3-11-2807/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-2807 Otsuse kuupäev 29.03.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kaebaja 12.12.2011. a S-hoonesse mittepaigutamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 30.04.2012. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 01.11.2011. a käskkirjaga nr 1-4/2723 kohaldati kinnipeetav Juri Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist.

14.11.2011. a esitas Juri Kolesnikov vaide, milles taotles haldusakti (käskkiri nr 1-4/2723) kehtetuks tunnistamist, enda kohest tagasi paigutamist süüdimõistetute eluhoone kuuendasse sektsiooni, vanglateenistuse ametniku ettekande tühistamist ja vanglateenistuse ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Tartu Vangla tagastas 25.11.2011. a kirjaga nr E5 623-1 vaide esitajale taotlused vanglateenistuse ametniku ettekande tühistamise ja vanglateenistuse ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna ettekanne ei ole haldusaktiks ning õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei ole võimalik vaidemenetluses esitada.

01.12.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi pöördumine, mille kohus registreeris haldusasjana 3-11-2807. Pöördumises märkis J. Kolesnikov, et sai Tartu Vanglalt vastuse, kuid ei tea kui õiguspärane see on ja palus kohtul vaadata, kas see on sisu poolest õiguspärane. Pöördumise juurde oli lisatud Tartu Vangla 25.11.2011. a kiri nr E5 623-1 (vaide osaline tagastamine). Tartu Vangla 08.12.2011. a käskkirjaga nr 1-4/3034 lõpetati J. Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine osaliselt, s.o väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine. Tartu Vangla 12.12.2011. a käskkirjaga nr 1-4/3060 lõpetati J. Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 12.12.2011. a. Tartu Vangla 19.12.2011. a vaideotsusega nr E5 623-1 jäeti Juri Kolesnikovi 11.11.2011. a vaie (peaks olema 14.11.2011. a – kohtu märkus) ülejäänud nõuetes rahuldamata.

23.12.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi pöördumine, mille juurde oli lisatud eelnimetatud vaideotsus. J. Kolesnikov ei nõustunud vaideotsusega ning leidis, et tema vaie on jäetud ebaõigesti rahuldamata. Tartu Vangla 01.11.2011. a käskkiri nr 1-4/2723 on antud õigusvastaselt ja kaebajat ei pandud õigusvastaselt 12.12.2011. a (julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisel) tagasi S-hoonesse.

Tartu Halduskohtu 30.01.2012. a kohtumäärusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus osaliselt, s.o osas, milles Juri Kolesnikov taotles Tartu Vangla 01.11.2011. a käskkirja nr 1-4/2723 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus tuvastas, et nimetatud nõuet menetleti juba haldusasja 3-11-2729 raames. Tartu Halduskohtu 09.02.2012. a kohtumäärusega võeti menetlusse Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 25.11.2011. a vaide osalise tagastamise nr E5 623-1, Tartu Vangla 19.12.2011. a vaideotsuse nr E5 623-2 ja kaebaja 12.12.2011. a S-hoonesse mittepaigutamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tartu Halduskohtu 15.02.2012. a kohtumäärusega jäeti läbi vaatamata Juri Kolesnikovi kaebuses esitatud nõuded Tartu Vangla 25.11.2011. a vaide osalise tagastamise nr E5 623-1 ja Tartu Vangla 19.12.2011. a vaideotsuse nr E5 623-2õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Haldusasjas 3-11-2807 menetletavaks nõudeks jäi J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kaebaja 12.12.2011. a S- hoonesse mittepaigutamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebaja leiab, et vangla väide, et tal ei ole õigust valida, kus karistust kanda ja nõuda enda sektor S-6 paigutamist, on vale.

Kui kaebaja viibis E-hoones, sektoris E-5, siis kutsuti teda 19.10.2011. a julgeolekuosakonna peaspetsialist K. Meho juurde, kes ütles, et kaebaja viiakse üle S-hoonesse. K. Meho ütles, et kaebaja E-hoones olemine on välistatud, sest ta on eesti keele kursuste õpilane ja teda peab hoidma S-hoones. Samal päeval viidi J. Kolesnikov E-hoonest üle S-hoonesse, õpilaste sektorisse S-6. Kui kaebaja lasti aga 12.12.2011. a E-2 sektorist välja (kus ta viibis eraldatud lukustatud kambris), siis viidi ta sektorisse E-9, kuigi ta oli jätkuvalt eesti keele kursuste õpilane ja teda oleks pidanud viidama tagasi S-hoonesse, õpilaste sektorisse. Kaebaja leiab, et ta oli õpilane ja tema õigust viibida süüdimõistetute hoones rikuti. E-hoone on eeluuritavate jaoks. S-hoone erineb E-hoonest selle poolest, et E-hoones tunneb kaebaja ennast nagu nõukogudeaegses keldris või bandiitide pantvangina nende kuuris või nagu ta oleks Aafrikas separatistide vangis (või nagu Tšetšeenias).

