2-10-59524/26 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mai Grauberg, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-59524

Tsiviilasi

U Ri hagi Ü Ri ja M Ri vastu võla ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.detsembri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ü Ri ja M Ri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13.märts 2012, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U R (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Tiina Pill

Kostja I Ü R (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja II M R (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis

Mahlapuu

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6391,16 eurot

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.detsembri 2011 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate Ü Ri ja M Ri kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U R esitas Harju Maakohtule 25.11.2010 hagi Ü Ri ja M Ri vastu, paludes kummaltki

kostjalt välja mõista 50 000 krooni (3195,58 eurot) ja viivise kuni põhinõude

täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja kostjad ostjatena 28.10.2009

osaühingu Karindisain OÜ osa notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega hageja

müüs kostjale I 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa ning kostjale II 20 000

krooni suuruse nimiväärtusega osa. Müügilepingu p 3.1. kohaselt pidi kostja I

maksma osaühingu osa eest 300 000 krooni. Nimetatud summast tasus kostja I 50 000

krooni enne müügilepingu sõlmimist. Ülejäänud ostuhinna 250 000 krooni pidi kostja

I tasuma osamaksetena vastavalt müügilepingu p-le 3.2., sh 50 000 krooni hiljemalt

30.04.2010. Müügilepingu p 4.1. kohaselt pidi kostja II tasuma osaühingu osa eest

100 000 krooni. Nimetatud summast tasus kostja II 50 000 krooni enne müügilepingu

sõlmimist. Ülejäänud ostuhinna 50 000 krooni pidi kostja II tasuma hiljemalt

30.04.2010.

3. Kostjad ei täitnud tasu maksmise kohustust. Vastavalt müügilepingu p-dele 3.3. ja

4.4. on müüjal õigus tasu maksmisega viivitamise korral nõuda kostjatelt viivist 0,1%

päevas. Hageja palus kummaltki kostjalt välja mõista alates 01.05.2010 kuni

põhinõude täitmiseni viivis 0,1% põhinõudest päevas, kuid mitte rohkem, kui 99%

ulatuses

põhinõudest.

Seisuga

30.09.2010

oli

hageja

arvestuste

kohaselt

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 977,85 eurot, so 488,92 eurot kummaltki

kostjalt.

4. Kostjad esitasid hagejale 16.02.2010 lepingust taganemise avalduse, kuid see on

tühine, sest müüja ei rikkunud lepingut. Kostjad ei toonud taganemisavalduses välja,

milles hageja oluline lepingurikkumine seisnes. Ostjad olid lepingu sõlmimisel

ettevõtte tegelikust majanduslikust olukorrast teadlikud, kuivõrd enne müügilepingu

sõlmimist tutvusid nad vastava dokumentatsiooniga, mida ostjad kinnitasid

müügilepingu p-s 2.2.1. Kostjad esitasid juba 30.11.2009 osa müügilepingust

taganemise avalduse, kuid 01.12.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles

tunnustasid selle taganemisavalduse tühisust. Kokkuleppes kinnitasid kostjad, et

taganemisavalduse esitamiseks puudus alus.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt avastasid kostjad pärast

müügilepingu sõlmimist, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele.

Sellest tulenevalt esitasid kostjad 30.11.2009 hagejale e-kirja teel lihtkirjaliku

müügilepingust taganemise avalduse. Poolte vahel sõlmiti 01.12.2009 lihtkirjalik

kokkulepe, mille p 5 kohaselt kohustus hageja asuma Karindisain OÜ esindajana

läbirääkimistesse tarnija Noppies-ga Karindisain OÜ võlgnevuste ajatamiseks ja/või

vähendamiseks. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud ega võtnud tarnija Noppies-ga

ühendust.

6. Kostjad tegid 16.02.2010 notariaalse osade müügilepingust taganemise avalduse.

Selles märkisid kostjad, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele,

sealhulgas näiteks: raamatupidamisdokumentides ei kajastatud kõiki täitmata

kohustusi mitmete kauba tarnijate ees, kusjuures suurima tarnija – Hollandi äriühingu

Noppies ees selgus täiendavalt kohustusi üle 400 000 krooni ulatuses; mitmeid

kohustusi ei täidetud tähtaegselt ja tähtaegade rikkumised ei kajastunud

raamatupidamisdokumentides; kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha

sissemaksete summades on erinevused. Kostjate lepingust taganemise avaldus on

seadusjõus ja kehtiv. Hageja ei taotlenud hagiavalduses kostjate taganemisavalduse

tühisuse tuvastamist. Kuni taganemisavalduse tühisust ei ole tuvastatud, on see kehtiv

ja seetõttu kuulub taganemisavaldus täitmisele ja lepingu järgi üleantu tuleb

tagastada. Taganemisavaldus vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest.

7. Hageja rikkus oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Hageja kinnitas müügilepingu

sõlmimisel,

et

kostjatele

esitatud

osaühingu

aruanded

koostati

raamatupidamisseadusest

ja

heast

raamatupidamistavast

lähtudes,

esitatud

dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi, samuti ei ole

osaühingu poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole kostjatele esitatud

dokumentides kajastatud. Pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et Karindisain OÜ

kassas oli sularaha puudujääk 124 438,70 krooni, mida hageja varjas müügilepingu

sõlmimisel kostjate eest. Tegemist on hageja poolt kohustuse tahtliku või vähemalt

raske hooletuse vormis rikkumisega, mis õigustab kostjate müügilepingust

taganemist. Samuti selgus peale müügilepingu sõlmimist, et Karindisain OÜ

võlgnevused Noppies-le olid pikemaajalised, kui müügilepingu sõlmimisel teada olid.

Nimelt ületas Karindisain OÜ maksetähtaegu maksimaalselt 216 päeva, mistõttu

soovis Noppies Karindisain OÜ poolt kogu võlgnevuse (29 996,80 euro) kohest

tasumist.

8. 30.11.2009 taganemise avaldus ja 01.12.2009 kokkulepe nimetatud taganemise

tühisuse kohta ei oma käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuna nende sõlmimisel

ei järgitud seaduses ette nähtud notariaalset vormi, mistõttu on tegemist tühiste

tehingutega.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi, mõistes kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 5064,99

eurot (põhivõlg 3195,58 eurot ja 07.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

1869,58 eurot), samuti viivise 0,1% põhinõudest alates 08.12.2011 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3163,62 eurot. Hageja menetluskulud jättis

kohus võrdsetes osades kostjate kandja ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

10. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostjad sõlmisid 28.10.2009

Karindisain OÜ osa müügilepingu, millega hageja müüs kostjale I 40 000-kroonise

nimiväärtusega osa ja kostjale II 20 000-kroonise nimiväärtusega osa. Kostja I pidi

saadud osa eest tasuma 300 000 krooni, millest enne lepingu sõlmimist tasus kostja

50 000 krooni ja ülejäänud 250 000 krooni tuli tasuda osamaksetena 30.04.2010

(50 000 krooni), 30.11.2010 (100 000 krooni) ja 30.04.2011 (100 000 krooni).

Kostja II pidi osa eest tasuma 100 000 krooni, millest 50 000 krooni tasus kostja enne

müügilepingu sõlmimist ja 50 000 krooni pidi tasuma 30.04.2010. Puudub vaidlus, et

pärast lepingu sõlmimist ei tasunud kostjad hagejale midagi.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt müügilepingu

täitmist. Kostjad leidsid, et hageja rikkus oluliselt müügilepingut ning kostjad

taganesid müügilepingust 16.02.2010 kehtivalt. Hageja oli seisukohal, et ta ei

rikkunud lepingut ja kostjate 16.02.2010 taganemisavaldus ei ole kehtiv seetõttu, et

samadele alustele tuginedes esitasid kostjad taganemisavalduse juba 30.11.2009 ning

01.12.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles kostjad kinnitasid, et 30.11.2009

avalduses esitatud asjaolud ei ole taganemise aluseks ja see avaldus on tühine.

12. Puudub vaidlus, et hageja sai kostjate taganemisavalduse kätte, avalduses näidati

taganemise põhjused ja seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud (VÕS

§ 116 lg 1 ja § 188 lg 1). Vaidlus on selle üle, kas taganemisavalduse materiaalsed

eeldused on täidetud. Kohus arvestas siinkohal VÕS § 208 lg-s 1 ning § 217 lg-s 1 ja

lg 2 p-s 1 sätestatut. Poolte vahel puudub vaidlus, et osa tegelik väärtus ja ostuhind

olid lahutamatult seotud Karindisain OÜ majandusliku seisundiga müümise hetkel.

See on tuletatav müüja antud kinnitustest selle kohta, et ostjatele esitatud osaühingu

aruanded koostati raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast

lähtudes, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning

osaühingul ei ole kohustusi, samuti ei ole osaühingu poolt antud garantiisid ega

tagatisi, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Ostjad kinnitasid, et nad

tutvusid osaühingu põhikirjaga ja müüja poolt esitatud osaühingut puudutava

dokumentatsiooniga ning ostjad omavad osaühingu majanduslikust olukorrast reaalset

ettekujutust. Seega lepiti kokku, et kostjatele üleantava osaühingu majanduslikud

näitajad vastavad enne müügilepingu sõlmimist kostjatele esitatud dokumentides

kajastatule.

13. Kostjate 16.02.2010 taganemisavaldusest nähtuvalt pidasid kostjad hageja poolt

müügilepingu oluliseks rikkumiseks seda, et hageja ja tema abikaasa poolt

müügilepingus antud kinnitused ei vastanud tõele, sest pärast müügilepingu sõlmimist

selgus, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, sh näiteks:

raamatupidamise dokumentides ei kajastatud kõiki täitmata kohustusi mitmete kauba

tarnijate eest, kusjuures Noppies ees selgus täiendavalt kohustusi üle 400 000 krooni

ulatuses; mitmeid kohustusi ei täidetud tähtaegselt ja tähtaegade rikkumised ei

kajastunud raamatupidamisdokumentides; kassasse sularaha laekumise ja panka

sularaha sissemaksete summades on erinevused. Taganemisavalduses märkisid

kostjad, et andsid müüjale võlgnevuste likvideerimiseks täiendavaid tähtaegu ja omalt

poolt ka volituse pidada osaühingu nimel läbirääkimisi Noppies-ga, kuid

taganemisavalduse tegemise hetkeks selgus, et müüjad ei pöördunud Noppies poole.

14. Pooled ei pidanud vajalikuks esitada kohtule aruandeid (bilanss ja kasumiaruanne),

mille hageja kostjatele enne müügilepingut esitas, mistõttu ei ole võimalik hinnata,

millised andmed tehti kostjatele enne müüki teatavaks ning millistele tingimustele

pidi Karindisain OÜ majanduslik seisund vastama. Seetõttu hindas kohus kostjate

taganemisavalduses esitatud väidetavate mittevastavuste tõendatust ja leidis, et

kostjatele enne müügilepingut esitatud Karindisain OÜ aruanded ei sisaldanud kõiki

Noppies arveid. A Ri ja Karindisain OÜ raamatupidamisega tegelenud Raili

Valsbergi vahelisest e-kirjavahetusest selgus, et raamatupidaja lisas aruandesse

täiendavaid Noppies arveid, mis ta sai hagejalt pärast osa müügilepingu sõlmimist;

22.11.2009 kell 22:06 e-kirjaga saatis raamatupidaja A. Rile uue aruande ja märkis, et

aruande vahe Noppiesi 10.11.2009 nõudekirjaga on 891 eurot, so arve nr 904992.

30.11.2009 kell 8:48 e-kirjast ja poolte kohtuistungitel antud selgitustest nähtus, et

enne müügilepingut kostjatele esitatud aruanne ei sisaldanud ka oktoobrikuu tarnete

arveid, kuid kostjad olid müügilepingu sõlmimise ajal saadud tarnest ja 31.12.2009

maksetähtajast teadlikud. Ainus arve, mis oli müügilepingu eelse aruande koostamise

ajal Karindisain OÜ-le esitatud, kuid raamatupidamises ei kajastunud, oligi 891 eurot.

Seega ei vastanud hageja poolt müügilepingus esitatud kinnitus, et aruanded

kajastavad kõiki Karindisain OÜ täitmata kohustusi, tõele.

15. Tõendatud ei ole kostjate taganemisavalduses esitatud väide, et pärast müügilepingu

sõlmimist selgus täiendavalt Noppies ees olev võlg 400 000 krooni. Noppies

meeldetuletuskirjas märgiti tähtajaks tasumata võlgnevuseks 19 205,95 eurot. Kohus

tuvastas, et suurem osa võlgnevusest pidi sisalduma aruandes, mis kostjatele enne

müüki esitati, sest pärast lepingut tõendati üksnes arve suurusega 891 eurot ja

oktoobrikuu tarne aruandesse lisamine. Pärast lepingut ei saanud täiendavalt selguda

Noppiesi 10.11.2009 kirjas märgitud võlgnevusest suurem võlgnevus, sest Noppies

10.11.2009 kirjas nõutakse 7 päeva jooksul tähtajaks tasumata arvete suurusega

19 205,95 eurot tasumist, lisaks oli kirjas 2 arvet, mille tasumise tähtajad ei olnud

kirja saatmise ajaks saabunud. Kostjad leidsid ekslikult, et Noppies nõudis 7 päeva

jooksul ka kahe viimase arve tasumist.

16. Kostjad möönsid menetluse käigus, et lepingu sõlmimisel oli neile võlgnevuse suurus

teada, kuid teadmata oli see, et võlasumma sisaldab ka juba 2009. aasta esimeses

pooles esitatud tasumata arveid, st teada ei olnud võla pikaajalisus. Tunnistajana üle

kuulatud A R, kes on Ü Ri abikaasa ja M Ri isa ja oli kostjate poolt Karindisain OÜ

osade ostmise tehinguga tihedalt seotud, seletas 20.09.2011 istungil, et müügilepingu

sõlmimise järel tegelike majanduslike näitajate ja lepingus näidatu vahel ilmnenud

ebakõlad seisnesid selles, et ilmnes, et Noppies ees ollakse võlgu üle 200 päeva,

teiseks ilmnes kassa puudujääk 100 000 krooni. A. R nentis hagejale 01.12.2009 kell

8:29 saadetud e-kirjas, et võlg hankijatele ei ole midagi eriskummalist, vaid

probleemiks on arvestusest väljas olnud arved ning probleem on Noppies-ga, kes

nõuab pikaajalise võlgnevuse likvideerimist. Kostjad ei konkretiseerinud teisi

tarnijaid, kelle ees täitmata kohustused väidetavalt selgusid pärast müügilepingu

sõlmimist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu teisi tarnijaid, kelle ees oleks

Karindisain OÜ-l olnud mingeid täitmata kohustusi, mida enne müüki kostjatele

esitatud dokumendid ei kajastanud. Seega ei ole õige kostjate taganemisavalduses

märgitud alus, et pärast lepingu sõlmimist ilmnes täitmata kohustusi mitmete tarnijate

ees, seejuures Noppies ees 400 000 krooni.

17. Väidetav kassa puudujääk ei leidnud tõendamist. Taganemisavalduses ei tuginenud

kostjad kassa puudujäägile, vaid üksnes erinevusele kassa sissetuleku ja

kassavahendite pangakontole sissemakse andmetes. Kohtuistungil selgitas A. R

tunnistajana, et tema töötas raamatupidamise dokumendid läbi ja selgus ligi

100 000-kroonine vahe kassasüsteemi ja raamatupidamisse kantud summade vahel, st

kassasüsteemi andmetel müüdi kaupa rohkem, kui raamatupidamisest läbi kanti.

Kostjad ei tõendanud ühtegi sularahatehingut, mis kassasüsteemi andmetel toimus,

kuid mida raamatupidamises kajastatud kassaandmetest ei nähtu. Väidetavat kassa

puudujääki ei tõenda kohtule esitatud Karindisain OÜ kassaandmete võrdlus.

Nimetatud dokumendi allkirjastas K & V Raamatupidamise OÜ nimel R V-P.

Kassaseisude võrdlustabel koostati raamatupidamise ja kassaprogrammi andmete

alusel, raamatupidamises kajastati kassa sissetulekud vastavalt juhatuse poolt esitatud

andmetele, kassaseisude tabelile lisati raamatupidamise väljatrükk ja kassaprogrammi

andmed esitas raamatupidamisele võrdluste tegemiseks Karindisain OÜ juhatuse

poolt volitatud isik. Dokumendist ei selgu, milliseid kassaprogrammi ja

raamatupidamise andmeid võrreldakse. Võrdlustabelis viidatud ja sellele lisatud

pearaamatu väljatrükk konto 1010 kohta perioodil 01.11.2008 – 30.11.2009 sisaldab

andmeid kassasse laekunud ja kassast panka kantud summade kohta. Pearaamatust

nähtuvalt kanti sellel perioodil kassasse laekunud 201 937,50 kroonist panka 199 200

krooni. Kassandmete võrdlustabeli kohaselt olid perioodil november 2008 –

november 2009 kassaprogrammis andmed kassa kohta 326 376,20 krooni, kuid

raamatupidamises 201 937,50 krooni. Võrreldes raamatupidaja koostatud dokumenti

ja pearaamatu väljavõtet, nähtub, et raamatupidaja tabelis kajastati raamatupidamises

olemasolevate kassa andmetena üksnes pearaamatus näidatud kassajääke, kuid

arvesse ei võetud kassast panka kantud summasid. Kostjad leidsid ekslikult, et

nimetatud andmetest nähtub, et kaupa müüdi rohkem, kui müüki raamatupidamisest

läbi kanti. Kohus leidis, et võrdlustabeli andmed ei ole õiged ning see ei ole

usaldusväärne tõend tõendamaks väidetavat 100 000 krooni suurust kassa puudujääki.

Kassasse laekunud ja kassast Karindisain OÜ pangaarvele kantud summade vahe

ei tõenda kassa puudujääki, sest kassasse laekunud sularaha võidi kasutada

Karindisain OÜ poolt teenuste või kaupade ostmisel. Seega ei kehti kassapuudujääk

müügilepingust taganemise alusena.

18. Olulise lepingurikkumise eeldused sätestatakse VÕS § 116 lg-s 2. Kostjate selgituste

kohaselt taganesid nad lepingust seetõttu, et müügilepingu ese ei vastanud lepingus

kokkulepitud tingimustele – hageja varjas tahtlikult või vähemalt raskelt hooletult

kostjate eest äriühingu tegelikku majanduslikku seisu ning hageja ei täitnud talle

antud täiendava tähtaja jooksul kohustust ilmnenud võlgnevused tasuda ja Noppies-ga

võlgnevuste ajatamiseks või vähendamiseks läbirääkimisi pidada. Kostjad lähtusid

lepingu sõlmimisel teadmisest, et Noppies annab kaupa krediiti ning kauba eest

tasumiseks on aega 2 kuud, kuid võlgnevuse pikaajalisuse tõttu kaotas Noppies

Karindisain OÜ vastu usalduse ja 10.11.2009 kirjas nõudis kogu võlgnevuse tasumist

7 päeva jooksul. Seetõttu leidsid kostjad, et hageja rikkus oluliselt müügilepingut.

Samas ei kajasta Karindisain OÜ bilanss ega kasumiaruanne kaupade tarnetingimusi.

Hageja ei andnud ega saanudki anda lepingu sõlmimisel kinnitusi selle kohta, et

Karindisain OÜ äripartnerid jätkavad uute omanikega koostööd endistel tingimustel.

19. Kohus tuvastas, et hageja andis lepingus tõele mittevastavaid kinnitusi, sest kostjatele

esitatud aruanne ei kajastanud Noppies tasumata arvet 891 eurot. Võttes arvesse, et

9-st Noppiesi tasumata arvest on ainult neli arvet alla 1000 euro, ei ole aruandes

kajastamata võlgnevus 891 eurot selline summa, mis mõjutanuks oluliselt

müügilepingut. Müügilepingu tingimusi võinuks mõjutada teadmine võlgnevuse

pikaajalisusest. Samas pidi aruandes olema kajastatud 06.03.2009 arve, mille summa

oli oluliselt suurem ja maksetähtaega oli müügilepingu sõlmimise ajaks samuti

ületatud pikalt, ca 180 päeva. Tunnistaja A. R kinnitas, et aruannetest ei selgunud

võlgnevuse pikaajalisus, mistõttu sellest teadasaamine ei sõltunud sellest, et arve

summas 891 krooni ei sisaldunud aruandes.

20. Kostjad kinnitasid lepingus, et olid osaühingu reaalsest majanduslikust seisundist

teadlikud ja hindasid seda hageja poolt kostjatele esitatud dokumentide alusel.

