2-11-38354/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-38354

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-38354

Tsiviilasi

Eduard Vigeli hagi KÜ Kesk 19 vastu teabe andmise

kohustamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Eduard Vigel (isikukood 35906252719; elukoht XXXX);

lepinguline

esindaja

Harri

Paabo

(Ülekohtu

Ohvrite

Õigusabi OÜ;

asukoht

Kuu 21,

50114

Tartu;

e-post

osayhing@gmail.com);

kostja

KÜ Kesk 19

(registrikood

80279625;

postiaadress

XXXX); seaduslik esindaja juhatuse liige Olari Taal (e-post

olari50@hot.ee)

ja

kostja

nõustaja

Agu

Rillo

(Tartu

Korteriühistute Liit; asukoht Gildi 3, 51007 Tartu; e-post

agurillo@gmail.com)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-38354 Eduard Vigeli hagis KÜ Kesk 19 vastu teabe

andmise kohustamiseks.

3. Tagastada Eduard Vigeli arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) maksja poolt 01.09.2011

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank AS) viitenumber

2900072699 tasutud riigilõivust pool, so 159,78 eurot.

4. Jätta menetluskulud KÜ Kesk 19 kanda.

5. Välja mõista KÜ-lt Kesk 19 Eduard Vigeli menetluskulud summas 359,78 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Eduard Vigeli (hageja) hagi KÜ Kesk 19 (kostja) vastu teabe

andmise kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-11-38354).

16.02.2012 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks põhjusel,

et kostja on kohtumenetluse kestel vabatahtlikult täitnud kõik hageja poolt tema vastu esitatud

nõuded. Hageja palub avalduses, et kohus tagastaks talle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

Tsiviilasja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning määrata menetluse lõpetamise

määruses kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus summas 1299,78 eurot (pool tasutud

riigilõivust 159,78 eurot ja õigusabikulud 1140 eurot).

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-s 3 sätestatust teavitas kohus kostjat

hagist loobumise avalduse esitamisest.

08.03.2012 esitas kostja omapoolsed seisukohad hageja taotluste suhtes. Kostja ei vaidle hagist

loobumisele ning sellest tulenevalt ka menetluse lõpetamisele vastu. Samas on kostja seisukohal, et

menetluse lõpetamisel tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul ei saa

käesolevat asja käsitleda kui hageja nõude täitmist kostja poolt peale hagi esitamist, sest

informatsioon, mille väljastamist hageja hagiavalduses taotles, oli hagejal olemas enne hagi

esitamist. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 150 eurot (täiendava

vastuse koostamine lepingulise esindaja Anastassia Golubeva poolt). Alternatiivselt palub kostja

jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse.

Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab

tsiviilasja nr 2-11-38354 menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub

hagist. Hageja on 01.09.2011 tasunud riigilõivu summas 319,55 eurot. Seega tagastab kohus

hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel riigilõivu summas 159,78 eurot.

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ka menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja on teabe andmise kohustuse täitnud

kohtumenetluse kestel, siis jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus

menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku

tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hageja menetluskuluks kokku on 1299,78 eurot (pool tasutud riigilõivust 159,78 eurot ja

õigusabikulud 1140 eurot). Menetluskulude nimekirjale on lisatud hageja esindaja poolt hagejale

väljastatud arved nr 1508011, 2710011, 0512011 ja 1502012.

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas

1299,78 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt

riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma,

mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti.

Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 01.09.2011 riigilõivu

319,55 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123 ja § 132 lg 1 järgi

1595 eurot, millelt tuli nõude kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Eeltoodust

tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu

suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja

kohtukulu (riigilõiv) summas 319,55 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kuivõrd kohus

tagastas hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel seoses hagist loobumisega pool menetluses

tasutud riigilõivust, siis tuleb kostja kanda jätta riigilõiv summas 159,78 eurot.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt

TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta

vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest.

Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 9,5 tundi,

tunnihinnaga 120 eurot. Arvete kohaselt koostas esindaja hagejale hagiavalduse, tutvudes selleks

eelnevalt seadusandluse ja kohtupraktikaga (2 tundi), koostas vastuse kostja seisukohtadele,

tutvudes selleks kostja vastuse ning hageja valduses oleva dokumentatsiooniga (3,5 tundi),

valmistus kohtuistungiks ja osales 06.12.2011 kohtuistungil (2 tundi) ning tutvus kostja esitatud

dokumentidega ja koostas hagist loobumise avalduse (2 tundi).

Kohtutoimikust nähtuvalt esitas hageja kohtule 16.08.2011 hagiavalduse (tl 4-7), 27.10.2011

seisukohad kostja vastusele (tl 60-66), osales 06.12.2011 kohtuistungil (istung avati kell 14.00 ja

lõppes kell 14.50) (tl 86-88) ning esitas 16.02.2012 avalduse hagist loobumiseks (tl 149-152).

Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 9,5 tundi) võrrelduna tehtud

menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud,

kuna arvetes nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad. Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi

mahukas ega õiguslikult keerukas. Hageja esindajal ei tulnud menetlusdokumentide koostamisel

kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid

faktilisi asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu nõude õiguslikku põhjendust, viiteid seadustele ega

kehtivale kohtupraktikale. Nõude esitamisel on tuginetud kostja põhikirjale. Hageja on kirjalikus

seisukohas kostja vastusele esitanud suures osas vaid kattuvaid seisukohti tõendite asjakohatuse

osas. Tasu väljamõistmine samade seisukohtade ettevalmistamise ja esitamise eest mitmel korral ei

ole mõistlik. Kohtu arvates on hageja esindaja näidanud antud tsiviilasja olemust arvestades

kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega ülemäära suurena (kokku 1 tund ja 10 minutit, kui

arvestada arvel märgitud aega (2 tundi) ja asjaolu, et kohtuistung ise kestis 50 minutit) – esindajale

olid teada nii faktilised asjaolud kui ka hageja ja kostja positsioon. Lisaks leiab kohus, et esindaja

tunnihind on põhjendamatult kõrge, vastates keskmise vandeadvokaadi tunnihinnale Tartus. Kohus

peab kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses 200 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 359,78 eurot

(159,78 + 200) ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohtunik