2-11-62926/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-62926 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance AS-i hagi JR vastu kahjuhüvitise 6 651,43 euro väljamõistmiseks Hagihind

6 651,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (reg kood 11269248; asukoht Liivalaia 12, Tallinn 15039) Hageja volitatud esindaja: Kadri E (XXX) Kostja: JR(isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2012. a Kohtuistungil osalenud isikud - hageja esindaja Kadri E - kostja JR RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JR Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks kahjuhüvitisena 6 651,43 (kuus tuhat kuussada viiskümmend üks eurot ja 43 senti) eurot.

3. Välja mõista JR Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 798,89 (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja 89 senti) eurot.

4. Otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise Tsiviilasi nr.2-11-62926

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 21.12.2011. a esitas Swedbank P&C Insurance AS kohtule hagi JR vastu võlgnevuse 6 651,43 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.05.2010. a Tallinnas kahjujuhtum, kus kostja viibides öösel kulas oma tuttaval ML Tallinnas XXX korteris ning olles alkoholijoobes võttis ML magamistoast kapi pealt viimase teadmata Swedbank Liising AS-ile kuuluva ja ML kasutuses olnud sõiduauto Nissan Navara reg märgiga XXX võtmekomplekti, väljus majast ning istus maja ees nimetatud sõidukisse. Kostja sõitis sõidukiga ringi terve öö põhjustades Peterburi tee ja Smuuli tee ristmikul avarii, kust lahkus omavoliliselt jättes sõiduki Sõpruse pst-l asuva Rimi kaupluse parklasse seisma. Isik tekitas autole tugevaid kahjustusi avariiga. Sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustusega. FAAS hindas 24.05.2010. a hinnapakkumises nr 7250 sõiduki taastuse maksumuseks 242 219 krooni. Sõiduki kindlustusväärtus oli 2010. a mai seisuga 314 300 krooni, mis oli ka auto turuväärtuseks sel ajal. Kindlustusandja seisukohalt ei olnud sõiduki taastamine põhjendatud. Kindlustusandja maksis sõiduki omanikule täiskahju summas 257 715 krooni (kindlustussumma – omavastutus 15% ja kindlustusmakse tasumata osamaksed summas 9 440 krooni). 25.06.2010. a hüvitas kindlustusandja FAAS-ile hindamiskulud 1 327,20 krooni, 04.11.2010. a sõiduki jäänuki realiseerimiskulud summas 11 030 krooni M OÜ-le ning sõiduki jäänuki müügist laekus hagejale

166 000 krooni. Seega kandis hageja sõiduki hävimise näol kulu 104 072,20 krooni ehk 6 651,43 eurot. Kuna kostja kohta on algatanud kriminaalasja nr 10230107769 eelnimetatud sõiduki omavolilise kasutamise kohta ning joobes juhtimise kohta, palub hageja kostjalt välja mõista hagejale sõiduki hävimisega tekitatud kahju summas 6 651,43 eurot ning riigilõiv. Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK

2. Kostja esitas 25.01.2012. a hagile vastuse, millest nähtub, et kostja võtab hagi õigeks, kuid märgib, et olles õpilane omamata sissetulekut ei ole tal võimalus maksta nimetatud summat. Vastuses märgib kostja, et on eelnevalt pakkunud hagejale kompromissina maksta võlgnevust tagasi 10-20 euro kaupa kuus, millega hageja aga ei nõustunud.

3. 12.03.2012. a kohtuistungil märkis hageja, et kostja hagi õigeksvõtul oleks võimalik kokku leppida maksetingimustes. Samas märgib hageja, et kuna kostjal puudub sissetulek ei ole võimalik määrata kindlaks konkreetset summat. Kostja võttis hagi õigeks, kuid avaldas soovi arutada lähedastega tasumise võimalusi.

Kohus selgitas istungil pooltele kompromissi sõlmimise võimalikkust ja tagajärgi, samuti kostjale hagi õigeksvõtu tagajärgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled on ära kuulatud kohtuistungil ning antud võimalus kompromissi sõlmimiseks. Kuna pooled kompromissini ei jõudnud ja kostja on hagi õigeks võtnud, ei pea kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 6 651,43 eurot. TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg

1 alusel tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174´ lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud hagi õigeksvõtul kindlaks koos kulude jaotusega. Menetluskuluks käesolevas asjas on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.

Kohtunik