3-11-1862/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2012 Jõhvi kohtumaja

Haldusasja number 3-11-1862

Haldusasi T.S. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23.11.2010.a korralduse nr 924 ja 29.11.2010.a väljastatud kasutusloa tühistamiseks ning kasutusloa väljastamiseks.

Menetlustoiming Kaebetähtaja kontrollimine

RESOLUTSIOON Lugeda tühistamis-ja kohustamiskaebus mittetähtaegselt esitatuks ja lõpetada haldusasja menetlus. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 46 lg 7, § 124 lg 4 ja § 204)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Halduskohtu 04. augusti 2011.a määrusega võeti menetlusse T. S. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23. novembri 2010.a korraldusele nr 924 ja 29. novembril 2010.a väljastatud kasutusloale, nõudes väljastatud kasutusloa tühistamist ning uue kasutusloa väljastamist.

13. detsembril 2011. a toimunud kohtuistungil tegi halduskohus pooltele ettepaneku kompromissi leidmiseks kuni 20.02.2012.a. Pooled kompromissi ei saavutanud. Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus: 30.septembril 2011 esitatud vastuses kohtule viitas Kohtla-Järve Linnavalitsus sellele, et vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23. novembri 2010.a korralduse nr 924 „Ehitisele aadressil Kohtla-Järve XXXXXXXXXXX Ahtme linnaosas kasutusloa väljastamine“ ja seega ka 29. novembril 2010. a väljastatud kasutusloa puhul hiljemalt 20. detsembril 2010. a, kuna nimetatud kuupäeval on kaebuse esitaja esitanud Kohtla-Järve Linnavalitsusele avalduse, kust nähtub, et kaebuse esitaja on eeltoodud linnavalitsuse korraldusest ja N. E. väljastatud kasutusloast avalduse esitamise hetkel teadlik.

17. märtsil 2011. a kaebuse esitaja tutvus Kohtla-Järve XXXXXXXXX toimikuga, sh ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23. novembri 2010.a korralduse nr 924 ja 29. novembril 2010.a väljastatud kasutusloaga nr 14535 ehitusjärelvalve vanemspetsialisti juuresolekul. Nimetatud fakti tõendavad ka kaebuse esitaja 17. märtsil 2011 Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud avaldus ja N.E. 04. aprillil 2011. a esitatud nõue. Kohtla-Järve Linnavalitsus on seisukohal, et antud juhul nii vaidlustatud korraldus, kui ka kasutusluba jõudsid kaebuse esitaja mõjusfääri ja tal tekkis hiljemalt 17. märtsil 2011.a reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. 20.02.2012 teatas vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus, et on jätkuvalt seisukohal, et T.S. kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Haldusasja materjalide järgi tutvus kaebaja 17.03.2011 vastustaja juures haldustoimikuga, mistõttu said talle vaidlustatud haldusaktid teatavaks. Kaebaja T.S. esindaja K. K. on 13.12.2011 kohtuistungil väitnud, et „ vaidlusaluseid haldusakte ei ole kaebaja kätte saanud, on olemas teave“. Kaebaja menetluskulu nõue on 240 €. 08.03.2012 teatas kaebaja T.S. esindaja K. K., et vastustaja kompromissi ei sõlminud. Vastustaja esitas uued tõendid. Kaebaja esindaja märgib, et kompromissi sõlmimiseks tähtaja andmine ei tähenda uute tõendite esitamise õigust. Kaebaja esindaja palub jätta vastustaja tõendid tähelepanuta.

KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 46 lg 7 kohaselt, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 järgi, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Antud asjas on Kohtla-Järve Linnavalitsus sisuliselt taotlenud asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Riigikohtu Halduskolleegium on seisukohal, et kaebetähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. novembri 2010. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-62-10). Halduskohus nõustub Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohaga, et antud juhul nii vaidlustatud korraldus, kui ka kasutusluba jõudsid kaebuse esitaja mõjusfääri ja tal tekkis hiljemalt 17. märtsil 2011.a reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. Seega on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Seonduvalt haldusasjas toimunud menetlusega on tõendatud, et kaebajale said kaevatavad haldusaktid teatavaks hiljemalt 17. märtsil 2011.a, mil ta tutvus haldustoimikuga. Kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohus märgib ka, et Tabori AÜ 25 juhatuse

15. mai 2010. a otsusega arvati T.S. välja MTÜ Aiandusühistust Kohtla-Järve Tabori 25.

Alles 14.05 2011 taastati kaebaja liikmelisus Tabori AÜ-s. Seega kaebaja polnud MTÜ Aiandusühistu Kohtla-Järve Tabori 25 liige alates 15.05.2010 kuni 14.05.2011.a. Vaidlusalused haldusaktid võeti vastu 23. ja 29.11.2010.a, s.o ajavahemikul, mil kaebaja polnud MTÜ Aiandusühistu Kohtla-Järve Tabori 25 liige. Eeltoodust tulenevalt ei saa Kohtla- Järve Linnavalitsuse 23.11.2010.a korraldus nr 924 ja 29.11.2010.a. väljastatud kasutusluba rikkuda T.S. subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajal selles osas HKMS § 44 lg 1 alusel ka kaebeõigus. Vastuseks kaebaja väitele, et kompromissi sõlmimiseks tähtaja andmine ei tähenda uute tõendite esitamise õigust, märgib kohus, et 13. detsembril 2011.a toimunud kohtuistungil juhtis kohus vastustaja tähelepanu võõrkeelsetele tõenditele toimikus, mispeale lubas vastustaja esitada kohtule dokumentide tõlked. Kohus leiab, et vastustaja taotlus kuulub rahuldamisele. Kaebus (tühistamisja kohustamiskaebus) lugeda mittetähtaegselt esitatuks ja lõpetada asjas menetlus. Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Kuna vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole, ei mõista kohus kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja (HKMS § 108 lg 4,§ 109 lg 1). Seega poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik