2-10-31411/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-31411 Tsiviilasi ERI OÜ hagi KM vastu võlgnevuse 12 782,33 euro (so 200 000 krooni) ja viivise 12 782,33 euro (so 200 000 krooni) väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

12 782,33 eurot (so 200 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ERI OÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige AM(XXX) Kostja: KM(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja: Riho F (XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ERI OÜ hagi KM vastu võlgnevuse 12 782,33 euro (so 200 000 krooni) ja viivise 12 782,33 euro (so 200 000 krooni) väljamõistmiseks.

2. Välja mõista KM põhivõlg 12 782,33 eurot ja viivis 12 782,33 eurot ERI OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 30.06.2010. a esitas ERI OÜ kohtule hagi B OÜ ja KM vastu solidaarselt võlgnevuse 200 000 krooni ja viivise 200 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu, mille alusel hageja andis Tsiviilasi nr.2-10-31411

kostjale I laenu 2 000 000 krooni 05.03.2007. a ja 1 000 000 krooni 26.04.2007. a. Tagasimakse tähtajaks oli 30.06.2007. a intressimääraga 3% aastas. Laenulepingu tähtaja lõpuks oli intresse kogunenud summas 24 575,30 krooni. 28.02.2007. a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu laenulepingu nõude tagamiseks. Kuivõrd kostja I ei ole oma laenukohustust täitnud, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 200 000 krooni ja seadusjärgne viivis summas 200 000 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.

2. 14.09.2010. a täpsustas kohtu nõudel hageja hagiavaldust ning palub vaid kostjalt II, KM, välja mõista võlgnevus 200 000 krooni ja samas ulatuses viivised ning jätta menetluskulud kostja kanda.

3. 22.09.2010. a võttis kohus hagi menetlusse kostja KM vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK

4. 29.10.2010. a esitas kostja vastuse, milles märgib, et käendusleping oli sõlmitud tarbijakäenduslepingule kehtivate nõuete kohaselt, kuid kuna käenduslepingus ei ole märgitud käenduse summat, on nimetatu tühine. Lisaks märgib kostja, et laenulepingus on selgesõnaliselt kokku lepitud, et kui laenusaaja B OÜ ei täida laenukohustust, on õigus nõuda laenukohustuse täitmist kostjalt. Kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks B OÜ-lt laenukohustuse täitmist nõudnud, ei saa hageja enne nõuda seda käendajalt. Kostja palub seetõttu jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. 02.11.2010. a tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku, mille sõlmimiseks esitasid pooled korduvalt taotluse tähtaja pikendamiseks. Kohus on nimetatud ka rahuldanud.

6. 06.03.2012. a seisukohas nentis hageja, et pooled ei ole kompromissi saavutanud ning palub jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Lisaks märkis hageja, et kuna OÜ B (kustutatud) on äriregistrist 04.10.2011. a kustutatud, jääb hageja kostja vastu nõude juurde.

7. 07.03.2012. a teatas kohus, et langetab käesolevas tsiviilasjas otsuse 28.03.2012. a. Kohus on eelnevalt 16.02.2012. a kirjaga andnud pooltele 05.03.2012. a tähtaja seni esitamata avalduste ja seisukohtade esitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et hageja ja OÜ B sõlmisid 28.02.2007 laenulepingu, millega hageja laenas välja 3 000 000 krooni, raha summas 2 000 000 krooni kanti üle 05.03.2007 ning 1 000 000 krooni kanti üle 26.04.2007. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ B on laenu saanud. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressi 3 % aastas ning laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2007. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenusumma on tagastamata. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja oleks pidanud andma VÕS § 114 lg 1 järgi OÜ-le B täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid see ei muuda hageja nõuet mittesissenõutavaks. Samuti oleks hageja pidanud teatama käendajale kohustuse sissenõutavusest. Hagiavalduse esitamist saab pidada kohustuse olemasolust teatamiseks. Samuti oli kostja laenusaaja juhatuse liige, seega pidi ta olema teadlik äriühingu kohustuse täitmata jätmisest. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Õige ei ole kostja väide, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga, millele rakendub VÕS § 143 lg 2 märgitud rahasumma nõue. Füüsilise isiku poolt sõlmitud käenduslepingud, mis on sõlmitud varem kui VÕS § 143 lg

1 kehtiv redaktsioon jõustus so enne 05.04.2011, ei pea VÕSRS § 11 järgi vastama käesoleval ajal kehtivale VÕS § 143 lg 1 redaktsioonile ning seetõttu ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping tühine. Sellisel juhul tuleb lähtuda tarbijakäenduse ja tavakäenduse vaheteo määramisel lepingu sisust. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja juhatuse liikmeks, seega oli ta huvitatud äriühingu majandustegevusest ning laenulepingu järgi saadu oli tema mõjualas. Seetõttu ei saa pidada käenduslepingut tarbijakäenduseks. Kostja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse täitmise eest samaselt põhivõlgnikuga ning hageja on õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi nõudma kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on nõudnud hagiavalduses üksnes osa põhinõude täitmist, kohus on seotud hagi piiridega. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 12 782,33 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kohustuse täitmise tähtaeg oli 01.07.2007 ja sellest ajast on kostja kohustatud tasuma viivist seaduses sätestatud määras, sest pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Hageja on oma viivisenõude piiritlenud põhinõude suurusega, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 12 782,33 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik