3-12-639/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-639 Haldusasi AS-i G4S Eesti kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.märtsi 2012. a otsuse nr 57-12 tühistamiseks, AS-i Eesti Raudtee kohustamiseks viima hanke alusdokumendid kooskõlla riigihangete seadusega; alternatiivselt kohustada vaidlustuskomisjoni vaidlustust sisuliselt läbi vaatama; ning alternatiivselt ennistada vaidlustuse esitamise tähtaeg Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontroll ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada AS-i G4S Eesti kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (edaspidi hankija) edastas 12. märtsil 2012. a muuhulgas AS-le G4S Eesti kutse osalemiseks turvateenuste hankel koos hankedokumentidega. AS G4S Eesti sai kutse kätte

13. märtsil 2012. a. Hankedokumentide kohaselt viiakse hange läbi lihtsustatud korras ning hanke esemeks on turvateenuse tellimine AS-i EVR Infra ja AS-i EVR Cargo raudteeveoste ja -veeremi, territooriumi, hoonete, rajatiste ning siseruumide valveks ja kaitseks. Pakkumiste esitamise tähtajaks oli hankedokumentide kohaselt 26. märts 2012. a kell 10.00.

2. AS G4S Eesti esitas 21. märtsil 2012. a kell 22.44 Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija kohustamist viima hankedokumendid vastavusse riigihangete seadusega (edaspidi RHS).

2(5)

3. VAKO 23. märtsi 2012. a otsusega nr 57-12/- jäeti AS-i G4S vaidlustus läbi vaatamata, kuna vaidlustus on esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Vaidlustus pidanuks selle sätte kohaselt VAKO-le laekuma hiljemalt kolm tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ehk hiljemalt 20. märtsil 2012. a. Vaidlustuse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt kolm täistööpäeva, mida on kinnitatud ka Tallinna Ringkonnakohtu praktikas (18. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1561).

4. AS G4S Eesti esitas 27. märtsil 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VAKO

23. märtsi 2012. a otsuse tühistamist, hankija kohustamist viia hanke alusdokumentide p-d 3.5, 3.6, 3.8, 6.1 ja 6(iii) kooskõlla RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtetega. Alternatiivselt taotleb kaebaja VAKO kohustamist vaadata vaidlustus sisuliselt läbi või ennistada menetlustähtaeg ja lugeda vaidlustus tähtaegselt esitatuks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus hankemenetluse jätkamise ja lepingute sõlmimise keelamiseks.

Kaebuse kohaselt rikuvad hankedokumendid kaebaja õigusi, kuna ei taga pakkujate võrdset kohtlemist ning sätestatud kriteeriumid ei ole proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. VAKO otsus on õigusvastane, kuna RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtajad ei ole lihtmenetluse korral kohaldatavad, sest lihtsustatud korras hanke korraldamisel on hankijal suur kaalutlusõigus hankemenetluse kujundamisel ning käesoleval juhul on hankija pakkujatele määranud ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja pakkumuste esitamiseks. Isegi kui kohaldada RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaegu, on VAKO tähtaja arvutamisel eksinud. Olukorras, kus seadusandja on tähtaja arvutamise seadunud sõltuvusse sündmuse toimumisest (pakkumise esitamine), tuleb tööpäevade arvestamisel tööpäevana sisse arvestada ka 26. märts 2012. a, sõltumata sellest, et pakkumiste esitamise lõpptähtaeg oli fikseeritud tähtajaliselt. Seega oli vaidlustuse esitamise viimaseks päevaks 21. märts 2012. a. Analoogne säte sisaldub pankrotiseaduse § 82 lg-s 3, kus haldurile tuleb häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitada hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Säte väljendab ilmselt mõtet, et haldurile peaks dokumentidega tutvumiseks jääma vähemalt kolm täistööpäeva. Riigihankemenetluses selline kitsendav tõlgendus põhjendatud ei ole, sest VAKO ei ole vaidlustuse sisulisel läbivaatamisel seotud pakkumuste esitamise lõpptähtajaga ega pea tegema võrreldes tavalise vaidlustuse saamisega täiendavaid toiminguid. Alternatiivselt taotleb kaebaja menetlustähtaja ennistamist, kuna VAKO jättis tähelepanuta, et hankija on pakkujatele andnud pakkumuste esitamiseks ülilühikese tähtaja ja hankedokumentide tingimustega püütakse välistada pakkujate VAKO-sse või kohtusse pöördumine. Menetlusökonoomiast lähtudes on otstarbekas ja võimalik sisuline vaidlus hankedokumentide üle pidada ära ka tühistamiskaebuse raames. Oluline on vaid VAKO otsusele tähtaegselt kaebuse esitamine (HKMS § 270 lg 1) ning võimalik kohtueelses menetluses tähtaja eiramine ei oma kaebuse kohtule esitamisel tähendust.

Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt saavutaks hankija esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral hankelepingu sõlmimise ebaseaduslike hanketingimuste alusel. Kaebajal muutuks võimatuks kaebuse eesmärgi saavutamine – osaleda teiste pakkujatega võrdväärsetele alustel õiguspäraselt läbi viidud hankemenetluses. Hilisem kahju hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi, nagu näiteks võimalik katkestusreisijateveos.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seega on hankija otsuse vaidlustamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. HKMS § 47 lg 1 ls 2 järgi võib ko-

3(5) hustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

6. Tulenevalt Riigikohtu 10. novembri 2008. a määruse nr 3-3-1-63-08 p-dest 13 ja 14 tuleb hankemenetluse lihtsustatud korras läbiviimisel kui hankemenetluse eriliigi korral hankija tegevuse vaidlustamiseks esitada vaidlustus VAKO-le. RHS § 19 lg 3 kohaselt järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel sama seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ehk siis hankija piirab omalt poolt hankemenetluse protseduure. Küll aga ei ole viidatud normiga muudetud isikute õigusi hankemenetluse vaidlustamisel ja seega tuleb järgida üldist riigihangete vaidlustamise korda. Asjaolu, et konkreetsel juhul on hankija kaalutlusõigust kasutades määranud pakkumiste esitamise tähtaja tavapärasest lühemana, pidi kaebajale olema selge juba kutse saamisel, s.o 13. märtsil 2012. a. RHS-is reguleeritud üldist vaidlustamiskorra kohaldatavust lihtsustatud korras läbiviidavatele hangetele oleks võimalik pidada küsitavaks juhul, kui kutse saamisel ei jää kaebajal kui võimalikul pakkujal objektiivselt aega pakkumuste esitamise tähtaja vaidlustamiseks, nt juhul kui kutse saadetakse mõned päevad enne pakkumuste esitamise tähtaega. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.

7. Seega kohaldub ka lihtsustatud riigihanke läbiviimisele RHS 7. peatükis sätestatu ning kohus kontrollib järgnevalt kohtueelse menetluse läbimist. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaidlustus on VAKO poolt jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2011. a määrus nr 3-11-941).

RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Vastava lõike teine lause on esimese lause suhtes erinormiks ja seetõttu tuleb kontrollida, kas vaidlustus laekus VAKO-le hiljemalt kolm tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

8. VAKO on oma otsuses viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 2009. a määrusele haldusasjas nr 3-09-1561. Kohus sedastas selles määruses järgmist:

„Käesoleval juhul käib vaidlus selle üle, kas viidatud sättes nimetatud „hiljemalt kolm tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva“ tähendab seda, et vaidlustus tuleb esitada kolmandal või neljandal tööpäeval enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus pooldavad viimast tõlgendust, leides, et vaidlustuse esitamise ja pakkumuste esitamise vahele peab jääma vähemalt kolm täispikka tööpäeva. Kaebaja leiab viidetega TsÜS §-le 135, § 136 lg-le 6 ja §

137 lg-le 1, et vaidlustust võis esitada kuni „tähtaja kolmanda (töö)päeva“ 16.07.2007 lõpuni, st kuni kl 24.00. TsÜS § 1 kohaselt sätestab see seadus „tsiviilõiguse üldpõhimõtted“. Õigussuhted, mis tekivad riigihangete vaidlustuskomisjoni ja vaidlustuse esitaja vahel vaidlustuse esitamisel ja läbivaatamisel, ei ole „tsiviilõigus“ TsÜS § 1 mõttes. Tsiviilõiguse norm ei ole ka RHS § 121 lg 1. Kuna RHS ei sätesta, et vaidlustusmenetluse tähtaegade arvutamisele kohaldatakse TsÜS sätteid, on viimatinimetatud sätted RHS-s reguleeritud vaidlustusmenetlusele kohaldatavad analoogia alusel, arvestades, et haldusja tsiviilkohtumenetlust reguleeriv tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS, § 62 lg 1), millele omakorda viitab ka vaidemenetlust reguleeriv haldusmenetluse seadus (HMS, § 33 lg 1), sätestab, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. Samas tuleb normi analoogia korras rakendamisel arvestada selle sobivust reguleeritava õigussuhte olemusega. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kl 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja

4(5) leiab, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäevane tähtaeg peaks sellest normist tulenevalt lõppema tähtpäeva saabumise päeval, 16.07.2009, kl 24.00. Kohus selle tõlgendusega ei nõustu. TsÜS § 137 lg 1 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. TsÜS § 137 lg 1 eesmärgiks on anda õigus sooritada toiming, mille sooritamiseks tähtaeg kehtib, kuni tähtaja saabumise päeva lõpuni. RHS §

