3-12-326/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2012, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-326 Haldusasi

AS-i Harjumaa Liinid kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.02.2012 otsuse nr 9- 12/127796 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja: AS SEBE (vaidlustaja) (RK 10077848, Betooni 6 a, 11415 Tallinn; e-post: info@sebe.ee) Kaebaja esindaja: Vandeadvokaat Urmas Volens (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post: urmas.volens@sorainen.com) Vastustaja: Ida-Viru Maavalitsus (hankija) (Keskväljak 1, 41594 Jõhvi; e-post: kantselei@ivmv.ee) Kolmas isik: AS Harjumaa Liinid (kolmas isik) (RK 10478602, Ahtri 6 A, 10151 Tallinn) Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn, e-post: diana.minumets@lextal.ee)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Harjumaa Liinid kaebus rahuldamata ja jätta muutmata Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 09.02.2012 otsus nr 9- 12/127796 osas, milles komisjon tunnistas kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.02.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 osas, millega kvalifitseeriti I liinigrupis AS Harjumaa Liinid.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtumenetluses on AS-i Harjumaa Liinid kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.02.2012 otsuse nr 9- 12/127796 tühistamiseks.

1.1 Ida-Viru Maavalitsus kuulutas välja riigihanke nr 127796 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Ida-Viru maakonna bussiliinidel“. Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 punktidega 1.4 ja 1.6 kvalifitseeriti AS Harjumaa Liinid I, II ja III ja Järve Bussipark II liinigrupis.

1.2 AS SEBE esitas korraldusele vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidlustuskomisjonile. AS SEBE märkis vaidlustuses, et AS Harjumaa Liinid ei vasta hanketeate p III.2.2 2. lauses esitatud nõudele, mille kohaselt peab pakkuja tagama, et tema majanduslikja finantsseisund on viidud hiljemalt 04.12.2011 vastavusse EÜ määruses nr 1071/2009 artiklis 7 sätestatud autoveo tegevusalal tegutseva ettevõtja finantssuutlikkuse tingimustega ning hanketeate p III.2.3 alapunktis 5 pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud tingimustele, mille kohaselt peab pakkuja olema viimase 3 (kolme) aasta jooksul kinni pidanud Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordija Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vahelises laiendatud kollektiivlepingus sätestatud töötajate palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest.

1.3 Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 09.02.2012 otsusega nr 9-12/127796 rahuldati AS SEBE vaidlustus Ida-Viru Maavalitsuse 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 peale osas, millega kvalifitseeriti I liinigrupis AS Harjumaa Liinid.

1.4 AS Harjumaa Liinid esitas 16. veebruaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 09.02.2012 otsuse nr 9-12/127796 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et vaidlus allub Tallinna Halduskohtule, kuna vastustajaks on AS SEBE. Kaebaja vaidlustab vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks oleva haldusakti, so hankija otsuse vaidlustamiseta, mis ei riku kaebaja õigusi.

1.5 Tallinna Halduskohus saatis 17.02.2012 määrusega haldusasja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumajja). Tallinna Halduskohus viitas määruses, et HKMS § 269 lg 1 järgi on hankeasjas vaidlustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatkse vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Kohus märkis, et nimetatud norm reguleerib juhtu, kui kaebaja leiab, et vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Käesoleval juhul vaidlustas kaebaja komisjoni otsust sisuliselt, lähtuvalt vaidlustuse esemest. Toetudes Tallinna Ringkonnakohtu praktikale, et vaidlustusmenetluses vaidlustajaks olnud isikuid ei saa halduskohtumenetluses vaadelda kolmandate isikutena HKMS § 14 lg 3 p

1 (kehtiva HKMS § 20 lg 1) tähenduses, ning arvestades et halduskohtumenetluses on vastustajaks läbivalt hankija, tuleb vaidlustajaid kui isikuid, kelle initsiatiivil algas kohustuslik vaidlustusmenetlus hankija haldusaktide õiguspärasuse üle, pigem võrdsustada kaebajatega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et Ida-Viru maavalitsus on jätkuvalt vastustaja ning tema asukoht määras ka kohtualluvuse. Tulenevalt HKMS §

269 lg 1 sätestatust ja eelnimetatust määratles kohus menetlusosaliste ringi käesolevas haldusasjas: lugedes kaebajaks AS SEBE, kolmandaks isikuks AS Harjumaa Liinid ja vastustajaks Ida-Viru Maavalitsuse (analoogiliselt vaidlustusmenetlusega vaidlustuskomisjonis).

II KOLMANDA ISIKU - AS HARJUMAA LIINID KAEBUS

2. AS Harjumaa Liinid palub tühistada VAKO 09.02.2012 otsus osas, milles komisjon tunnistas kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.02.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 osas, millega kvalifitseeriti I liinigrupis AS Harjumaa Liinid ja menetluskulud mõista välja AS-lt SEBE.

2.1 VAKO otsuse kohaselt vastab AS Harjumaa Liinid küll hanketeate p III.2.2 alapunkti teises lauses esitatud nõudele, kuid ei vasta punkti III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. AS Harjumaa Liinid ei nõustu VAKO otsuses esitatud seisukohaga justkui tõendaksid otsuses viidatud ETTA ja AL subjektiivsed arvamused tema poolt viimase kolme aasta jooksul laiendatud kollektiivlepingu tingimuste mittejärgimist ja seeläbi tema mittevastavust hanketeate p III.2.3 alapunktis 5 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kaebuse esitaja hinnangul on viidatud tingimuse näol tegemist seadusega mittelubatava tingimusega, mida ei saa pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ega kellegi pakkuja kvalifitseerimata jätmisel kohaldada.

2.2 Hanketeate p III.2.3 alapunktis 5 sätestatu kohaselt peab pakkuja olema viimase kolme aasta jooksul kinni pidanud 01.02.2008 jõustunud AL ja ETTA vahelises laiendatud kollektiivlepingus (nn üldtöökokkulepe) sätestatud töötajate palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest. VAKO otsuse p 10.2.4 kohaselt tõendab ja saab tõendada vaidlustuses väidetud üldtöökokkuleppe (edaspidi ÜTK) § 7 p 3 sätestatud nõude rikkumist kaebaja poolt üksnes ETTA ja ATL kui ÜTK poolte ühine seisukoht. Käesolevas vaidluses esitati ETTA ja AL-i kirjalikud arvamused selle kohta, et kaebaja ei ole eelviidatud nõuet järginud. VAKO hindas AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimise otsuse õigusvastaseks ja tunnistas selle kehtetuks. AS Harjumaa Liinid leiab, et VAKO seisukoht on väär. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 1 järgi laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. AS Harjumaa Liinid ei ole Autoettevõtete Liidu (kui tööandjate liidu KLS § 2 lg 2 mõistes) liige, mistõttu ÜTK temale KLS § 4 lg 1 järgi ei kohaldu. Vastavalt KLS § 4 lg 4 võib poolte kokkuleppel laiendada tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut KLS § 6 lg 1 p 1 ja 3 määratud palga ja tööning puhkeaja tingimuste osas ka organisatsiooni mittekuuluvatele töötajatele ja tööandjatele. 01.02.2008 jõustunud ÜTK § 4 lg 2 järgi laiendatigi ÜTK§ 6-9 sätestatud palga ja töö ning puhkeaja tingimusi KLS § 4 lg 4 alusel kõigile autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse mõistes tasulise ja omal kulul teostatavate siseriikliku kaubaja sõitjateveo ning rahvusvahelise sõitjateveoga tegelevatele tööandjatele ja töötajatele st ka AS- le Harjumaa Liinid.

2.3 AS Harjumaa Liinid märgib, et VAKO otsuse p 10.2.1 ja 10.2.4 esitatud seisukoht , et KLS § 14 lg 1 ja 2 tuleneb AL ja ETTA-le kui ÜTK pooltele ainsatena pädevus tuvastada ja kinnitada kaebajapoolset ÜTK rikkumist, on väär. Vastavalt KLS § 4 lg 1 tekivad kollektiivlepingu sõlmimise tulemusena AL ja ETTA-sse kuuluvate töötajate ja tööandjate vahel kollektiivlepingul põhinev lepinguline suhe, mida pooled on kohustatud järgima. ÜTK § 6-9 sätestatud tingimuste osas on ÜTK pooleks ka AS Harjumaa Liinid, sest ÜTK § 4 lg 2 kohaselt laienevad palga, tööja puhkeaja tingimused ka AS –le Harjumaa Liinid. Seetõttu peab kolmas isik ebaõigeks VAKO väidet, et ÜTK kontrollimise pädevus on üksnes AL-il ja ETTA-l kui ainsatel ÜTK pooltel. AS Harjumaa Liinid nõustub iseenesest VAKO otsuse p

10.2.4 seisukohaga, et nii hankijal kui ka VAKO-l endal puudub pädevus hinnata KLS ja selle alusel sõlmitud kollektiivlepingu täitmise nõuetekohasust, kuid VAKO on teinud sellest ebaõige järelduse justkui võiks rikkumise tuvastamise pädevus olla oma liikmete nimel ÜTK sõlminud AL ja ETTA-l. Kummagi näol ei ole tegemist kohtusüsteemi kuuluva kohtuorgani ega seaduse alusel loodud kohtuvälise vaidluste lahendamise organiga, kellel oleks pädevus määrata õiguslikult siduvalt kindlaks juriidilisi fakte. Ükski KLS ega muu õigusakt ei näe ette seda, et AL ja ETTA moodustaksid ühiselt kohtuvõimu pädevust omava vaidluste lahendamise organi. KLS § 14 lg 1 kohaselt on kollektiivlepingu poolte volitatud esindajatel pädevus kontrollida kollektiivlepingu faktilist täitmist, kuid täitmisel ja sellega tekkivate vaidluste lahendamine ja rikkumiste kindlaksmääramine on kohtu pädevuses. VAKO jättis kaebaja hinnangul tähelepanuta , et kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse vastavalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele (KTLS). Töötüli lahendamiseks näeb KTLS konkreetsed menetlusreeglid. Vastavalt TsMS § 1 on üldkohus pädev vaatama tsiviilmenetluses läbi ka eraõigusest tulenevaid vaidlusi (st ka kollektiivlepingu täitmisel tekkinud vaidlusi). ETTA ei ole AS Harjumaa Liinid väidetava rikkumise suhtes astunud mistahes samme töötüli lahendamiseks vastavalt KTLS sätestatule. VAKO jättis 09.02.2012 otsusega vaidlustusasjas nr 11-12/127796 kaebaja poolt vaidlustaja kvalifitseerimise otsuse peale esitatud vaidlustuse rahuldamata põhjusel, et AL ja ETTA seisukohad ei ühti, mistõttu ei saa VAKO arvates vaidlustaja rikkumist lugeda tõendatuks. Kolmas isik ei ole Autoettevõtete Liidu liige, mistõttu puudub eelnimetatul motivatsioon ja kohustus anda kaebaja kaitseks mistahes seisukohti või tegutseda suhetes Eesti Transpordija Teetöötajate Ametiühinguga kolmanda isiku huvide esindamisel. Eeltoodust teeb AS Harjumaa Liinid järelduse, et VAKO otsus AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamisel viidatud organisatsioonide arvamuste alusel on põhjendamatu ja õigusvastane.

2.4 AS Harjumaa Liinid leiab, et VAKO otsus on ka sisult ebaõige, kuna kaebaja ei ole ÜKT- d rikkunud. ÜTK § 7 p 3 esitatud tingimuse sõnastuse järgi võib sõitjateveol töötavatele autojuhtidele kehtestada osadeks jaotatud tööpäeva üksnes siis, kui selles on kokku lepitud ettevõtte kollektiivlepingus. Sätte sõnastusest tulenevalt on see suunatud uutele, tulevikus kehtestatavatele tööaja korralduse tingimustele eesmärgiga vältida seda, et tööandja ei kehtestaks uue tööaja korraldusena töötajatele osadeks jagatud tööpäeva ilma, et selleks oleks kollektiivlepingus eelnevalt eraldi kokku lepitud. AS Harjumaa Liinid on toimunud tööpäeva osadeks jagamine töötajatega sõlmitud töölepingute alusel ja seda ammu enne ÜTK jõustumist ja Ametlikes Teadaannetes avaldamist. Seetõttu ei pidanud olema selliseks tegevuseks ÜTK § 7 p 3 kohaselt nõutud eelnev kokkulepe kollektiivlepingus. Olemasoleva töökorralduse jätkamiseks oli olemas suuline kokkulepe ka ETTA-ga. VAKO ei arvestanud tõendit, mille järgi ETTA esindaja kinnitas tööpäeva osadeks jagamise kokkuleppe olemasolu ning milles AS Harjumaa Liinid ja ETTA leppisid kirjalikult kokku kollektiivlepingu täpsustamises vastava tingimusega tagasiulatuvalt alates 12.12.2007. Seega ei ole alust arvata, et pärast ÜTK jõustumist 2008. aastal puudus olemasoleva töökorralduse jätkamiseks kollektiivlepingust tulenev kokkulepe. Eeltoodu põhjal teeb kolmas isik järelduse, et hankija otsus AS-i Harjumaa Liinid kvalifitseerimise kohta on õiguspärane ning tuleb jätta jõusse.

2.5 AS Harjumaa Liinid leiab, et hanketeate p III.2.3 alapunkt 5 näol on tegemist lubamatu kvalifitseerimise tingimusega (RHS-ga lubamatu kvalifitseerimise tingimus), mille VAKO oleks pidanud otsuse tegemisel jätma kohaldamata. Hanketeate nimetatud punktis sätestatud kvalifitseerimise tingimus ei ole toodud riigihangete seaduse (RHS) § 40 ja § 41 loetletud dokumentide hulgas, mistõttu on tegemist lubamatu tingimusega. AS Harjumaa Liinid ei nõustu VAKO otsuse p 10.2 esitatud väitega justkui tuleneks Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2003 otsuse p 11 haldusasjas nr 3-3-1-79-03 seisukoht, et igal juhul tuleb kõiki hanketeates kvalifitseerimise tingimuste hulgas loetletud tingimusi ja nõudeid kohaldada, kui neid tingimusi ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Viidatud lahendis oli tegemist seadusega lubatud, kuid sisult liialt piirava, kvalifitseerimistingimuse kohaldamise küsimusega.

2.6 Kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse KLS § 15 kohaselt vastavalt KTLS ettenähtud korrale. ETTA ei ole pöördunud kolmanda isiku väidetava rikkumise lõpetamiseks ja ÜTK täitmise nõudmiseks kohtu ega riikliku lepitaja poole lepitusmenetluse alustamiseks. Kolmas isik AS Harjumaa Liinid palub kaebuse rahuldamise korral mõista AS-lt SEBE välja kolmanda isiku kantud menetluskulud.

III IDA-VIRU MAAVALITSUSE VASTUS

3. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata.