Võlgnevuse pikaajalisus oleks selgunud raamatupidamise algdokumentidest. Asjas ei

leidnud tõendamist, et enne müügilepingu sõlmimist ei võimaldatud kostjatel

raamatupidamisdokumentidega tutvuda. Tunnistaja A. R andis raamatupidamise

dokumentidega tutvumise võimaldamise osas vastuolulisi ütlusi. Esmalt väitis, et

enne müügilepingu sõlmimist ei olnud võimalik raamatupidamise dokumentidega

tutvuda, sest müügilepingu sõlmimise kohas neid ei olnud, raamatupidamine asus

V & K Raamatupidamise OÜ-s ja tunnistaja tellis raamatupidamisest dokumendid

enda kätte pärast seda, kui kostjad said Noppies-lt kirja võlgnevuse tasumise

nõudega. Samas kinnitas tunnistaja veidi hiljem hagejale vastates, et ta ei soovinudki

enne müügilepingu sõlmimist raamatupidamise dokumentidega tutvuda. Seega isegi

juhul, kui arve summas 891 eurot maksetähtajaga 04.04.2009 oleks aruandes

sisaldunud, ei oleks kostjad aruandest võlgnevuse pikaajalisusest teadlikuks saanud,

sest nad ise ei soovinud dokumentidega enne lepingu sõlmimist tutvuda. Lepingust ei

nähtu hageja kinnitust, et Karindisain OÜ-l ei ole pikaajalisi võlgnevusi. Kostjad

eeldasid kergemeelselt, et aruandes kajastatud võlgnevused ei ole võlgnevused, vaid

kohustused, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega võtsid kostjad enda

kanda riski, et aruanded ei kajasta Karindisain OÜ tegelikku majanduslikku olukorda.

Noppies võlgnevuse pikaajalisus, mille alusel kostjad hindasid, et lepinguesemeks

olnud osaga seotud äriühingu majanduslikud näitajad ei vastanud kokkulepitud

tingimustele, oli olemas lepingu sõlmimise ajal. Kohus tuvastas, et kostjatele esitatud

aruanne sisaldas üle poole aasta tasumata arvet nr 905768 summas 5021,25 eurot

(maksetähtajaga 10.05.2009). Seega oleks kostjatel olnud võimalik võlgnevuste

pikaajalisust tuvastada raamatupidamisdokumentidega tutvumisel, kuid kostjad ei

soovinud seda võimalust kasutada. Siinkohas viitas kohus VÕS § 218 lg-s 4

sätestatule. Hageja poolt lepingus antud kinnitus Karindisain OÜ täitmata kohustuste

raamatupidamises kajastamise kohta ei olnud küll õige, kuid tegemist ei ole olulise

lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 1 mõttes.

21. Kostjate käitumine lepingust taganemisel on vastuoluline, mis on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostjad taganesid lepingust samadel alustel 30.11.2009 e-posti teel

edastatud avaldusega, milles nad lähtusid samuti ebaõigest eeldusest, et Noppies

soovib 7 päeva jooksul 29 996,8 euro tasumist. Kostjad leidsid esimeses

taganemisavalduses, et võlgnevus seadis ohtu Karindisain OÜ ja Noppies vahelised

edasised suhted, sest ilmnenud võlgnevuste tõttu sai firmadevaheline usaldus

kannatada. Kostjate hinnangul ei ole võimalik äri ajada, kui kaupa ei ole võimalik

saada maksetähtajaga, vaid ettemaksuga. Selles taganemisavalduses esitatud aluste

põhjendamatust kinnitasid kostjad hagejaga 01.12.2009 sõlmitud kokkuleppes:

kokkuleppe p-s 3 lugesid pooled kostjate poolt K Rile ja hagejale 30.11.2009 meili

teel saadetud 28.10.2009 sõlmitud Karindisain OÜ osade ostu-müügitehingust

taganemise avalduse tühiseks taganemisavalduse eelduseks olevate asjaolude

puudumise tõttu. Kokkuleppe p-s 4 loetleti Noppies 10.11.2009 meeldetuletuskirjas

nimetatud tasumata arved ning pooled kinnitasid, et nendel arvetel kajastuv kaup anti

Karindisain OÜ-le üle ja on Karindisain OÜ valduses ning asjaolu, et Karindisain

OÜ-l on võlgnevus Noppies kaupade eest, ei ole vaadeldav 28.10.2009 sõlmitud

osade ostu-müügilepingu rikkumisena ja Karindisain OÜ osade ostu-

müügilepingust taganemise alusena. 16.02.2010 taganemisavalduses samale alusele

tuginemine on vastuolus poolte 01.12.2009 kokkuleppega.

22. 30.11.2009 taganemisavaldus ja 01.12.2009 kokkulepe ei ole kohustusliku

vorminõude järgimata jätmise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1

alusel tühine. Lepingust taganemiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ei ole seaduses ette

nähtud vorminõuet (TsÜS § 77 lg 1). Seega on kostjate 30.11.2009 taganemisavaldus

ja pooltevaheline 01.12.2009 kokkulepe, millega kostjad tunnistavad taganemise

tühisust, kehtivad.

23. Hagejapoolseks müügilepingu rikkumiseks ei saa lugeda kostjate 16.02.2010

taganemisavalduses esile toodud asjaolu, et hageja ei pidanud osaühingu nimel

Noppies-ga läbirääkimisi, sest 01.12.2009 kokkuleppe p-s 5 märkisid pooled, et selles

punktis

kokkulepitu

on

vaadeldav

Karindisain

OÜ

poolt

K. Rile

ja

hagejale antud volitusena pidada Noppies-ga läbirääkimisi Karindisain OÜ esitatud

arvete alusel tekkinud võlgnevuste ajatamiseks ja/või vähendamiseks. Kokkuleppega

ei muudeta ega täiendata osa müügilepingust tulenevaid müüja kohustusi. Kostjate

väide, et hageja ei pidanud läbirääkimisi, on ümber lükatud Noppies veebilehe

väljatrükiga ja väljavõttega hageja Skype kõnelogist, millest nähtuvalt tegi hageja

02.12.2009 kaks kõnet Noppiesi telefonile. Tunnistaja K.R seletas, et tema ja hageja

võtsid Noppiesiga ühendust ja selgitasid, miks arve ei ole tasutud. Kostjatele oli

teada, et Noppiesi ees on võlg, mida tuleb igakuiselt tasuda, et saada uut kaupa.

Samuti on e-kirjavahetusega ümber lükatud kostjate väide, et hageja ja K. R ei

saavutanud läbirääkimistel Noppies-ga loodetud tulemust, et võlgnevust ajatataks või

vähendataks. Kostjale II saadetud e-kirjadest nähtub, et Noppies võimaldas

olemasoleva võlgnevuse tasumist osade kaupa - 2000-euro suuruste maksetega iga 2

nädala tagant. Seega loobus Noppies 10.11.2009 kirjas esitatud nõudmisest tasuda

võlg 7 päeva jooksul. Viidatud e-kirjades palub Noppies kostjatel üle vaadata suvine

tellimus ja teatada, kas soovitakse saada kogu tellimust või seda vähendada.

20.01.2010 teatas Noppiesi esindaja, et kostjate jaoks on saadetis valmis pandud.

Kirjadest nähtub, et pärast 08.01.2010 e-kirja, milles M. R teatas Noppies-le, et

kostjad lähevad 28.01.2010 Hollandisse, ei võtnud nad Noppies-ga rohkem kontakti.

Noppies palus 07.01.2010 e-kirjas suvise tellimuse võimalikult ruttu kinnitada, kuid

kostjad ei reageerinud Noppies kirjadele. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja

seisukoht, et Noppies katkestas endistel tingimustel kaubatarned eelkõige seetõttu, et

kostjad ei võtnud enam Noppies-ga ühendust. Samuti nähtub Noppiesi kirjadest, et

ettemaksu küsiti seetõttu, et kaitsta Karindisain OÜ-d võlgnevuse suurenemise eest.

24. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjate 16.02.2010 taganemisavaldus on tühine

materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Hageja ei rikkunud müügilepingut oluliselt.

Kuna kostjad ei taganenud lepingust kehtivalt, on müügileping kehtiv ja seda tuleb

vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 ja § 76 lg-le 1 täita. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist. Seega tuleb kummaltki kostjalt välja mõista põhivõla katteks

3195,58 eurot.

25. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad võlausaldajal nõuda raha

maksmise kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras.

Müügilepingu p-des 3.3. ja 4.4. leppisid pooled kokku, et tasumisega viivitamisel on

müüjal õigus nõuda ostjatelt viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud

päeva eest. Kohus mõistis viivised välja TsMS § 367 teise lause kohaselt otsuse

tegemise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.05.2010

kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2011 on kummagi kostja võlgnevuse osas

sissenõutavaks muutunud viivis 1869,41 eurot.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

26. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik

kohtumenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

27. Hageja poolt müügilepingu olulise rikkumise analüüsimisel tugines kohus ekslikult

seisukohale, nagu oleks kostjate 16.02.2010 taganemisavalduses toodud loetelu

lõplik. Loetelu on näitlik ja oluline taganemise alus oli asjaolu, et Karindisain OÜ

dokumentatsioon ei vastanud tegelikkusele.

28. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 7.7. teine lause sätestab, et kui asja

lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust

taganeda. VÕS § 116 lg 2 p 5 koostoimes VÕS §-ga 114 sätestavad õiguse iga

lepingurikkumise korral lepingust taganeda, kui lepingu rikkumisest on teisele

poolele teatatud ja antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas

on sellise tähtaja andmisena vaadeldav 01.12.2009 sõlmitud pooltevaheline

lihtkirjalik kokkulepe.

29. Hageja rikkus müügilepingu sõlmimisel oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Hageja

kinnitas lepingu sõlmimisel, et kostjatele esitatud osaühingu aruanded koostati

raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast lähtudes, esitatud

dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi, samuti ei ole

osaühingu poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole kostjatele esitatud

dokumentides kajastatud.

30. Maakohus tuvastas, et hageja andis lepingus tõele mittevastavaid kinnitusi, sest

kostjatele esitatud aruanne ei kajastanud Noppiesi tasumata arvet summas 891 eurot.

Seega tuvastas maakohus hagejapoolse lepingurikkumise, kuid asus seejärel ekslikult

seisukohale, et hageja poolt lepingus antud kinnitus Karindisain OÜ täitmata

kohustuste raamatupidamises kajastamise kohta ei olnud küll õige, kuid tegemist ei

ole olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 1 mõttes. Tegemist on olulise

lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 mõistes, kuna kohustuse rikkumise tõttu jäid

kostjad olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingust lootsid; rikuti

kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostjate huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti hageja poolt tahtlikult või raske

hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kostjatele mõistliku põhjuse eeldada, et

hageja ei täida kohustusi ka edaspidi.

31. Kohus tuvastas, et osad Noppies arved saadi hagejalt ja lisati aruandesse alles pärast

osade müügilepingu sõlmimist, st siis, kui saabus Noppies 10.11.2009 kiri. Hageja

tunnistas 22.11.2009 e-kirjavahetuses, et lisaks arvele nr 904992 oli Karindisain OÜ

aruandlusest puudu ka arve nr 909286. Ka raamatupidaja Raili Vesberg-Pikk alustas

oma 22.11.2009 e-kirja lausega: “Lisasin Uelt saadud viimased Noppies arved

aruandesse.” Seega kinnitas ka K&V Raamatupidamine hagejalt saadud arveid

mitmuses, st et tegemist oli rohkem kui ühe arvega. Noppies 10.11.2009 kirjast

nähtuvalt oli arve nr 909286 võlgnevuses alates 09.04.2009 summas 2508,25 eurot.

Seega jäeti hageja poolt müügilepingu sõlmimisel kostjatele esitatud aruandest välja

kaks Noppies arvet kogusummas 3399,25 eurot, millest tulenevalt on tegemist

müügilepingu olulise rikkumisega hageja poolt.

32. Maakohus leidis ekslikult, et kassa puudujääk ei leidnud tõendamist. Maakohus

märkis, et kostjad ei tuginenud taganemisavalduses kassa puudujäägile, vaid üksnes

erinevusele kassa sissetuleku ja kassavahendite pangakontole sissemakse andmetes.

Samas jättis maakohus tähelepanuta, et kassasse sissetuleku ja kassavahendite

pangakontole sissemaksetest tulenebki sularaha puudujääk kassas summas

124 438,70 krooni. Kassaprogrammi andmetel laekus perioodil november 2008 –

november 2009 kassasse 326 376,20 krooni, kuid samal perioodil laekus

raamatupidamise andmetel kassasse vaid 201 937,50 krooni. 124 438,70 krooni on

kadunud, seda ei kajastatud ka Karindisain OÜ raamatupidamises ja hageja ei andnud

nimetatud summat müügilepingu sõlmimisel kostjatele üle. Antud summa puudujääk

kassas leidis kohtus tõendamist K&V Raamatupidamise OÜ poolt esitatud

Karindisain OÜ kassaandmete võrdlustabeli ja pearaamatu väljavõttega. Maakohus

leidis ekslikult, et kassasse laekunud ja kassast Karindisain OÜ pangaarvele kantud

summade vahe ei tõenda kassa puudujääki, sest kassasse laekunud sularaha võidi

kasutada Karindisain OÜ poolt teenuste või kaupade ostmisel. Pearaamatu

väljavõttega on tõendatud, et kassasse laekunud rahast kasutati vaid 2737,50 krooni

Karindisain OÜ poolt teenuste või kaupade ostmisel või muul otstarbel, st et

nimetatud summat ei viidud panka. Maakohus luges ekslikult 124 438,70 krooni

kassasse laekunud summaks, sest nimetatud summa ei laekunud raamatupidamise

andmetel kassasse, kuigi kassaprogramm seda näitab. Ebaselge on ka maakohtu

arutlus selle kohta, et kohus asus võrdlema ainult 2008. aasta novembri kassasse

laekumist ja sealt panka kandmist ning leidis, et summad ei lange kokku

võrdlustabeliga. Võrdlustabelis võeti aluseks aastane periood ning selles osas

langevad kassasse laekumised täpselt kokku võrdlustabeli andmetega. Kuude lõikes ei

peagi laekumised kokku langema, kuna iga kuu lõpus on tegemist teatava jäägiga

kassas.

33. Arusaamatu ja põhjendamatu on ka maakohtu järeldus, et hagejapoolseks

müügilepingu rikkumiseks ei saa lugeda kostjate 16.02.2010 taganemisavalduses esile

toodud asjaolu, et hageja ei pidanud osaühingu nimel Noppies-ga läbirääkimisi.

Kostjad ei pidanud kunagi hageja läbirääkimisi Noppies-ga hagejapoolseks

müügilepingu rikkumiseks ja seega ei oma antud asjaolu käesoleva vaidluse

seisukohast tähendust.

34. Seega on leidnud tõendamist 16.02.2010 taganemisavalduse materiaalõiguslik alus –

müügilepingu sõlmimisel ei vastanud hagejatele esitatud Karindisain OÜ

dokumentatsioon tegelikkusele. Raamatupidamisse ei olnud esitatud kõiki Noppies

arveid ning kassas esines sularaha puudujääk, mida hageja varjas kostjate ees. Seega

on kostjate taganemisavaldus kehtiv ning hageja nõue on alusetu ning põhjendamatu.

Vastus apellatsioonkaebusele

35. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud kostjate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

36. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

kohtuotsuse muutmata.

37. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas

maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud

menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordavad kostjad maakohtu menetluses

esitatud väiteid, millistele on kohus otsuses hinnangu andnud. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda.

38. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjate 16.02.2010 taganemisavaldus on tühine

materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Kohus analüüsis otsuse tegemisel piisava

põhjalikkusega kõiki taganemisavalduses esitatud asjaolusid, samuti kostjate poolt

menetlusdokumentides esitatud väiteid hagejapoolse väidetava lepingurikkumise

kohta.

39. Kostjad leiavad ekslikult, nagu annaks iga lepingurikkumine iseenesest aluse

lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda

üksnes siis, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud

(oluline lepingurikkumine). Antud juhul kohus olulist lepingurikkumist ei tuvastanud.

Aruandes kajastamata Noppiesi arve nr 904992 summas 891 eurot ei võimalda teha

järeldust, et selle tõttu jäid kostjad olulisel määral ilma sellest, mida nad lepingust

lootsid või et sellega rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt

kostjate

huvi

püsimise

eelduseks

lepingu

täitmise

vastu,

nagu

nad

apellatsioonkaebuses

väidavad.

Maakohus

leidis

põhjendatult,

et

aruandes

kajastamata võlgnevus 891 eurot ei ole selline summa, mis mõjutanuks oluliselt

müügilepingu sõlmimist või sõlmimata jätmist või rikuks oluliselt kostjate huve.

Samuti ei ole kostjad esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust, et

eelnimetatud arve jäi aruandes kajastamata hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu

või miks oleks kostjatel mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka

edaspidi, nagu kostjad apellatsioonkaebuses väidavad. Seda, et hagejal oleks kostjate

ees kohustusi, mida ta peaks edaspidi täitma, lepingust ja asja materjalist ei järeldu.

40. Maakohus analüüsis otsuses muu hulgas ka asjaolu, et aruanne ei sisaldanud

oktoobrikuu tarne arvet nr 909286. Kohus tuvastas, et kostjad olid müügilepingu

sõlmimise ajal nimetatud tarnest ja maksetähtajast teadlikud ning leidis põhjendatult,

et selle aruandes kajastamata jätmist ei saa käsitleda lepingurikkumisena. Lisaks

sellele oli arvet nr 909286 muu hulgas arvestatud ka 01.12.2009 kokkuleppes, kus

kostjad kinnitasid, et nad ei käsitle selle arvega seonduvad lepingurikkumisena ja OÜ

Karindisain osade ostu-müügilepingust taganemise alusena.

41. Taganemisavalduses ei tuginenud kostjad kassa puudujäägile, vaid üksnes

erinevustele kassa sissetuleku ja panka sissemakstud summade vahel. Samas on

maakohus andnud hinnangu kostjate poolt kohtumenetluses esitatud väitele kassa

puudujäägi kohta, leides põhjendatult, et see ei leidnud tõendamist. Kohus võttis

eelnimetatud väite kontrollimisel õigesti aluseks OÜ Karindisain pearaamatu andmed.

Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei arvestanud otsuse tegemisel raamatupidaja

koostatud võrdlustabelit, millele kostjad tuginesid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga. Kohus ei kontrollinud üksnes 2008.a novembri andmeid, nagu

kostjad apellatsioonkaebuses ekslikult leiavad.

42. Asja materjalist ei järeldu, et kostjad oleks andnud hagejale mingi rikkumise

kõrvaldamiseks tähtaja VÕS § 114 lg 1 tähenduses. 01.12.2009 kokkuleppest, millele

kostjad apellatsioonkaebuses viitavad (t lk 23) seda ei nähtu. Küll leppisid pooled

01.12.2009 kokkuleppes kokku, et K.R ja hageja asuvad OÜ Karindisain esindajatena

läbirääkimistesse tarnijaga Noppies OÜ-le Karindisain esitatud arvete alusel tekkinud

võlgnevuste ajatamiseks ja /või vähendamiseks ja kostjad annavad neile volituse

nimetatud läbirääkimiste pidamiseks. Selle kohustuse hageja täitis, nagu tuvastas

õigesti ka maakohus.

43. Ka ringkonnakohtu istungil ei selgitanud kostjate esindaja kohtu küsimusele vastates,

millise tähtaja andmist ja millise kohustuse täitmiseks ta apellatsioonkaebuses silmas

peab. Erinevalt taganemisavalduses, maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses

märgitule väitis kostjate esindaja, et kostjatel oli VÕS § 116 lg 4 järgi õigus lepingust

taganeda täiendavat tähtaega andmata. Nimetatud sätte kohaselt võib lepingust

täiendavat tähtaega andmata taganeda sama paragrahvi lg 2 p 2 nimetatud kohustuse

rikkumise korral (kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt

teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu) või kui teine

lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täita. Nimetatud sätte kohaldamise

eelduseks olevad asjaolud antud juhul puuduvad.

44. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostjad lugenud müügilepingu rikkumiseks

asjaolu, et hageja ei pidanud OÜ Karindisain nimel Noppiesiga läbirääkimisi, on

vastuolus 16.02.2010 lepingust taganemise avalduse p-s 4 ja hagiavalduse vastuse

p-s 3 (t lk 35) märgituga, millest nähtub selgelt, et see oli üks lepingust taganemise

alustest. Seetõttu pidi maakohus eeltoodud alusele ka hinnangu andma.

45. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha

teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata.

46. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad võrdsetes osades kostjate kanda, nagu on

määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka

apellatsioonimenetluse kulud kostjad võrdsetes osades.

47. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Mai Grauberg Iko Nõmm Ande Tänav