S-hoones on sektor avatud hommikust õhtuni (08:00-20:00), aga E-hoones tehakse kambrid lahti kõigest kaks korda päevas kaheks tunniks. Jalutuskäik E-hoones toimub kinnises, väikeses betoonist boksis, kus terviserikke ilmnemisel ei jõua kedagi appigi kutsuda. E-hoones saab rööbaspuudega võimlemiskangi kasutada sportimiseks üks kord nädalas, aga S-hoones saab tegeleda vajaliku kehakultuuriga iga päev. Erinevalt S-hoonest, on E-hoones liikumisja suhtlemisvabaduse piirangud, köögis toiduvalmistamise piirangud ja palju muud.

Kaebaja leiab, et kuna nüüd ei saa kohus panna teda tagasi S-hoonesse (kaebaja vabanes vanglast 10.02.2012. a), siis on tema põhjendatud huviks kahjuhüvitise nõudmine kannatuste eest E-hoones, sest tal oli õigus (ja kohustus) viibida S-hoones.

Kaebaja palub kohtul tuvastada, et teda ei pandud 12.12.2011. a õigusvastaselt tagasi sektorisse S-

6 või teise sektorisse S-hoones.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla on seisukohal, et halduskohus peaks kaebuse menetluse halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel lõpetama, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kui halduskohus leiab, et kaebuse läbivaatamine on lubatud, siis palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

Kaebaja leiab, et teda oleks pidanud peale julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist paigutatama tagasi S-hoonesse, kuna ta on õppiv kinnipeetav ning ta on süüdimõistetu, aga E-hoone on ju mõeldud eeluuritavate jaoks. Tuvastamisnõude esitamine on kaebajale vajalik tulevikus hüvitusnõude esitamiseks.

Vangistusseaduse (VangS) § 7 lg 2 sätestab, et kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS §

12 lg 1 sätestab, et vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht ja karistusjärgselt kinnipeetavaid. VangS § 12 lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.

Vangistusseadus ei sätesta, millises osakonnas või hoones peab viibima õppiv kinnipeetav, samuti ei tulene vangistusseadusest, et vahistatute ning süüdimõistetute eraldihoidmiseks on eraldi hooned. Seega puudub J. Kolesnikovil subjektiivne õigus, mida ta arvab enda suhtes rikutud olevat sellega, et ta paigutati peale 12.12.2011. a s.o täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist eesti keelt õppiva kinnipeetavana E-hoone 9. osakonda aga mitte tagasi S-hoone 6. osakonda.

Kaebaja on enda õiguste rikkumisena toonud välja asjaolu, et tema tunneb ennast E-hoones nagu kuuris või keldris, jättes täpsustamata, mida ta selle all mõtleb, kuna kinnipeetavatele mõeldud elukambrid on E-ja S-hoones ühesuurused. Kui kaebaja peab silmas osakonna suurust, kus kinnipeetaval on õigus vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 kohaselt vabal ajal liikuda, siis vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta kui suur peab osakond olema ning seega ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et E-hoones on osakonna ühiskasutamiseks mõeldud ruum väiksem kui S-hoones.

Veel on kaebaja välja toonud, et S-hoones on kambrid kauem avatud, jalutusaedik on suurem ning kehakultuuriga saab tegeleda jalutusaedikus iga päev, S-hoones on liikumisja suhtlemisvabadus laiem ning köögis toiduvalmistamine vähem piiratud.

Kuna kaebaja ei väida, et E-hoones tal üldse jalutada ei võimaldatud, et ta jäeti üldse kehakultuuriga tegelemise või köögi kasutamise võimalustest ilma või, et ta ei saanud üldse liikuda ega suhelda, siis on kaebaja kaebus esitatud sisuliselt ainult selle peale, et S-hoones on lihtsalt parem, kui E-hoones.

Erinevate kinnipidamistingimuste kohta on Riigikohus oma 26.05.2008. a otsuses nr 3-3-1-20-08 märkinud, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi.

Kuna kaebajale oli E-hoones tagatud kõigi õigusaktidest tulenevate subjektiivsete õiguste kasutamine s.h eesti keele õpingute jätkamine, siis on vastustaja kaebaja 12.12.2011. a E-hoone 9. osakonda paigutamisel käitunud igati õigusaktides sätestatu kohaselt.

Vastustaja peab vajalikuks juhtida kohtu tähelepanud asjaolule, et kaebaja on ise oma mitmetes kohtule esitatud kaebustes ning vanglale esitatud pöördumistes avaldanud, et temal on nahahaigused jm probleemid, mille tõttu on temale hädavajalik ennast mitu korda nädalas pesta. See oli ka üheks põhjuseks, mis tingis kaebaja sellise käitumise, mille tõttu tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. E-hoones viibides oli temal võimalik ennast sooja veega pesta 4 korda nädalas ja seega oli kaebaja tervisest lähtuvalt E-hoonesse paigutamine kaebajale isegi kasulik.

