2-11-38970/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-38970

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-38970 Tsiviilasi AF hagi S F´i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AF (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: SF (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja: S F (isikukood xxx elukoht xxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S F´ilt igakuine elatis tütrele AF´le (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 1 senti) eurot alates 01.08.2011.a kuni 31.12.2011.a.

3. Välja mõista S F´ilt igakuine elatis tütrele AF´ile (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012.a kuni tema täisealiseks saamiseni xxx.a.

4. SF´l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

5. Elatis tuleb kanda hageja ema SF arveldusarvele nr 1101389454.

6. S F´i poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

AF (hageja) seadusjärgne esindaja SF esitas 19.08.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes S F (kostja) vastu. Kohus tegi 30.08.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 16.09.2011.a. Võlgnik esitas 29.09.2011.a

2-11-38970

2(4) nõudele vastuväite. 21.10.2011.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

02.11.2011.a esitas hageja seadusjärgne esindaja kohtule hagi S F´i vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista igakuine elatis summas 200 eurot alates 01.08.2011.a. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused ühe kuu kohta järgmised: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot ning muud vältimatud püsikulutused, milleks on eratunnid, 45 eurot, kokku 507 eurot.

10.11.2011.a esitas hageja kohtule avalduse, milles palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 139.01 eurot alates 01.08.2011.a.

Hagejate poolt 02.01.2012.a esitatud seisukoha kohaselt on hageja nõus, et kostja tasub elatist igakuiselt 139 eurot ja täiendavalt olemasoleva võlgnevuse kustutamiseks igakuiselt veel 19 eurot alates jaanuarist 2012.a, kuid detsembri kuu jooksul kostja elatist ei maksnud. Mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista elatis 139.01 eurot alates 01.08.2011.a.

Kostja vastus

Kostja esitas 05.12.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on töötu ning teda võeti 26.09.2011.a töötuna arvel Eesti Töötukassas, töötutoetuse päevamäär on

2.11 eurot, mis kokku on kuus 63.30 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto BMW 5201 (ehitusaasta 1991.a), mille väärtuseks on kostja märkinud 400 eurot. Kostja on nõus tasuma igakuiselt elatist 139 eurot. Kostja vaidleb elatise tasumisele vastu alates 01.08.2011.a, sest 13.09.2011.a kandis kostja hageja arveldusarvele 50 eurot, 12.11.2011.a 139 eurot ning 03.10.2011.a kandis kostja tädi hageja arveldusarvele 139 eurot. See tähendab, et kostjal on võlgnevus hageja ees igakuise elatise osas kokku 228 eurot (139 eurot augusti kuu eest ning 89 eurot septembri kuu eest). Kostja tasus igakuist elatist kandes hageja arveldusarvele eelpool nimetatud summad. Nimetatud asjaolu leidis kinnituse hageja poolt esitatud arveldusarve väljavõttega maksekäsu kiirmenetluses. Kostja on nõus tasuma alates detsembrist 2011.a igakuiselt hageja ülalpidamiseks 139 eurot ja täiendavalt olemasoleva võlgnevuse kustutamiseks igakuiselt veel 19 eurot alates jaanuarist 2012.a. Kostja teeb hagejale ettepaneku lahendada asi kompromissiga.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar AF on sündinud xxx.a. Lapse vanemad elavad eraldi ning nende abielulised suhted on lõppenud. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

2-11-38970

3(4) võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises.

Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.08.2011.a. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ning on nõus maksma elatist 139 eurot kuus alates detsembrist 2011.a ning täiendavalt on kostja nõus maksma igakuiselt 19 eurot alates jaanuarist 2012.a olemasoleva võlgnevuse kustutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused igakuiselt 1) eluasemekulud 100 eurot, 2) kulutused toidule 120 eurot, 3) kulutused transpordile 7 eurot, 4) sidekulud 15 eurot, 5) kulutused tervishoiule 30 eurot, 6) kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, 7) kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, 8) kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot ning 9) muud vältimatud püsikulutused, milleks on eratunnid, 45 eurot, kokku 507 eurot. Kostja hageja esindaja poolt välja toodud kulutusi ei vaidlusta.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse AF ülalpidamiseks elatis summas 139.01 eurot alates 01.08.2011.a kuni 31.12.2011.a ning elatis summas 145 eurot alates 01.01.2012.a kuni AF täisealiseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda lapse ema arveldusarvele nr 1101389454.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

2-11-38970

4(4)

Viktor Brügel Kohtunik