3.1 Vastustaja märgib, et lähtus AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimisel AS Harjumaa Liinid esitatud hanketeate III.2.4 alapunkt 5 kohasest kinnitusest, et on viimase kolme aasta jooksul kinni pidanud AL ja ETTA vahelises laiendatud kollektiivlepingus sätestatud töötajate palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest.

3.2 Vastustaja nõustub VAKO otsuses tooduga, et vastustaja küll teostas kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli RHS § 40 lg 1 ja 41 lg 1 mõttes , kuid sisulise kontrolli käigus jäi arvestamata ÜTK olevate AL 06.12.2011 seisukoht (nr 1-1/60) ja ETTA 05.12.2011 seisukoht (nr 11/168-BUSS) ÜTK täitmise osas AS Harjumaa Liinid poolt. Vastustaja leiab, et nii VAKO-l kui vastustajal puudub õigus hinnata ETTA ja AL sõlmitud ja sinna kuuluvate isikute ja liikmete poolt üldtöökokkuleppe täitmist. Tulenevalt KLS § 14 lg 1 on ÜTK tingimustest kinnipidamist pädevad kontrollima lepingupoolte volitatud esindajad ehk ETTA ja AL.

3.3 Vastuseks väitele, et vastustaja on hanketeate III.2.3 alapunktis 5 sätestanud RHS-ga vastuolus oleva kvalifitseerimistingimuse, märgib vastustaja, et RHS § 117 lg 2 p 1 ja 7 kohaselt võib esitada vaidlustuse hanketeate ja hankedokumentide peale. Vastavalt RHS §

121 lg 1 tuleb vaidlustus esitada VAKO-le 7 päeva jooksul. Kaebuse esitajal oli õigus 7 päeva hanketeate avaldamisest so 22.09.2011 arvates see vaidlustada, mida AS Harjumaa Liinid teinud ei ole. Vastustaja nõustub vaidlustatud VAKo 09.02.2012 otsusega nr 9-12/127796, millega tunnistati kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 osas, millega kvalifitseeriti I liinigrupis AS Harjumaa Liinid ja palub jätta kolmanda isiku esitatud kaebus rahuldamata. 07.03.2012 teatas vastustaja, ei Ida-Viru maavanem sõlmis 27.02.2012 vaidlusaluse riigihanke raames I liinigrupis hankelepingu AS-ga SEBE.

IV AS SEBE SEISUKOHT

4. AS SEBE ei nõustu AS Harjumaa Liinid kaebuses tooduga.

4.1 AS SEBE märgib, et isegi juhul, kui pakkujate kvalifitseerimise tingimus oleks lubamatu, oleks see tulnud vaidlustada enne pakkumuste esitamist. Vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust (HT p III .3 alapunkt 5) AS Harjumaa Liinid ega ka keegi teine pakkujatest ei vaidlustanud. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-03 p

11 toodu kohaselt kui kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust ei ole tähtaegselt vaidlustatud, ei saa seda teha pärast pakkumuse esitamist. Kuna AS Harjumaa Liinid tähtaegselt RHS §

121 lg 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaega järginud ei ole, on ta minetanud õiguse kvalifitseerimistingimuse tühisusele tuginemiseks.

4.2 AS SEBE on vastu ka väitele, et hankija sätestatud kvalifitseerimise tingimus on lubamatu. Kvalifitseerimise tingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema viimase kolme aasta jooksul kinni pidanud AL ja ETTA vahelises üldtöökokkuleppes sätestatud töötaja palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest, on kooskõlas RHS 3. jaoga „Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine“. Seadusandja on RHS § 40 ja 41 välja toonud pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit ning pakkujate tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada aitavad kriteeriumid, mis aga ei keela hankijal kvalifitseerimise etapis lisaks kontrollida muude, tema jaoks oluliste kriteeriumide täitmist. Hankija jaoks kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused on toodud RHS § 38 lg 1 ja 2. Lisaks § 38 toodud tingimustele võib hankija oma äranägemisel hanketeates ja hankedokumentides sätestada ka muid kvalifitseerimise tingimusi, mida ta pakkujate kvalifitseerimisel vajalikuks peab. RHS § 39 lg

1 sätestab nõuded kvalifitseerimise tingimustele. Viidatud sätte kohaselt peavad tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks. Tingimuste kehtestamisel tuleb ainult jälgida, et need oleksid asjakohased, objektiivsed, proportsionaalsed ja seotud hankelepingu esemega. Hankija jaoks on oluline, et hanke võidaks isik, kes on usaldusväärne ning peab oma sektoris sõlmitud kokkulepetest kinni. Seetõttu mõõtis hankija hankelepingu nõuetekohase täitmise hindamise mõõdupuuna pakkujate viimase kolme aasta käitumist ja võimet kinni pidada senistest AL ja ETTA kõigile autoettevõtjatele kohalduvatest kokkulepetest. AS SEBE leiab, et hankija kehtestatud tingimused on asjakohased ja objektiivsed. Osadeks jagatud tööpäeva rakendamise õiguse andmine on seotud tööandja oluliste kohustustega. Seetõttu tööandja, kes on rakendanud ÜTK-s antud õigust kehtestada osadeks jagatuid tööpäeva ilma ametiühinguga kokku leppimata, omab konkurentsieelist rakendades õigusi, mis annavad kokkuhoiu kuludes, kuid samas ei võta kohustusi, mis neid kulusid omakorda suurendavad. ÜTK-s sätestatud põhimõtte, et osadeks jagatud tööaja võib sätestada vaid juhul, kui selles on kokku lepitud ettevõtte kollektiivlepingus, eesmärk on et ametiühing ja tööandja räägiksid läbi lisakohustused, mida tööandja endale osadeks jagatud tööpäeva rakendamise õigusega võtab. Kuna ÜTK-s sätestatud nõuetest mitte kinni pidav pakkuja hoiab seeläbi kokku kulusid ning saab võrreldes ausate pakkujatega hinnaeelise, aitab nimetatud kvalifitseerimise tingimus kaasa pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisele. Seega võib selliste pakkujate kvalifitseerimata jätmist pidada igati proportsionaalseks abinõuks eesmärkide saavutamiseks. Vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus on seotud hankelepingu täitmisega. Vastustaja (hankija) ei soovi ohustada liiklust väsinud ja ülekoormatud bussijuhtide liiklusesse lubamise näol. Hankija otsustas, et hankemenetlusest tuleb kõrvaldada autoettevõtja, kes töötaja palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest kinni ei pea. Mõistetav, et hankija soovib lepingu sõlmida ettevõttega, kes ÜTK § 7 p 3 sätestatust kinni peab.

4.3 AS Harjumaa Liinid ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Põhjendamatult heidetakse VAKO-le ette, et viimane on ebaõigesti määratlenud ÜTK poolteks olevad isikud. VAKO selgitas õigesti, et hankija kohustus pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ei hõlma hankija kohustust asuda kontrollima ÜTK täitmist AL ja ETTA eest. KLS § 14 lg 1 kohaselt kontrollivad kollektiivlepingu täitmist poolte volitatud esindajad. Seega on AL transpordiettevõtjate esindajana ning ETTA-l töötajate esindajana pädevus selgitada välja, kas üks või teine pool on lepingut rikkunud või mitte. Seda pooled hankija palvel ka tegid. ETTA kontrollis ÜTK järgimist AS Harjumaa Liinide poolt ning tuvastas rikkumise. Rikkumise kohta saatis ETTA ATKO ettevõtetele ka märgikirja. Hiljem ETTA juhatuse esimehe poolt hankijale saadetud kirja AS Harjumaa Liinid rikkumise tuvastamise kohta, ei ole AS Harjumaa Liinid kohtus vaidlustanud. Seetõttu ei ole alust kahelda ETTA tuvastatud rikkumises. AL kinnitas hankijale 06.12.2011 vastuses, et AS Harjumaa Liinid kollektiivleping on sõlmitud Harjumaa osakonna töötajatega ja kollektiivlepingus kokkulepitud tingimused kehtivad ainult töötamisel Harju maakonnas. AL-i kinnitusel ei kehti kokkulepitud kollektiivlepingu tingimused Ida-Virumaal töötavatele bussijuhtidele.

4.4 AS SEBE märgib, et AS Harjumaa Liinid kollektiivlepingutes osadeks jagatud tööpäeva kokkulepe puudub. AS Harjumaa Liinid ja ETTA vahel 11.02.2004 sõlmitud ja kuni 11.10.2011 kehtinud kollektiivleping osadeks jagatud tööpäeva kehtestamise õigust andvat kokkulepet ei sisaldanud. Sellest olenemata kasutas AS Harjumaa Liinid sel perioodil osadeks jagatud tööaega. Kuna kvalifitseerimise tingimuse kohaselt peab pakkuja AL ja ETTA üldtöökokkuleppest kinni pidama viimase kolme aasta jooksul mitte ainult pakkumuse esitamise hetkel, ei oleks hankija saanud pakkujat kvalifitseerida ka siis kui Harjumaa Liinid oleks kvalifitseerimise hetkel olnud kirjalik osadeks jagatud tööpäeva kokkulepe. 25.01.2011 esitas kaebuse esitaja esindaja paberi, mis väidetavalt tõendab ETTA ja AS Harjumaa Liinid vahel alates 12.12.2007 olevat suulist kokkulepet osadeks jagatud tööpäeva kehtestamise lubamise kohta. KLS § 5 lg1 järgi sõlmitakse kollektiivleping kirjalikult. Seega puudus kirjalikule vormistamisele eelneval perioodil KLS mõistes kehtiv leping. Väidetav suuline kokkulepe oli tühine kuni 08.12.2011 mil see kirjalikult vormistati. Kuna kvalifitseerimise tingimuste kohaselt peab pakkuja kollektiivlepingus palga alammääradest ning tööja puhkeaja nõuetest olema kinni pidanud kolme viimase aasta jooksul ja poolte vahel sõlmiti kirjalik kokkulepe alles 08.12.2011, siis pole AS Harjumaa Liinid kokkuleppele eelneval perioodil nõudest kinni pidanud. AS SEBE rõhutab, et kollektiivlepingut ei saa ühe poole rikkumise varjamise eesmärgil tagasiulatuvalt muuta. ÜTK § 7 lg 2 ütleb sõnaselgelt, et sõitjateveol töötavatele autojuhtidele võib kehtestada osadeks jagatud tööpäeva, kui selles on kokku lepitud ettevõtte kollektiivlepingus. Sätte eesmärk on, et alates selle jõustumisest viivad kõik AL liikmed omategevuse kokkuleppes sätestatuga kooskõlla. Lisaks eeltoodule ei lubanud ka kuni 2009. a kehtinud töölepinguseadus tööandjal tööaja korraldust ühepoolselt muuta. Eeltoodud põhjendustel leiab AS SEBE, et VAKO otsus AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimise otsuse tühistamisel on õiguspärane