Lisaks sellele, et vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus, kuna puudub norm, mida vastustaja oleks oma tegevusega rikkunud, on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub ka põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel, kuna selle rahuldamine ei aita temal ilmselgelt tulevikus saada hüvitist perioodil 12.12.2011. a -10.02.2012. a E-hoones viibimise eest. Seda eelkõige seetõttu, et vangla ei ole tema E-hoonesse paigutamisel õigusvastasel käitunud ning kuna ka E-hoone ja selle juurde kuuluvad rajatised on ehitatud vangistusseadusest tulenevate nõuete kohaselt, siis ei saa seal viibimine tekitada selliseid kannatusi, mis kuuluksid riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta Juri Kolesnikovi kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Käesolevas asjas on Juri Kolesnikov esitanud kohtule HKMS § 6 lg 3 p 1 (kuni 31.12.2011. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. Juri Kolesnikov leiab, et Tartu Vangla toiming tema 12.12.2011. a S-hoonesse mittepaigutamisel on õigusvastane.

Oktoobris, novembris ja detsembris 2011 viibis kaebaja Tartu Vanglas S-hoones ja E-hoones.

Alates 01.11.2011 viibis kaebaja E-hoones, 2. sektoris eraldatud lukustatud kambris seoses julgeolekuabinõude kohaldamisega. 12.12.2011 lasti kaebaja E-2 kinnisest sektorist välja ja viidi E-9 avatud sektorisse (E hoones). Kaebaja leiab, et ta oli õpilane ja tal oli õigus viibida S-hoones, S-6 sektoris, kus asuvad õpilased ja kus ta oli enne. Kaebaja leiab, et E-hoone on eeluuritavate jaoks; S-hoone on parem kui E-hoone (S-hoones on sektor avatud 08.00 kuni 20.00, aga E-hoones kaks korda päevas kaheks tunniks; E-hoones toimub jalutamine väikses kinnises betoonist boksis, S-hoones on suured boksid; E-hoones saab trenažööri kasutada 1 kord nädalas, S-hoones saab kehakultuuriga tegeleda iga päev; E-hoones on liikumisja suhtlemisvabadus piiratud ning köögis toiduvalmistamine piiratud, S-hoones on liikumisja suhtlemisvabadus avaram).

Seoses sellega, et 10.02.2012 kaebaja vabanes vanglast, on tema põhjendatud huvi käesolevas asjas kahjuhüvitise nõudmine kannatuste eest E-hoones.

Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevalt.

Kaebaja on kinnipeetav VangS § 2 kohaselt: vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. VangS § 4 kohaselt kannavad vahistatud eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. VangS § 7 lg 2 kohaselt on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.

VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse vanglas kinnipeetav kambrisse või tuppa. Seega vangistusseadus ei sätesta, mis hoones kinnipeetav peab viibima. VangS § 12 lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Vangistusseadus ei sätesta, millises osakonnas või hoones peab viibima õppiv kinnipeetav; samuti ei tulene vangistusseadusest, et vahistatute ning süüdimõistetute eraldihoidmiseks on eraldi hooned. Vanglasisest paigutamist reguleerib VangS § 11 lg 2 ja VSKE § 12.

Vanglasisene paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud ja vanglal on õigus otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse. Lähtudes ülaltoodust, puudus kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et teda paigutataks pärast 12.12.2011, s.o pärast julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist S-hoone 6. osakonda. Vangistusseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene, et vanglal on kohustus tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Riigikohtu 26.05.2008 otsuses nr 3-3- 1-20-08 on märgitud, et vangla peab tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus, s.o, et kõigile kinnipeetavate peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi.

Tuvastatud on, et kaebajale oli (v.a perioodil, kui oli kohaldatud kitsendusi julgeolekukaalutlustel) E-hoones tagatud kõigi õigusaktidest tulenevate subjektiivsete õiguste kasutamine (jalutuskäigud, õppimine, kehakultuuriga tegelemine, köögi kasutamine jne). Vastustaja ei eita, et S-hoones on mingil määral tingimused paremad, kui E-hoones, kuid kaebajal puuduvad seaduslikud alused nõuda viibimist ühes või teises vanglahoones. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et puudus norm, mis kohustaks kaebajat hoidma S-hoones ja seega vangla ei ole kaebaja E-hoonesse paigutamisel õigusvastaselt käitunud.

E-hoone ja S-hoone on ehitatud vangistusseadusest tulenevate nõuete kohaselt ja seega seal viibimine ei saa tekitada selliseid kannatusi, mis kuuluksid riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Kohus leiab, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust valida paigutamist mingisse konkreetsesse vangla osakonda või hoonesse. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsuses 3-3-1-10-11 punktis 10 on märgitud, et vanglal on õigus otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse. Nimetatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-10-11 punktis 13 on märgitud, et kui kinnipidamistingimused on mõnevõrra erinevad, kuid isikule on tagatud õiguste tegelik ja seaduses sätestatud mahus kasutamise võimalus, pole tegemist kinnipeetava õiguste lõpetamise või muutmisega.

Riigikohtu otsuses 3-3-1-20-08 punktis 24 on märgitud, et iseenesest õigusvastaseks ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa pidada asjaolu, et ühte osa kinnipeetavatest hoitakse vangla ühes eluhoones ja teist osa teises eluhoones, kui neile on tagatud ühesugused õigused. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle ei olnud tagatud seadusega ettenähtud õigusi.

Ülaltoodu alusel jäetakse kaebus rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik