3-11-1450/65 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Elle Kask

Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2012, Tallinn

Haldusasja number 3-11-1450

Haldusasi AS Go Oil kaebus Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse 11.05.2011 otsuse nr 12.2-7/176-1 tühistamiseks.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-11-1450 menetlus.

2. Mõista vastustajalt Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuselt kaebuse esitaja AS Go Oil kasuks välja õigusabikulud summas 1238,76 eurot.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS Go Oil kaebuselt 09.06.2011 tasutud riigilõiv 15.97 eurot selle kandmisega Swedbank´i Advokaadibüroo Varul AS arveldusarvele nr 221025347530.

4. Saata määrus menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

Tallinna Halduskohtumenetluses on AS Go Oil kaebus Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse 11.05.2011 otsuse nr 12.2-7/176-1 tühistamiseks.

23.09.2011 esitas vastustaja kohtule seletuse kaebuse kohta. 20.10.2011 kohtunõudega küsis kohus menetlusosaliste seisukohta menetluse peatamise võimalikkuse kohta kuni otsuse jõustumiseni haldusasja nr 3-11-1316 raames algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

25.10.2011 esitas kaebaja esindaja kohtule vastuse, milles teatab, et kaebaja pool nõustub menetluse peatamisega kuni otsuse jõustumiseni haldusasja nr 3-11-1316 raames algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. 25.10.2011 edastas vastustaja vastuse kohtunõudele, milles teatas, et on nõus menetluse peatamisega. 03.11.2011 kohtumäärusega peatas Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-11-1450 menetluse kuni otsuse jõustumiseni haldusasja nr 3-11-1316 raames algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

31.01.2012 kohtuotsusega tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium Vedelkütuse seaduse § 36 lõige 5 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. Samuti tunnistas kohus Vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 23.02.2012 kohtumäärusega uuendas kohus menetluse ja andis menetlusosalistele tähtaja seisukoha esitamiseks edasise menetluse viisi ja kompromissi võimalikkuse kohta. 06.03.2012 kohtumäärusega pikendas kohus kaebaja taotlusel kaebajale seisukoha esitamiseks antud tähtaega kuni 26.03.2012. 12.03.2012 vastustaja esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Vastustaja märgib taotluses, et PMTK 09.03.2012 otsusega nr 12.2-7/176-2 tunnistati kehtetuks PMTK 11.05.2011 otsus nr 12.2- 7/176-1. Eeltoodut arvesse võttes palub vastustaja kohtul tugineda Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p-le 4 ning lõpetada käesoleva haldusasja menetlus, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud. Kaebaja pool esitas kohtule 15.03.2012 seisukoha, milles nõustub menetluse lõpetamisega vastustaja poolt näidatud alusel. Samuti esitas kaebaja kohtule oma menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega, mille kohaselt tasu õigusabi eest on kokku 4852,80 eurot ning riigilõivu on tasutud 41,53 eurot.

Vastustaja esitas 22.03.2012 kohtule enda seisukoha kaebuse esitaja menetluskulude kohta. Vastustaja on menetluskulude osas seisukohal, et Riigikohus on leidnud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust. Analoogilist seisukohta menetluskulude osas on kohtud väljendanud ka kohtulahendites nr 3-08-716, nr 3-08-895 ja nr 3-04-409. Vastustaja leiab, et antud juhul on menetluskulude kandmine tõendatud, kuid on seisukohal, et vaidlus antud asjas ei ole nii keerukas ja mahukas, millest tulenevalt peaks kohtukulud olema kokku 4894,33 eurot.

Vastustaja märgib, et kuigi kaebaja esindaja pidas vajalikuks analüüsida Vedelkütuse seaduse (VKS) ja Käibemaksuseaduse (KMS) sätete vastavust Põhiseadusele ning Euroopa Kohtu lahendeid, on vastustaja arvamusel, et ka nimetatud asjaolud ei kinnita vaidluse keerukust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on andnud mõista, et vaidluse keerukust ei kinnita üksnes see, kui kohtumenetluses on vaja uurida erinevaid seadusi, seletuskirju ja kohtupraktikat, kuna see on tavapärane tegevus kohtumenetluses. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks on kaebuse esitaja esindajal kulude aruandest nr A110614- 202420-74229 nähtuvalt kulunud 15,2 tundi.