4.5 SEBE AS on kandnud menetluskulusid kokku 2 320, 08 eurot. Tuginedes HKMS § 109 lg

1 ja 2 palub AS SEBE jaotada menetluskulud selliselt, et kõik kulud jäävad AS Harjumaa Liinid kanda ning mõista viimaselt AS SEBE kasuks välja menetluskulud summas 2 320, 08 eurot.

V KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning jätab rahuldamata.

6. Vastavalt HKMS § 269 lg 1, on hankeasjas vaidlustajaks hankija (käesolevas asjas seega Ida-Viru Maavalitsus). Hankija jääb halduskohtumenetluses vastustajaks isegi siis, kui ta esitab vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse halduskohtule. Vaidlustaja loetakse halduskohtumenetluses kaebajaks ja kolmas isik jääb ka kohtumenetluses kolmandaks isikuks. Eeltoodut on kinnitanud Riigikohus haldusasjas 3-3-1-91-10 p 22 ja märkinud, et riigihanke asjas tuleb kohtumenetluses käsitleda kaebajana isikut, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtueelne vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjonis. Eeltoodut tulenevalt on menetlusosaliste ring käesolevas menetluses järgmine: kaebaja AS SEBE; vastustaja Ida-Viru Maavalitsus ja kolmas isik AS Harjumaa Liinid.

7. HKMS § 267 lg 1 järgi võib hankeasjas esitada kaebuse RHS § 117 lg 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale.

8. Ida-Viru Maavalitsus kuulutas välja riigihanke nr 127796 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Ida-Viru maakonna bussiliinidel“. Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 punktidega 1.4 ja 1.6 kvalifitseeriti AS Harjumaa Liinid I, II ja III ja Järve Bussipark II liinigrupis. AS SEBE esitas nimetatud korraldusele vaidlustuse VAKO-le. VAKO 09.02.2012 otsusega nr 9-12/127796 rahuldati AS SEBE vaidlustus Ida-Viru Maavalitsuse 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 p 1.4 peale osas, millega kvalifitseeriti I liinigrupis AS Harjumaa Liinid. AS Harjumaa Liinid (vaidlustusmenetluses kolmas isik) esitas kohtule kaebuse VAKO 09.02.2012 otsuse tühistamiseks eelnimetatud osas. Hankija Ida-Viru maavalitsus nõustus VAKO 09.02.2012 otsusega ning seda ei vaidlustanud. 27.02.2012 sõlmis Ida-Viru maavanem hankelepingu AS-ga SEBE.

Seega on käesoleva kaebuse lahendamise hetkeks hankija sõlminud hankelepingu AS-ga SEBE ja hankeleping kehtib. HKMS § 267 lg 4 järgi kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti.

9. AS Harjumaa Liinid hinnangul on VAKO 09.02.2012 vaidlustatud osas õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:

- Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordija Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) subjektiivsed arvamused ei saa tõendada AS Harjumaa Liinid mittevastavust kvalifitseerimise tingimustele;

- väär on VAKO seisukoht, et KLS § 14 lg 1 ja 2 tuleneb AL-le ja ETTA-le kui ÜTK pooltele ainsana pädevus tuvastada ja kinnitada ÜTK rikkumist AS Harjumaa Liinid poolt;

- AS Harjumaa Liinid ei ole ÜTK-d rikkunud;

- hanketeate p III.2.3 alapunkti 5 näol on tegemist lubamatu kvalifitseerimistingimusega.

AS SEBE ei nõustu AS-i Harjumaa Liinid (kolmanda isiku) seisukohtadega.

10. Kohtule jääb selgusetuks AS Harjumaa Liinid arutluskäik selles, justkui ÜTK temale KLS § 4 lg 1 järgi ei kohaldu. Samas jõuab ka kolmas isik ise tuginedes KLS § 4 lg 4 ja 01.02.2008 jõustunud ÜTK § 6-9-le järeldusele, et nimetatud osas laienes kollektiivleping ka AS-le Harjumaa Liinid.

