Legislator Case Law & Legislation
2-12-6535/8 AI generated

2-12-6535/8 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 2-12-6535/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aivar Viitkin esitas 13.02.2012 Tartu Maakohtule kahjunõude, milles nõuab Tartu Vanglalt raske tervisekahjustuse tekitamise eest 200 000 eurot ja samuti taotleb Tartu Vangla kohustamist hüvitama hagejale igakuised lisakulutused, mis tulenevad tervisest ja tervise parandamise (ravi) kulud (tsiviilasi nr 2-12-6535).

Legislator headnote

AI generated

2-12-6535/8 · Tartu Ringkonnakohus: - avalduses ei ole märgitud vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 4, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Keywords

AI generated
proof of legal aid claim for insurance benefits case of extreme hardship expulsion despite health conditions medical care requirements marital hardship claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2012.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-6535 Tsiviilasi Aivar Viitkini kahjunõue Tartu Vangla vastu summas

200 000 eurot ja nõue igakuiste kulutuste hüvitamiseks Riigi õigusabi andmisest keeldumine ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine ja avalduse käiguta jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Viitkini määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja) – Aivar Viitkin (IK: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012.a määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Aivar Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Saata Aivar Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Viitkin esitas 13.02.2012 Tartu Maakohtule kahjunõude, milles nõuab Tartu Vanglalt raske tervisekahjustuse tekitamise eest 200 000 eurot ja samuti taotleb Tartu Vangla kohustamist hüvitama hagejale igakuised lisakulutused, mis tulenevad tervisest ja tervise parandamise (ravi) kulud (tsiviilasi nr 2-12-6535).

A. Viitkin esitas eelnevalt 30.01.2012 maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märkis, et soovib riigi õigusabi kahjunõude esitamiseks Tartu Vangla vastu (tsiviilasi nr 2-12- 4713). 23.02.2012 määrusega liitis kohus A. Viitkini riigi õigusabi taotluse tsiviilasjas nr 2-12-6535 esitatud kahjunõudega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Tartu Maakohus jättis 1. märtsi 2012 määrusega A. Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning määras A. Viitkinile tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks

14 päeva määruse kättetoimetamisest alates (nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks ning hagiavalduselt vastavalt hagi hinnale riigilõivu 9267,18 eurot tasumiseks) ja jättis avalduse seniks käiguta. Kohus hoiatas, et kui hageja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Määruse kohaselt tuleb A. Viitkini riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Asja suhtes ei esine avalikku huvi. Avalduse kohaselt viibis hageja 2003 novembrist kuni 2004 märtsini Tartu Vanglas ja sel ajal ei antud hagejale ravi. Peale vanglast vabastamist tuvastati hagejal XX% töövõimekaotust. Hageja viibis uuesti vangistuses 2005-2006 ning 31.01.2007 tuvastati hagejal XX% töövõimekaotus ja raske liikumispuue. Hageja on hagiavalduses viidanud tervishoiuteenuse osutamise lepingulisele suhtele ja nõuab nõuetele mittevastava tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks

200 000 eurot. Esitatud kahjunõue ei vasta TsMS §-des 338; 340 ja 363 sätestatud hagiavalduse vormija sisunõuetele. Avalduses esinevad järgmised puudused:

- maakohtusse pöördumisel esitatakse hagilises asjas kohtule hagiavaldus (hagi). Hagejal tuleb märkida kostja isik ja andmed kostja kohta;

- hagilt tuleb tasuda riigilõiv. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast (võimaliku kahjunõude suurusest), kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega on hagi hind 200 000 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt 200 000 eurot tasumisele riigilõiv 9267,18 eurot;

- TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole tõendeid lisanud;

- võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kannatanu (hageja) peab seejuures üldreeglina tõendama õigushüve rikkumist kahju tekitaja (kostja) poolt, st antud juhul tervise kahjustamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-171-10 märkinud, et isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju siiski üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole temal tervisekahjustuse tekkimise ning olemasolu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on viidanud, et 30.01.2007 otsusega tuvastati tal XX% töövõimekaotus. Hagejal tuleb nimetatud otsus(ed) kohtule esitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagilises tsiviilasjas ei kogu kohus tõendeid omal algatusel;

- avalduses ei ole märgitud vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 4, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

- TsMS § 340 lg 1 järgi peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Eeltoodut arvestades tuleb A. Viitkini avaldus jätta TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Viitkin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012 määruse tühistamist osas, millega jäeti A. Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega A. Viitkini riigi õigusabi taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei osanud määruskaebuse esitaja kohtumääruses märgitud puudusi kõrvaldada ja riigilõivu tasumiseks tal raha ei ole. Ta pöördus telefoni teel nõu saamiseks Eesti Patsientide Esindusühingu poole. Eesti Patsientide Esindusühingu jurist M.K. selgitas, et tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas vaidlust on pädev lahendama halduskohus või tsiviilkohus; nõuet tuleks täiendada materiaalse kahju nõudega; tuleb kõrvaldada avalduses kohtu viidatud puudused või koostada uus hagiavaldus. Avalduses tuleb kindlasti ära näidata põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase teo ja saabunud tagajärje vahel.

