3-11-1384/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1384

Haldusasi

Bastet Holding OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 13.06.2011 otsuse nr 12.2-7/217-2

tühistamise ning registreerimistoimingute tegemiseks

kohustamise või alternatiivselt tagatise määramise

küsimuse uuesti otsustamiseks kohustamise nõuetes

Resolutsioon

1. Uuendada haldusasja nr 3-11-1384 menetlus.

2. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada Bastet Holding

OÜ kaebuse menetlus.

3. HKMS § 285 lg 1 alusel tagastada Advokaadibüroo

Varul AS-ile 03.06.2011 ja 11.07.2011 Bastet Holding

OÜ kaebuselt tasutud riigilõivud kokku 31,94 eurot

(kolmkümmend üks eurot ja üheksakümmend neli

senti) selle kandmisega Advokaadibüroo Varul AS

kontole nr 221025347530 Swedbank AS-s.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuselt

Bastet

Holding

OÜ

(registrikood

10698042) kasuks välja menetluskulud summas

2000,00 eurot.

5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ning Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg

5; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Bastet Holding OÜ kaebus, milles taotletakse Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.06.2011 otsuse nr 12.2-7/217-2 tühistamist ning

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse registreerimistoimingute teostamiseks

kohustamist või alternatiivselt tagatise määramise küsimuse uuesti otsustamiseks kohustamist.

Kaebuse arutamiseks oli määratud kohtuistung 08.11.2011.

2. 05.10.2011 määrusega jättis kohus ära kindlaksmääratud kohtuistungi aja ning peatas

käesoleva haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-1316 algatatud põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluses Riigikohtu otsuse jõustumiseni.

3. PMTK esitas 26.03.2012 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-11-1384,

kuna PMTK tunnistas 23.03.2012 otsusega nr 12.2-7/217-3 kehtetuks PMTK 13.06.2011 otsuse

nr 12.2-7/217-2.

4. Kaebaja kinnitas 26.03.2012 vastuses oma nõusolekut menetluse lõpetamiseks ning palus

vastustajalt välja mõista menetluskulud ja tagastada riigilõiv. Vastustaja leidis, et taotletud

menetluskulud on põhjendamatult suured ning palus kohtul väljamõistetavat summat vähendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Riigikohus tunnistas 31.01.2012 otsusega asjas 3-4-1-24-11 vedelkütuse seaduse § 36 lõige 5

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see kohaldub tarbimisse lubatud

kütuse müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse

müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat; ning vedelkütuse seaduse § 42

lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega tuleb haldusasja menetlus HKMS § 99 lg 1

alusel uuendada, sest peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud.

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd

vastustaja on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistatud ning kaebuse esitaja on nõus menetluse

lõpetamisega, tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada.

7. HKMS § 285 lg 1 alusel enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute

korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ka kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 84 lg 4

punktist 4 tulenevalt tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse

seetõttu, et kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seetõttu tuleb kaebuse esitajale

tasutud riigilõiv tagastada ning saata käesolev määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Esialgse õiguskaitse taotluste esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamiseks ei ole alust, sest

lõivustatud toiming on juba tehtud (vt Riigikohtu 21. märtsi 2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-

9-11).

8. Enne 1. jaanuari 2012 kehtinud HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui

kohus lõpetab menetluse põhjusel, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS

vana redaktsiooni § 93 lg 1 sätestas, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Sama sätestab kehtiva HKMS § 108 lg 6 ja § 109 lg 1. Bastet Holding OÜ taotlusele

lisatud maksekorralduste kohaselt on kaebaja tasunud Advokaadibüroole Varul AS õigusabi eest

viimase arvete alusel 07.06.2011 2236,75 eurot (tl 156), 01.09.2011 2280,73 eurot (tl 157),

09.09.2011 1020,00 eurot (tl 160) ja 02.12.2011475,20 kokku õigusabi eest 6012,68 eurot.

Kantud menetluskuluna saab käsitleda ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, mida

kohus ei tagasta.

9. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja

ajamahukust (Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kohtul on kohtuasja

keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-

3-1-70-05).

10. Kaebuse esitaja on käibemaksukohustuslane, seega arvestab kohus tasutud õigusabikulu

ilma käibemaksuta, kuna tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga, mille kaebuse esitaja saab

sisendkäibemaksuna maha arvata. Õigusabikulu ilma käibemaksuta on 4952,00 eurot. Olles

tutvunud kohtule esitatud arvete ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal,

et kaebaja menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades asja keerukuse astet ja

kaebaja esindaja kogemust maksuasjade lahendamisel, leiab kohus, et 14,4 h kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse koostamiseks ei olnud hädavajalik. Arvestades asja mahtu ning asjaolu, et

asja ei ole sisuliselt arutatud, ei ole kaebuse ettevalmistamiseks ning selle koostamiseks kantud

esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks

on 2000,00 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et arve nr 111218 kulude aruandest nähtub, et

kaebaja esindamiseks on analüüsitud 7,50 h ulatuses PMTK vastust kaebusele ning koostatud ja

täiendatud vastuväiteid ja teese. Kuna kaebaja vastuväiteid ja teese kohtule ei esitanud, on

keeruline hinnata seda, kas kaebaja esindajal kulus tõepoolest nii palju aega teeside ja

vastuväidete koostamiseks. Arve nr 111710 kulude aruandest nähtub, et selles märgitud analüüsi

ja vastuse koostamine seondub hoopis Riigikohtu esimehe nõudekirjale vastamisega.

Käesolevas haldusasjas oli aga sel ajal menetlus peatatud ning menetlusosalistel ei olnud põhjust

koostada haldusasjas seisukohti.

11. HKMS § 155 lg 5 alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. HKMS § 204

lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu,

kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates.

Kadriann Ikkonen

kohtunik