2-12-2511/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-2511 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.märts 2012 kell 15.00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi U.V.e hagi M.V.e vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: U.V.; Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Kostja: M.V. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Kohtuistung 27.märts 2012 Istungil osalesid

U. V., adv Roosmaa, M. V. ja adv Tartu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada U.V.e ja M.V.e vahel sõlmitud abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx (abieluakt nr xxx).

3. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

17.01.2012 U.V. esitas Pärnu Maakohtule hagi abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte xx xx xxxx sõlmitud abielu katkenud 2009.aastast. Pooled elavad eraldi, varalisi pretensioone pooltel ei ole ning alaealiste laste ülalpidamiskohustus puudub. Kuna kostja M.V.e elukoht on xxxxx xxxxxxxxxx, ei ole perekonnaseisuosakonnas abielu lahutamine võimalik.

KOSTJA VASTUS

17.02.2012 kirjalikus vastuses kostja ei vaidle vastu abielu lahutamisele, kuid täpsustab ja täiendab faktilisi asjaolusid. Kostja lahkus abikaasade ühisest kodust xxxxxxx xx xx xxxx, kuna hagejal olid suhted teise naisega, kes ootas hagejalt ka last. Hageja ei lubanud kostjat enam koju sisse ning kostja oli sunnitud lahkuma. Õige ei ole hageja väide, et pooltel ei ole varalisi vaidlusi. Kostja lahkumisel jäi kogu poolte abielu ajal soetatud kodune vara kostja valdusesse ning kostja soovib esitada vastuhagi ühisvara jagamiseks koos abielu lahutamisega. Samuti on hageja valduses kostja isiklikud tarbeesemed. Kui hageja neid vabatahtlikult välja ei anna, esitab hageja nõude kostja vastu.

KOHTUISTUNG

27.03.2012 eelistungil ja vahetult eelistungi jätkuna peetud kohtuistungil jäid mõlemad pooled selle juurde, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ja abielu tuleb lahutada. Hageja täpsustas abielusuhete lõppemise aega ja nõustus, et abielu lõppes kostja näidatud ajal xx xx xxxx. Pooled soovisid, et menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

Kostja esitas eelistungil vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kuna abielulahutuse üle vaidlust ei ole ning selle nõude osas oli võimlik asi samal päeval eelistungi jätkuna peetaval kohtuistungil lõplikult ära arutada ning seega ei ole täidetud TsMS § 373 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused vastuhagi koos põhihagiga ühises menetluses läbi vaatamiseks, keeldus kohus vastuhagi menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ning vaadanud läbi kirjalikud seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 järgi abielu lõppeb muu hulgas lahutusega. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja on alaliselt elama asunud xxxxx xxxxxxxxx, ei ole perekonnaseisuasutus pädev abielu lahutama. Seega tuleb abielu lahutada kohtus.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

U.V.e ja M.V.e abielu sõlmiti xx xx xxxx Pärnus. Abielu on registreeritud Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xxx. Abielust sündinud laps on täisealine. Pooled kohtus kinnitasid, et nende abielulised suhted lõppesid pöördumatult xx xx xxxx ning abielu taastamist kumbki pool ei soovi. Hageja kinnitas, et abielu purunes seetõttu, et hagejal oli suhe teise naisega. Abielusuhete taastamist kumbki pool võimalikuks ei pea. Kuna pooled on kaks aastat elanud eraldi, kostja on alaliselt asunud elama teise riiki, ei ole mõistlik suunata pooli PKS § 67 lg 3 alusel leppima. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu kohus jätab menetluskulud kulu kandnud poolte endi kanda.

Heli Käpp Kohtunik