Kahju tekkimine tuleb dokumentaalselt tõendada. Kahjusumma tuleb välja arvestada. Vajalikuks võib osutuda ka nõude esitamise tähtaja ennistamine; taotleda tuleb riigilõivu tasumisest vabastamist; hageja vajab menetluse alustamiseks ja edukaks läbiviimiseks protsessiõigust hästi tundva isiku abi, kes oskaks kohtule õigel ajal nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldusi/taotlusi ning hageja väiteid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid esitada või neid välja nõuda ja hagejat kohtus esindada; asja praeguses staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas hageja peaks nõustuma kirjaliku menetlusega või osutub vajalikuks kohtuistungi pidamine, ekspertide kaasamine jms; telefoni teel nõustamisest hageja probleemide lahendamiseks ei piisa;

2) viibib hageja kinnipidamisasutuses ning tema võimalused õigusabi saamiseks vabaduses viibivate inimestega võrreldes on oluliselt piiratud. Tal puudub võimalus minna õigusabi osutaja vastuvõtule ning ta ei oma vara ega sissetulekut, mistõttu puudub tal võimalus õigusabi eest tasumiseks. Kuna hageja ei oma juriidilisi teadmisi ja oskusi, ei oska ta ilmselgelt iseseisvalt nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldust koostada ning olulisi tõendeid lisada. Hagejale õigusabi andmisest keeldumine ainuüksi RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei ole õiglane. Selleks, et kohtul oleks piisav alus eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on edukas, vajab ta kindlasti riigi määratud advokaadi abi. Kui advokaat pärast kõigi asjaolude väljaselgitamist ja tõendite uurimist peaks leidma, et nõudel pole perspektiivi, võib hageja alati nõudest loobuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS §

667 lg-te 1 ja 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata A. Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks. A. Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb saata Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus A. Viitkini esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamisest, tuginedes RÕS § 7 lg 1 punktile 6. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Maakohus sedastas, et asjas avalikku huvi ei esine. Määruskaebuse esitaja on pöördunud maakohtusse Tartu Vangla poolt temale väidetavalt tekitatud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes. Kohtule esitatud avaldustes tugineb määruskaebuse esitaja muuhulgas asjaoludele, et vangla tegevusetuse tõttu tekkis tal töövõime kaotus ja raske liikumispuue. Hageja taotleb muuhulgas tervisekahjustusega seoses tekkinud lisakulude ja raviks vajalike kulude hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et ehkki maakohus andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh oma nõude täpsustamiseks, asus maakohus riigi õigusabi taotlust lahendades ennatlikult seisukohale, et hageja nõue on suunatud üksnes mittevaralise kahju hüvitamisele. Tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamist reguleerivad nii VÕS § 130 kui ka § 134 lg 2. Nimetatud sätetest nähtuvalt võib tervise kahjustamisest tekkinud kahju olla nii varaline (VÕS § 130 lg 1) kui ka mittevaraline (VÕS § 134 lg 2). Hageja esitatud asjaolude kohaselt (töövõime kaotus, lisakulude tekkimine) on vähemalt osaliselt tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega. Täpsemalt tuleb maakohtul hüvitisnõude õiguslik alus kvalifitseerida TsMS § 392 lg 1 kohaselt eelmenetluse käigus, kusjuures kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud õiguslike väidetega. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 6 sätestatud alust keelduda riigi õigusabi andmisest.

6. Eeltoodust järelduvalt tuleb asjas hinnata A. Viitkini majandusliku seisundi vastavust RÕS §-s 6 sätestatud tingimustele talle riigi õigusabi andmiseks. Taotleja majandusliku seisundi hindamise reeglid sätestab RÕS § 14. Kuna maakohus ei ole A. Viitkini majanduslikku seisundit kohtumääruses hinnanud, saadab ringkonnakohus A. Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui maakohus tuvastab, et A. Viitkini majanduslik seisund võimaldab talle riigi õigusabi määrata, tuleb maakohtul võtta ühtlasi seisukoht selles, missugune RÕS §-s 8 sätestatud riigi õigusabi andmise viis on A. Viitkini puhul põhjendatud.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu riigilõivu määramise erisustele kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel vastavalt RLS § 22 lg 1 punktile 11.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp