2-11-13637/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviiasja number Hagi ese Menetlusosalised

27. märts 2012. a. Kuressaare kohtumaja 2-11-13637 S N (seaduslik esindaja A N) hagi V N vastu elatise väljamõistmiseks. Hagihind 1800 eurot. Hageja : S N, Hageja seaduslik esindaja-lapsevanem: A N,

Kostja: V N,

Istungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V N’ ilt ( elatis lapse S N (ik ) kasuks tema ülalpidamiseks 139, 01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot üks sent) kuus alates 27. märtsist 2011 .a. kuni 31. detsembrini 2011 ja alates 01. jaAarist 2012 145 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot) kuni S N täisealiseks saamiseni

3. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg4).

4. Elatise võlgnevuse arvestamisel tuleb võlast maha arvata kostja poolt makstud elatis.

5. S N seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on A N . A N arveldusarve nr 1101355679 Swedbank. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Asjaolud Hageja ja kostja abielust on sündinud kaks last, kellest S N ( .) on alaealine. Pooled elavad lahus alates 2005. aastast. Poeg S N, elab käesoleval ajal koos oma emaga , so. A N’iga. S N on ema A N ülalpidamisel. Kostja V N oma ülalpidamiskohustust täitnud ei ole.

27. 03. 2011.a. esitas S N (seaduslik esindaja ema A N) Pärnu Maakohtule maksekäsuavalduse, milles taotles kostjalt elatise väljamõistmist. Kostja esitas maksekäsule vastuväite ja 07. 07. 2011.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti S N nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks üldmenetluses.

08. juulil 2011.a. tegi maakohus A N’ile ettepaneku esitada S N seadusliku esindajana avaldaja nimel nõue (hagiavaldus) V N vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis mida hageja 01.09.2011.a. ka tegi (tl 17). Hageja nõue Hagiavalduses märgib hageja esindaja A N, et alates kostjaga lahkuminekust ei ole viimane lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt V Nilt igakuine elatis S N ülalpidamiseks elatise minimaalmääras 139.01. eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. 26. juulini 2012, alates hagi esitamisest kohtule. Kostja seisukoht Kostja on e-kirjaga kohtule teatAd, et on maksnud elatist 100 eurot kuus ajal kui tal on tööd olnud. Kostja ei vaidle vastu kohustusele maksta lapsele elatist. Kirjalikus vastuses tunnistas kostja hagi ja kinnitas, et on nõus maksma 140 eurot kuus ega näe vajadust maksta kohtukulusid nimetatud kokkuleppe saavutamiseks. Kostja väljendab kahetsust, et A N ei ole püüdnud saavutada temaga kokkulepet ja on valinud kohtutee.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus olles tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A N’i ja V N’i ühine alaealine laps: S N, elab ema A N juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseadus (PkS). PkS § 75 lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PkS § 97 p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.

Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps S N ja A N on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud. PkS § 102 lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja V N esitas kohtule tõendid selle kohta, et alates 18. 02. 2011 on ta lapse ülalpidamiseks maksnud elatisena järgmised summad: 18. 02. 2011 10 eurot kohustus 139,01, vähem makstud 129,01 eurot 02. 04. 2011 40 eurot kohustus 139,01, vähem makstud 99,01 eurot 21. 05. 2011 100 eurot, kohustus 139,01 vähem makstud 39,01 eurot 31. 05. 2011 100 eurot, kohustus juuni 139,01, vähem makstud 39,01 eurot 29. 06. 2011 80 eurot, kohustus juulis 139,01, vähem makstud 59,01 eurot 05. 09. 2011 130 eurot, kohustus septembris 139,01 eurot, vähem makstud 9,01 eurot 11. 10. 2011 100 eurot, kohustus 139,01, vähem makstud 39,01 eurot 11. 11. 2011 100 eurot, kohustus 139,01, vähem makstud 39,01 eurot 23. 12. 2011 130 eurot, kohustus 139,01, vähem makstud 9,01 eurot 10. 01. 2012 130 eurot, kohustus 145 eurot, vähem makstud 15 eurot Seega on kostja kohustatud isikuna maksnud ajavahemikus 01. 02. 2011 kuni 01. 02. 2012 elatist vähem (elatise minimaalmäärast arvestades) kokku 754.11 eurot.

PkS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja V N ei ela lapsega koos. PkS § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2011.a. oli elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 139.01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Hageja nõuab elatusraha 139.01 eurot kuus e. minimaalmääras. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kaaluda lapse vajadusi, sest minimaalmääras makstav elatis võimaldab lapse igapäevavajaduste rahuldamise optimaalses suuruses. Kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks elatise välja mõistmist alla seaduses ettenähtud minimaalmäära, ei analüüsi kohus ka vanemate varalist seisundit.

Esitatud tõenditest ilmnes, et kostja ei ole oma kohustust lapsele ülalpidamist anda täitnud nõuetekohaselt. Elatist on kostja maksnud alla minimaalmäära. Eeltoodu alusel on kohtul alust järelduseks, et kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamisekohustust ja on alust ka eeldada, et ta ei tee seda piisavalt tulevikus või ei tee seda õigel ajal. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Üldjuhul saab elatusraha nõuda alates hagi kohtule esitamisest s.o. alates 27. 03. 2011.a. nagu on seda ka hagis taotletud. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja mõistab elatise välja kehtivas minimaalmääras. Menetluskulude jaotis TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder