühise seina olemasolu korral võimalik ka nii, et lammutamisele ei kuulu hoone üks seintest, mis on ühtlasi XX hoone seinaks, ning vajadusel see toestatakse senise XX hoone poolt. Nimetatud küsimuste lahendamine on võimalik lammutamiseks ja uue hoone püstitamiseks antavates ehituslubades. Ringkonnakohus märkis 17. veebruari 2011. a määruse p-s 14, et XX hoonele kahjulike mõjutuste vältimine on võimalik tagada ehituslubade andmise menetluses. Selle seisukoha muutmiseks ei ole alust, sest seda seisukohta ümber lükkavaid tõendeid pole kohtule esitatud. 17. Apellandi väited seoses ööklubi kasutamise võimaluse kadumise ohuga ehitustööde ajal ja planeeringu seletuskirja p-s 4.1.17 sisalduva detailplaneeringu elluviimise tegevuskava lakoonilisusega ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Seletuskirjast nähtuvalt saab planeeringut realiseerida autonoomselt kahe erineva lahendusena: Pos 5 (XX tn poolne osa) ja pos 1-3 (XX mnt poolne osa) ning samal ajal saab jätkata XX kinnistu kasutamist senisel viisil, tagatud on juurdepääs kinnistutele ning selgitatud, et ehitusprojektide koostamiseks on määratud tingimus lahendada ka ehitusaegne liiklus, ehitusmaterjalide ladustamine, tolmu jms olulised küsimused, et mitte takistada ja häirida olemasolevat äritegevust XX kinnistul. Ringkonnakohtu arvates on need nõuded planeeringu elluviimisele sellised, mis võimaldavad ööklubi kasutamise häirimist vältida ehituslubades kõrvaltingimuste kehtestamise kaudu ning kaebaja saab oma õigusi kaitsta ehituslubade andmisel, kui ehitusload planeeringu nimetatud nõuetele ei vasta (ööklubile juurdepääs puudub või on oluliselt keerukam või ööklubisse levivad mõjutused, mis ei võimalda kundedel klubi poolt pakutavaid teenuseid samaväärselt tarbida). Halduskohus selgitas õigesti, et planeeringu elluviimise tegevuskava ei ole alust pidada

3-11-173

8(8) planeerimisseadusega vastuolus olevaks. Planeeringu kahes etapis elluviimise korral ei ole ehitustöödega kaasnevad mõjutused sedavõrd suured, et asuda seisukohale, et ehitamine välistab naaberkinnistu kasutamise. Seetõttu ei ole vastustaja poolt kaalutlusõiguse alusel planeeringu elluviimise tegevuskava suhtes tehtud otsustust võimalik pidada kaalutlusõigust sätestava PlanS § 2 lg 4 p 3 eesmärgiga vastuolus olevaks või diskretsiooni piire ületavaks. 18. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 ja varem kehtinud HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt jätta rahuldamata. 19. WTC Tallinn AS taotleb õigusabikuludest koosnevate menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses summas 604,80 €. Kulud kanti 2011. a. Halduskohus mõistis selle isiku kasuks kaebajalt välja menetluskulud summas 1000 €. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb kuni 31. detsembrini 2011. a kehtinud HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 ning kehtiva HKMS § 285 lg 1 alusel rahuldada. 20. Riigi Kinnisvara AS taotleb õigusabikuludest koosnevate menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses summas 1975,76 €. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvete ja pangakonto väljavõtetega. Halduskohus mõistis selle isiku kasuks kaebajalt välja 2500 €. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses ei ole täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi, halduskohtus esitamata väiteid haldusakti õigusvastasuse kohta ning asja keerukus ja maht ei õigusta menetluskulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui 950 €. Apellandi taotlus vähendada selle isiku kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust kolmandikuni taotluses näidatust ei ole siiski põhjendatud, sest halduskohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulub piisava õigusabi saamiseks enam aega.

Silvia Truman Viive Ligi Oliver Kask