Legislator Case Law & Legislation
2-11-61173/7 AI generated

2-11-61173/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-11-61173/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna linn (avaldaja) esitas 14.12.2011.a Harju Maakohtule avalduse K S ettekirjutuse tegemiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kohus võttis avalduse 27.12.2011.a määrusega menetlusse, määras E S esindaja riigi õigusabi korras. E S hakkas õigusabi osutama vandeadvokaat Annemarie Kunila. K S keeldus vastu võtmast igasugust menetlusposti. Seda ei olnud temale võimalik kätte anda ka politsei vahendusel. 15.12.2011.a määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse, kohustades K S (isikukood XXX) täitma järgmisi Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) antavaid korraldusi: 1) Pöörduma ES (isikukood XXX) arstide vastuvõtule ning täitma nende poolt lapsele määratud raviskeemi; 2) Pöörduma õppenõustamiskomisjoni E S sobiva õppevormi väljaselgitamiseks; 3) Osalema Lasnamäe Linnaosa Valitsuses lastekaitse spetsialisti juures juhtumiplaani koostamisel ning täitma seda. 29.03.2012.a istungil esitas avaldaja volitatud esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses avalduse tagasivõtmisega.

Legislator headnote

AI generated

2-11-61173/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 3(3) TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 3 sätestab, hagita perekonnaasaja menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, mis on seotud ES esindamisega riigi õigusabi korras tuleb jätta riigi kanda. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas võttis avaldaja avalduse tagasi eelmenetluses, siis poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Keywords

AI generated
post-flight grounds authorization to sue action to recover possession action for disturbance of possession safety regulations violation official journey
AI generated
3-07-2615/25
Otsus konkreetse vara, mis on tunnistatud omandireformi objektiks, tagastamise kohta omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud konkreetsele isikule on oma sisu poolest üksikakt ehk siis haldusakt.
2-13-40186/17
Tallinna linn (hageja) esitas 29.08.2013 Harju Maakohtule hagi XXX(end.
3-22-1633/6
Tallinna Halduskohtule on kaebajate poolt 01.08.2022 esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, millega algatati looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lg 2 alusel loodusobjekti kohaliku tasandi kaitse alla võtmise menetlus. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus kaevatava korralduse kehtivuse peatamiseks. Kaevatav korraldus toob kaasa olukorra, kus algatatud detailplaneeringutega pole võimalik jätkata ja kaebajate omandis olevate teiste kinnistute arendamine pole võimalik. Detailplaneeringute menetluste peatamine on vaidlustatud teises haldusasjas (3-21-1675). Kaebajad peaksid esmase õiguskaitse mitterakendamisel taluma kohtumenetluse jooksul ebamõistlikke piiranguid, mille hilisem heastamine poleks mõistlikult võimalik. Samuti oleks kaebajatel keerukas tõendada, et käesolev korraldus on põhjuslikus seoses kaebajatele viivitusest tekkiva kahjuga. Kuna looduskaitselisi eesmärke tagavad juba piisavalt püsielupaiga kaitsekord ja Haabersti linnaosa üldplaneering, ei peaks kaebajad taluma KOV-i omavoli ning vaidlustama täiendavaid haldusakte. Kaebuse kohaselt põhineb menetluse algatamine ebapädeval ekspertiisil, mis on tehtud eksperdi (L.Klein) poolt, kes on praegu KOV-i ametnik. Riik on pidanud piirkonnas piisavaks püsielupaiga moodustamist ning pärast vastava määruse andmist võis eeldada, et algatatud detailplaneeringutega püsielupaigast väljajäävas osas saab jätkata. KOV on aga vaatamata eelnenud pikaajalisele menetlusele ebaproportsionaalselt ja kaebajate õigusi rikkudes algatanud uue menetluse kohaliku kaitseala moodustamiseks. Kohaliku kaitseala moodustamiseks puudub ka sisuline vajadus ning korraldus on selles osas põhjendamata.
2-09-2390/11
Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna hagi U L vastu võlgnevuse nõudes.
3-18-1322/5
K. K. (kaebaja) kuulub alates 2006.a kinnistu XXXXXX 6a. Kinnistu endine omanik V. T. esitas Tallinna Linnavalitsusele kinnistut ümbritsevate maatükkide (XXXXXX tn ja XXXXXX tn 6a vahel, XXXXXX 6a ja XXXXXX 6 vaheline riba ja XXXXXX 6a ja XXXXXX 10 vaheline maa-ala) ostueesõigusega erastamiseks maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 alusel avalduse. Kaebaja on alates XXXXXX 6a omandamisest suhelnud Tallinna linnaga aktiivselt maa erastamise küsimuses ja linn on aastate jooksul järjekindlalt taotlust toetanud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-11-61173

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukooseis Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-61173 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus K S ettekirjutuse tegemiseks tema poja ES osas koostöö tegemiseks Lasnamäe Linnaosa valitsuse, haridusja raviasutustega ning järgima Lasnamäe Linnaosa valitsuse hooldusjuhiseid ES kasvatamisel

Menetlustoiming menetluse lõpetamine

Menetlusosalised Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), asukoht Pallasti 54, 11413 Tallinn, e-post liisi.raamets@tallinnlv.ee

Puudutatud isikud ES, isikukood XXX, elukoht: XXX K S , isikukood XXX, elukoht XXX ESesindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie Kunila, Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, asukoht Kentmanni 24-4, 10116 Tallinn, e-post: abyroo@yahoo.com

Kohtuistungi aeg 29.03.2012.a Resolutsioon

1. Rahuldada avaldus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-61173.

3. Tühistada kõik esialgse õiguskaitse rakendamise abinõud, millised kohus kohaldas 15.12.2011.a määrusega.

4. Riigi kanda jäävad menetluskulud, mis on seotud ES esindamisega riigi õigusabi korras. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

2-11-61173

2(3)

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

Tallinna linn (avaldaja) esitas 14.12.2011.a Harju Maakohtule avalduse K S ettekirjutuse tegemiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kohus võttis avalduse 27.12.2011.a määrusega menetlusse, määras E S esindaja riigi õigusabi korras. E S hakkas õigusabi osutama vandeadvokaat Annemarie Kunila. K S keeldus vastu võtmast igasugust menetlusposti. Seda ei olnud temale võimalik kätte anda ka politsei vahendusel. 15.12.2011.a määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse, kohustades K S (isikukood XXX) täitma järgmisi Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) antavaid korraldusi: 1) Pöörduma ES (isikukood XXX) arstide vastuvõtule ning täitma nende poolt lapsele määratud raviskeemi; 2) Pöörduma õppenõustamiskomisjoni E S sobiva õppevormi väljaselgitamiseks; 3) Osalema Lasnamäe Linnaosa Valitsuses lastekaitse spetsialisti juures juhtumiplaani koostamisel ning täitma seda. 29.03.2012.a istungil esitas avaldaja volitatud esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses avalduse tagasivõtmisega.

Kohtumääruse põhjendused

Menetlusse võetud avalduse näol on tegemist hagita menetlusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kehtestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 424 lg 1 hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastavalt TsMS § 426 lõikele 1 ja 2 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. TsMS § 428 lg 2 kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud juhul. Avaldaja on esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks. Avaldaja esitas tagasivõtmise avalduse eelmenetluses, seega puudutatud isikute nõusolekut ei ole vaja küsida. Lapse huvide kaitseks menetluses määratud esindaja, viibides istungil, siiski avaldas kohtule, et toetab avalduse tagasivõtmise taotlust.

2-11-61173

3(3) TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 3 sätestab, hagita perekonnaasaja menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, mis on seotud ES esindamisega riigi õigusabi korras tuleb jätta riigi kanda. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas võttis avaldaja avalduse tagasi eelmenetluses, siis poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Kohus leiab, et avaldaja taotlus menetluse lõpetamiseks 14.12.2011.a avalduse tagasivõtmisega tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Seega ei ole avaldajal riigilõivu tagastamise nõuet.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Avaldaja esindaja teatas istungil, et ta ei soovi määrust, millega kohus jätab menetlusse võetud avalduse läbi vaatamata, vaidlustada. Sellega oli nõus ka lapsele menetluses määratud esindaja. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada esialgse õiguskaitse rakendamise abinõud, millised kohus rakendas 15.12.2011.a määrusega.

Raivo Einula Kohtunik