121 lg-s 1 sätestatud kolme tööpäevane ajavahemik ei ole tähtaeg, mille vältel kestaks õigus mingi toimingu tegemiseks. Tegemist on ajavahemikuga, mille võrra eelneb hanke alusdokumendi peale vaidlustuse esitamise õiguse lõppemine hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäevale. Selle ajavahemiku pikkuseks määratleb RHS § 121 lg 1 kolm tööpäeva. Tõlgendus, mille kohaselt mööduks see ajavahemik kui ajaliselt tagurpidi arvestatav tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates viimasel päeval kell 24.00, lühendaks tähtaega ühe päeva võrra võrreldes tähtaja pikkuse sätestavas normis määratud päevade arvuga. Selline tulemus ei ole kooskõlas RHS § 121 lg 1 sõnastusega ega vasta TsÜS § 137 lg 1 eesmärgile. Õige on halduskohtu seisukoht, et käesoleva tähtaja eripära arvestades oleks TsÜS § 137 lg 1 põhimõttega kooskõlas lugeda vaidlustuse esitamise õigus lõppenuks 16.06.2009 kl 00.00.“

Viidatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas kohtuasjas. Kuna pakkumuste esitamise tähtajaks oli 26. märts 2012. a, tuli vaidlustus esitada kolm täistööpäeva varem ehk hiljemalt 20. märtsil 2012. a.

Kaebaja tõlgendustega TsÜS-i osas ei saa nõustuda. Antud juhul seadusandja kasutab spetsiifilist mõistet „kolm tööpäeva enne“. RHS § 121 lg 1 ls 2 n.ö ümberpööratud reegel oleks lause „Toiming tuleb teha kolm tööpäeva pärast tähtpäeva saabumist“ – sellisel juhul on üheselt arusaadav, et toimingut saab teha mitte kolmandal, vaid neljandal päeval (enne tähtpäeva saabumist peab jääma kolm täistööpäeva). Selliselt on PankrS § 82 lg 3 tõlgendatud ka TsÜS-i kommenteritud väljaandes, lk 400. Väide, et õiguskaitsevahendi taotlemise tähtajad ei tohi olla ebaproportsionaalselt lühikesed, on iseenesest õige, kuid antud juhul põhjustas vaidlustusega hilinemise mitte ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg, vaid tähtaja ebaõige arvutamine. 7 tööpäeva asemel 5 tööpäeva vaidlusetuse esitamiseks ei ole nii oluline erinevus, et see annaks alust pidada kaebetähtaja lühenemist ebaproportsionaalseks ja põhiseadusevastaseks, arvestades riigihangete menetluste kiireloomulisust ja selles osalejate eeldatavat professionaalsust.

Järelikult on õige vaidlustuskomisjoni tõlgendus, mille kohaselt pidi vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile neljandal päeval enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kuna kaebaja ei esitanud vaidlustust VAKO-le tähtaegselt, VAKO otsus vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta on õiguspärane ning kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, on see HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kaebuse tagastamise kohustuslikuks aluseks.

9. Kaebaja on samuti taotlenud asja tagasi saatmist VAKO-le kohtueelse menetluse läbiviimiseks või vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist, teisalt aga leiab, et kohtueelses menetluses vaidlustuse esitamise tähtaja eiramine ei oma kaebuse esitamisel tähtsust.

Kaebaja ei ole osutanud vaidlustuse VAKO-le tagastamise ega ennistamise taotluse esitamise õiguslikule alusele. Kohus selgitas eelnevalt, et kui VAKO tegevus oleks õigusvastane, loeks kohus kohtueelse menetluse läbituks ja vaataks kaebuse ise sisuliselt läbi. VAKO otsuse peale eraldiseisvalt, hankija vastu nõudeid esitamata, ei saa praegusel juhul kaevata ning VAKO ei saa olla asjas iseseisvaks vastustajaks.

Hankija tegevuse vaidlustamise kord ning vaidlustusmenetlus on reguleeritud RHS-ga, mis ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle (vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2011. a määrus haldusasjas nr 3-11-

5(5) 941). Isegi kui ennistamine oleks õiguslikult lubatav, ei saa mõjuvaks ja kaebajast sõltumatuks põhjuseks olla asjaolu, et pakkumuste esitamiseks oli määratud 13-päevane tähtaeg (s.h 8 tööpäeva). Kaebajal pidi juba kutse saamisel olema selge, et pakkumuste esitamise tähtaeg on lühike ning tal oli võimalik esitada vaidlustus vähemalt 5 tööpäeva jooksul, mis ei ole riigihankevaidluste kui kiireloomuliste asjade kontekstis ebamõistlikult lühike aeg.

HKMS § 47 lg 1 ls 2 kohaselt järgi võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mis hõlmab muuhulgas kohustusliku eelmenetluse tähtaegadest kinnipidamist. Õiguskorras puudub norm, mis toetaks kaebaja seisukohta, et kohtueelse menetluse normi, s.h tähtaja rikkumine kaebaja poolt ei oma kaebuse esitamisel tähtsust.

10. HKMS § 280 lg 1 kohaselt ei saa hankeasjas esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. Praegusel juhul kohus tuvastas, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust VAKO-s läbinud. Kuna kaebus tagastatakse, ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmise võimalikkusest ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Villem Lapimaa