Kohus juhib siinkohal tähelepanu ÜTK Lisas

so Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi, Autoettevõtete Liidu ja Eesti Traspordija Teetöötajate Ametiühingu ühisdeklaratsioonis (ÜTK sõlmimisel 11.12.2007) leppisid ÜTK pooled kokku muuhulgas selles, et riigihankekonkurssidel kvalifitseerumise ja avaliku teenindamise lepingute sõlmimise üheks kriteeriumiks on ÜTK-ga laiendatud bussijuhtide palga alammäärade ning tööja puhkeajanõuete täitmine. ÜTK osapooled leppisid kokku ka selles, et osutavad hankijale igakülgset abi selle kriteeriumi vastavuse kontrollimiseks. (tl 21)

11. AL ja ETTA esitasid arvamused, milles informeerivad Ida-Viru maavanemat AS Harjumaa Liinid poolses ÜTK rikkumises. AS Harjumaa Liinid märgib, et ei AL ega ETTA näol ei ole tegemist kohtusüsteemi kuuluva ega kohtuvälise vaidluste lahendamise organiga, kelle pädevuses oleks juriidiliste faktide õiguslikult siduvalt kindlaksmääramine ning rõhutab, et kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse vastavalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele. ETTA ei ole aga vaidluse lahendamiseks astunud mingeid samme vastavalt kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (KTLS) sätestatule. Vastavalt KLS § 14 lg 1 kontrollivad kollektiivlepingu täitmist poolte volitatud esindajad. Kollektiivlepingu täitmise kontrollimise kord määratakse kollektiivlepinguga. (KLS § 14 lg 2) KLS § 15 kohaselt lahendatakse kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused vastavalt kollektiivlepingus ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahendamise seadusele.

Kohus leiab, et antud asja lahendamise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kas ETTA on vaidluse lahendamiseks kuhugi pöördunud või mitte. ÜTK § 6-9 (sealhulgas § 7 p 3) sätestatu oli AS –le Harjumaa Liinid täitmiseks kohustuslik. Viidatud sätete laienemist AS-le Harjumaa Liinid on tunnistanud ka viimane ise. Vastavalt KLS § 14 lg 1 kontrollivad kollektiivlepingu täitmist poolte volitatud esindajad. Kohus on seisukohal, et kui seadusega on poolte volitatud esindajatele antud pädevus kollektiivlepingu täitmise kontrollimiseks, sisaldab see ka pädevust tuvastada rikkumist. Kohus ei nõustu väitega, et kui ETTA ei ole KTLS sätestatud korras vaidluse lahendamiseks samme astunud tähendaks see, et ETTA on nõus olnud sellega, et rikkumist ei esine.

12. AS SEBE leiab, et hankija ei tohtinudki ilmselgest rikkumisest kõrvale hoiduda ja AS Harjumaa Liinid kvalifitseerida, kuna see oleks toonud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Kohus nõustub eelöelduga.

13. Vastavalt KLS § 4 lg 1 laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi 4. lõike järgi võib laiendada tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut poolte kokkuleppel KLS § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. ÜTK § 4 p 1 järgi laienevad ÜTK-ga sätestatud tööja puhkeaja tingimused ning palgatingimused vastavalt KLS § 4 lg 4. ÜTK § 4 p 2 järgi on p 1 toodud sätted kohustuslikud kõigile autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse mõistes tasulise ja oma kulul teostatavate siseriikliku kaubaja sõitjateveo ning rahvusvahelise sõitjateveoga tegelevatele tööandjatele ja töötajatele. Seega ka AS-le Harjumaa Liinid.

Kuni 11.10.2011 kehtis AS Harjumaa Liinid ja ETTA vahel 11.02.2004 sõlmitud kollektiivleping (tl 77 ), mis osadeks jagatud tööpäeva kehtestamise õigust andvat kokkulepet ei sisaldanud. Kollektiivlepingu § 2 p 2.1 järgi kohustusid tööandja ja töötajad täitma AL ja ETTA vahel sõlmitud üldtöökokkuleppe kõiki tingimusi. Olenemata eeltoodust kasutas AS harjumaa Liinid Põlva üksus 11.02.2004 kehtivuse ajal osadeks jagatud tööpäeva (tl 82 pöördel-83, 78-79) 11.10.2011 sõlmisid AS Harjumaa Liinid ja ETTA uue kollektiivlepingu, mille I (üldosa) p 1 kohaselt reguleerib AS harjumaa Liinid ja OÜ Personaal Harjumaa osakonna ettevõttes töötavate ETTA ja AL liikmete tööalaseid ja sotsiaalsuhteid.

Kohus nõustub AS SEBE järeldusega, et 11.10.2011 sõlmitud kollektiivleping kehtib üksnes Harju maakonnas ega anna AS-le Harjumaa Liinid õigust kasutada oma töötajate suhtes osaedks jagatud tööaega väljaspool Harjumaad. Sellele vaatamata kasutas AS Harjumaa Liinid osadeks jagatud tööaega ka maakondades, mida Harjumaal tööpäeva osadeks jagamist lubav kollektiivleping ei kata (vt tl 82 pöördel-83).

14. Kohus ei nõustu väitega, et hanketeate p III 2.3 alapunkt 5 näol on tegemist lubamatu kvalifitseerimise tingimusega, kuna viidatud tingimus ei ole toodud RHS § 40 ja 41 loetletud dokumentide hulgas. Kohus nõustub AS SEBE seisukohaga, et isegi juhul kui kvalifitseerimise tingimus oleks lubamatu, oleks see tulnud vaidlustada enne pakkumuste esitamist. Hanketeate p III 3. alapunkt 5 ei AS Harjumaa Liinid ega keegi teine pakkujatest vaidlustanud ei ole. Kuna kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust vaidlustatud ei ole, ei saa seda teha pärast pakkumuse esitamist. Eeltoodut on rõhutanud ka Riigikohus 19.12.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-03. p 11. Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimise nõue tuleneb RHS § 39. RHS § 39 lg 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Lisaks eeltoodule rõhutab kohus otsuse p 10 viidatud ÜTK sõlmimisel 11.12.2007 kokku lepitud ühisdeklaratsioonis toodut, et riigihankekonkurssidel kvalifitseerumise ja avaliku teenindamise lepingute sõlmimise üheks kriteeriumiks on ÜTK-ga laiendatud bussijuhtide palga alammäärade ning tööja puhkeajanõuete täitmine. ÜTK osapooled leppisid kokku ka selles, et osutavad hankijale igakülgset abi selle kriteeriumi vastavuse kontrollimiseks.

15. Hankija jaoks on ilmselgelt oluline, et hanke võidaks isik, kes muuhulgas peab kinni oma tegevusalal sõlmitud kokkulepetest. ÜTK § 6-9 (sh § 7 p 3) sätestatu kohalduvuses ka AS-le Harjumaa Liinid jõudis järeldusele ka kolmas isik. Hankija mõõtis hankelepingu täitmise võimet pakkujate viimase kolme aasta käitumise ja AL ja ETTA kokkulepetest kinnipidamise kaudu. Kohus hindab igati põhjendatuks hankija huvi sõlmida leping ettevõttega, kes muuhulgas ÜTK § 7 p 3 sätestatust kinni peab. ÜTK § 7 lg 2 järgi võib kehtestada osadeks jagatud tööpäeva juhul, kui selles on kokkulepitud ettevõtte kollektiivlepingus. Vastavalt KLS § 5 lg 1 sõlmitakse kollektiivleping kirjalikult. AS Harjumaa Liinid väitel oli tal alates 12.12.2007 suuline kokkulepe ETTA-ga osadeks jagatud tööpäeva kehtestamise lubamise kohta. Kirjalikult vormistati see aga 08.12.2011. Kohus nõustub AS SEBE seisukohaga, et enne 08.12.2011 vastavat nõusolekut polnud. ÜTK § 7 lg 2 eesmärgist tulenevalt pidid ÜTK jõustumisest alates AL liikmed viima oma tegevuse kooskõlla ÜTK-s sätestatuga.

16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et VAKO otsus AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimisotsuse tühistamise osas oli õiguspärane.

17. RHS § 267 lg 4 järgi ei saa kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti tühistada, kui sõlmitud hankeleping kehtib. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus hankija haldusakt on täidetud. Eesmärgiks on vältida olukorda, kus hankelepingu aluseks olev haldusakt tühistatakse, kuid hankeleping kehtib edasi. Eeltoodust tulenevalt isegi käesoleva kaebuse rahuldamise korral ei ole AS Harjumaa Liinid taotletu (hankelepingu sõlmimine temaga) saavutatav.

Menetluskulude jaotus.

18. HKMS § 109 lg 2 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab kohtuotsuses menetluskulud välja. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

19. Riigikohus märkis (lahendis 3-3-1-91-10 p 22), et riigihanke asjas tuleb kohtumenetluses käsitleda kaebajana isikut, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtueelne vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjonis. Vaidlustuskomisjoni otsusele esitas kohtule kaebuse AS Harjumaa Liinid kui kolmas isik kohtueelses vaidlustusmenetluses. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool kulusid hüvitama ei pea, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna HKMS § 108 lg 8 sätestab vaid kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise, kuid mitte kohustuse hüvitada vastaspoole menetluskulusid, siis ei laiene kolmandatele isikutele need sätted, mis reguleerivad vastaspoole menetluskulude kandmist.

HKMS § 108 lg 11 tuleneb aga kohtu õigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohtuslik kohtueelne vaidlustusmenetlus algas AS SEBE initsiatiivil. AS Harjumaa liinid, kui isik, kelle huve menetlus puudutas, osales menetluses kolmanda isikuna. Vaidlustuse esitamisel VAKO-le pidi vaidlustaja ette nägema ja arvestama võimalike vastaspoole sh kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasnemisega. Kohtule esitas kaebuse kolmas isik AS Harjumaa Liinid. Kolmanda isiku õigus esitada kaebus VAKO otsuse peale tuleneb HKMS § 268 lg 2. Samas on oma rikutud õiguse kaitsmiseks halduskohtule kaebuse esitamine isiku õigus mitte kohustus. Seega pidi ka kolmas isik kaebuse esitamisel arvestama kohtumenetluse kulude ja nende põhjendatusega.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus HKMS § 108 lg 11 tulenevalt AS SEBE ja AS Harjumaa Liinid menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda.

Mare Krull Kohtunik