2-11-17276/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-17276

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. märts 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-17276

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Liina Allase

vastu 428,20 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

236,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn);

seaduslik esindaja juhatuse liige Kristjan Vahar (e-post

kristjan@tallinnlaw.ee);

kostja Liina Allas

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Liina Allase vastu osaliselt.

2. Välja mõista Liina Allaselt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 284,54 eurot,

millest 191,73 eurot on tagastamata laenusumma, 44,74 eurot intress ja 48,07 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 21.07.2011 seisuga.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud 66% ulatuses Liina Allase kanda ja 34% ulatuses Era Liisingu

Inkassoteenused AS-i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(5)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue (tl 13-17)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 25.03.2008 interneti vahendusel lepingu

nr 140942, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 25.03.2008 esitas kostja laenutaotluse

191,73 euro (3000 krooni) saamiseks 30-neks päevaks intressiga 44,74 eurot (700 krooni) laenu

perioodiks. Laenutaotlus rahuldati ja SMS Laen OÜ kandis 25.03.2008 kostja kontole

191,73 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 24.04.2008.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste

esitamisele vaatamata.

SMS Laen AS (endine ärinimi SMS Laen OÜ) loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest,

lepingu nr 140942 p-st 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena

kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 191,73 eurot, intress summas 44,74 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis summas 191,73 eurot. 21.07.2011 seisuga moodustab kostja

koguvõlgnevus hageja ees 428,20 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti

palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 63,91 eurot.

Hageja lisas avaldusele koopia 25.03.2008 lepingust nr 140942 (tl 19-27), maksekorraldusest

nr 96080 (tl 28), võlateatistest (tl 29-32), nõudeõiguste loovutamise lepingust nr 011210 koos

lisaga nr 1 (tl 33-34), laenu raportist (tl 35) ja lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist

(tl 36).

Kostja vastus hagile (tl 45)

Kirjalikus vastuses hagile võtab kostja hagi õigeks osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejale

laenu põhisumma 192,30 eurot ja lisaks intressid ning muud kulud ulatuses, mis ei ületa

põhinõuet, kokku seega 384,60 eurot. Kostja märgib, et ei ole nõus maksma hageja kohtukulusid,

kuna on korduvalt pakkunud hagejale mõistlikke kokkuleppeid.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 47-49)

Hageja ei nõustu kostjaga selles, et kostja peab tagasi maksma vaid 384,60 eurot. Hageja arvates

vaidlustab kostja intressinõude, kuna kogusummas 384,60 eurot tunnustatud nõue on võrdne

hageja põhinõude ja viivisenõudega. Hageja selgitab, et intress on lepingujärgne tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, mida hageja on õigustatud nõudma lepingu p 4 alusel.

Viivise osas märgib hageja, et viivisenõude aluseks on lepingu p 13 ja et kostjal on kohustus

maksta viivist lepingus sätestatud määras, so 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Kuigi kostja on põhisumma maksmisega olnud viivituses üle 1100 päeva, vähendas hageja

viivist 191,73 euroni. Kostja ei ole tasunud hagejale ega esialgsele võlausaldajale ühtegi makset,

mistõttu on väär ja asjakohatu kostja väide selle kohta, et ta on soovinud lahendada asja

kokkuleppel hagejaga. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja

kirjalikus menetluses.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

3. Hageja on esitanud kohtule SMS Laen OÜ ja kostja vahel 25.03.2008 sõlmitud lepingu

nr 140942 (tl 19-27) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse

(VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

3(5)

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud

maksekorraldusest (tl 28) nähtub, et kostja sai 25.03.2008 SMS Laen OÜ-lt laenu summas

3000 krooni ja kohustus tagastama laenu 30 päeva jooksul, so hiljemalt 24.04.2008. Hageja on

omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu

01.12.2010 hageja ning SMS Laen AS vahel sõlmitud nõudeõiguste loovutamise lepingu

nr 011210 alusel (tl 33). Kostja ei ole SMS Laen OÜ-lt laenu saamise, lepingust tulenevate

kohustuste täitmata jätmise ega nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Kostja on

nõustunud laenu põhisumma maksmisega ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja sai

SMS Laen OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel laenu 3000 krooni, so 191,73 eurot, jättes laenu

tagastamise ja intressi maksmise kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu

alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja

191,73 eurot tagastamata laenusumma katteks.

5. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei

ole selles, et SMS Laen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on

õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 4

järgi kohustus kostja maksma 3000 krooni laenamisel 30-neks päevaks intressi 700 krooni, so

44,74 eurot. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud.

Laen tuli tagastada hiljemalt 24.04.2008. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha

kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab

võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või

kahju hüvitise arvestamine. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30-neks päevaks ja

leping lõppes 24.04.2008, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist lepingu p-s 4

kokkulepitud ulatuses, so summas 700 krooni. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku

lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud

nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning

intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 44,74 eurot.

6. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 13 alusel viivist 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tagastamata

laenu summalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, so 182,5% aastas. Hagiavalduse

kohaselt moodustab 21.07.2011 seisuga tasumisele kuuluv viivis 1182 päeva eest 1135,04 eurot,

mida hageja on vähendanud põhinõude suuruseni, so 191,73 euroni.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel (tl 13). Lepingu p 3.3.1 kohaselt laenusaaja

tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed,

täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel. Vastavalt lepingu p-dele 3.3.3 ja 3.3.4

4(5)

väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli ning laenu saamiseks saadab

laenusaaja laenuandjale mobiiltelefoni lühisõnumi, milles näitab lisaks paroolile ära laenu

summa ja tähtaja. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud

lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud. Laenusumma ja tähtaeg on kohtu arvates ainukesed

lepingutingimused, mille kujunemist on kostjal olnud võimalik mõjutada. Seetõttu tuleb lepingu

ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg-s 1 (25.03.2008 kehtinud redaktsioon) on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui

see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud,

või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus

üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku

kehtivust.

Asjas ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma

majandustegevuse raames ja kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34

(25.03.2008 kehtinud redaktsioon) tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus

tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu

p 13 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud

korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks

oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise

määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise

tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud

viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates

25.04.2008 kuni 21.07.2011. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates

25.04.2008 kuni 31.12.2008 oli 11% aastas, alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas,

alates 01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 21.07.2011 (hagi

koostamise aeg) 8,25% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 25.04.2008 kuni 31.12.2008 summas

116,63 krooni (3000 krooni × 11% × 129 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2009 kuni

30.06.2009 summas 141,33 krooni (3000 krooni × 9,5% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest

01.07.2009 kuni 30.06.2011 summas 480 krooni (3000 krooni × 8% × 730 päeva / 365 päeva)

ning

perioodi

eest

alates

01.07.2011

kuni

21.07.2011

summas

14,24 krooni

(3000 krooni × 8,25% × 21 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi

5(5)

eest 25.04.2008 kuni 21.07.2011 summas 752,20 krooni (116,63 + 141,33 + 480 + 14,24),

so 48,07 eurot.

7. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 191,73 eurot, intressi 44,74 eurot ja

21.07.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 48,07 eurot, kokku seega 284,54 eurot.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 66% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud 66% ulatuses kostja ja 34% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik