2-12-8006/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 27.märts 2012, Pärnu Tsiviilasja number 2-12-8006 Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Tsiviilasi M.S. hagi V.N.i vastu abielulahutuseks Menetlustoiming Hagiavalduse käiguta jätmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.S. Kostja: V.N. RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.S. avalduse menetlusse võtmisest ja tagastada see koos lisadega esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. M.S. esitas 21.02.2012 kohtule avalduse abielu lahutamiseks. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagiavaldusele kehtestatud vormi ja sisu nõuetele. Kuivõrd puudused on ulatuslikud ning puuduste kõrvaldamine eeldab täiesti uue hagiavalduse vormistamist, ei pea kohus otstarbekaks hagiavalduse parandamist selle käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kaudu. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 1 ja p 2 kolmanda alternatiivi alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega võib hageja sama hagiga sama kostja vastu uuesti kohtu poole pöörduda (TsMS § 372 lg 6).

2. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus märgib määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Hagiavalduse uuesti vormistamisel tuleb hagejal kõrvaldada järgmised puudused. 2.1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hagejal tuleb hagiavalduses põhjendada, miks abielu ei lahutata perekonnaseisuasutuses, vaid kohtus.

2 (2)

2.2. TsMS § 363 lg 1 punktide 1 ja 2 järgi tuleb hagiavalduses lisaks muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus). Hageja nõue ei ole selge. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Käesolevast hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hagiavaldusest selgub hoopis, et pooltel on siiani ühine elukoht. Hagejal tuleb abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamise põhjendatust täiendavalt põhistada ja vajadusel tõendada. 2.3. TsMS § 363 lg 5 järgi märgitakse abielulahutuse hagiavalduses abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks. Hageja märgib, et pooltel on alaealine laps ja hageja soovib saada elatisraha 230 eurot. Lapse nimi, sünniaeg, vanemaõiguste ja lapse edasise kasvatamise korraldamisega seotud asjaolud avalduses puuduvad. 2.4. Kohus selgitab, et alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, mitte tema vanem, ning elatise nõudes saab hagejaks olla üksnes elatist saama õigustatud isik ehk alaealine laps, keda esindab seadusliku esindajana lapse üle isikuhooldusõigust omav vanem. Seega ei saa M.S. enda nimel esitatud hagiavalduses nõuda kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist. 2.4. Samuti hageja märgib avalduses, et ostab kostjale korteri Paikuse alevikus hinnaga 8500 €, kostja peab abikaasade praegusest elukohast lahkuma ning senist eluasemelaenu 9500 € jääb edasi maksma hageja. Hagiavaldusest ei selgu, millist tähtsust nimetatud asjaolud abielulahutusel omavad. Kui hageja soovib koos abielulahutusega ka ühisvara jagada, tuleb hagiavalduses näidata ära ühisvara koosseis ja iga eseme maksumus, ettepanek, mil viisil vara jagada, ning tasuda ühisvara jagamise nõude esitamise eest riigilõivu vastavalt vara väärtusele. 2.5. Hagiavalduses tuleb nimetada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3). M. S. on oma avaldusele lisanud üksnes oma ID-kaardi koopia ja riigilõivukviitungi, mis ei oma abielu lahutamisel, elatise väljamõistmisel või abikaasade ühisvara jagamisel tõenditena mingit tähendust.

3. Eelkirjeldatud oluliste vormipuuduste tõttu kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Lisaks ei ole M.S. elatise saamiseks õigustatud isik, mis annab kohtule õiguse keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 1 ja p 2 kolmanda alternatiivi alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik ning hageja taotletud eesmärki ei ole hagiga võimalik saavutada).

Heli Käpp Kohtunik