Vastustaja on seisukohal, et arvestades ajaolu, et VKS-i ja KMS-i Põhiseadusele vastavuse ning Riigikohtu praktika analüüsiks, mis moodustab suurema osa kaebusest, on kulude aruande põhjal kulunud üks tund, ei ole kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele kulunud 15,2 tundi mõistlik ega põhjendatud. Vastustaja peab eelnimetatud tööde osas mõistlikuks ajakuluks maksimaalselt 7 tundi. Kaebaja poolt arvete juurde esitatud kulude aruannetest nähtuvalt sisaldavad õigusabikulud 2 tunni ulatuses kliendiga e-kirjavahetuse ja telefonikõnede pidamist.

Vastustaja märgib, et nimetatud kulude osas puudub põhjalik spetsifikatsioon ning selliste kulude ulatus ei ole kontrollitav. Samuti ei ole mõistlik, et vaidluse asjaolude väljaselgitamiseks on kulunud 2 tundi. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks mõistlik ajakulu oleks maksimaalselt 0,5 tundi e-maili teel kaebaja olukorra kirjelduse välja selgitamiseks ning paari täpsustava küsimuse esitamiseks. Kaebaja poolt arvete juurde esitatud kulude aruandest nr A110831-164813-18563 nähtuvalt on kaebajal kulunud määruskaebuse koostamiseks 5,1 tundi.

Vastustaja on seisukohal, et nimetatud määruskaebuse esitamine ei olnud põhjendatud ning kaebaja väited selle kohta, et kaebaja majandustegevus oleks tulnud kuni kohtulahendi jõustumiseni peatada, olid eksitavad. Ka ringkonnakohus nõustus maksuhalduriga selles, et määruskaebuses ei olnud esitatud uusi asjaolusid ning kaebuse esitaja oli talle määratud tagatise summa juba tähtaegselt tasunud ning seega ohtu tema majandustegevuse peatumiseks ei olnud. Tulenevalt eeltoodust, on vastustaja seisukohal, et määruskaebus oli esitatud menetluse venitamiseks ning õigusabi kulude teenimiseks, mistõttu tuleks selles osas menetluskulud jätta välja mõistmata.

Kulude aruandest nr A110909-120527-28724 nähtuvalt on kaebaja esindajal kulunud 7,5 tundi PMTK vastuse analüüsile ning vastuväidete ja teeside täiendamisele, Euroopa Kohtu lahendite ja Riigikohtu lahendite täiendavale analüüsile ning tagatisega seotud teiste valdkondade regulatsiooni analüüsile. Vastustajale jääb arusaamatuks analüüsile ja vastusväidete täiendamisele kulunud suur ajakulu, kui kaebaja ei ole PMTK vastusele vastuväiteid esitanud. Samuti on jäänud vastustajale arusaamatuks, miks on nimetatud analüüsi läbi viinud kaks advokaati olukorras, kus vastuväiteid üldse ei esitatud ning kaebuse esitaja esindajaks on märgitud vastustajale ja kohtule esitatud dokumentides vaid üks esindaja.

Vastustaja peab mõistlikuks ja põhjendatuks üksnes PMTK vastuse analüüsi 1,5 tunni ulatuses. Kulude aruandesse nr A111202- 162511-68001 on märgitud 3,4 tundi, mis on kaebaja esindajal kulunud Tallinna Halduskohtu 04.11.2011 kohtuotsuse, õiguskantsleri, MTA, Riigikogu ja Justiitsministeeriumi vastuste analüüsile; käibemaksupettuse, kaupade vaba liikumise põhimõtte ja pöördmaksustamise laiendava kohaldamise võimaluste analüüsile EL tasandil; vastuse koostamisele vastavalt Riigikohtu esimehe nõudekirjale ning Riigikohtu menetluse materjalide analüüs, vastuse täiendamine ja edastamine Riigikohtule.

Vastustaja märgib, et esiteks oli menetlus antud asjas alates 03.11.211 peatatud, mistõttu jääb arusaamatuks käesolevas asjas nimetatud kulutuste tegemine. Teiseks ei ole vastustajale teadaolevalt Riigikohus kaebajalt seisukohta küsinud käesoleva asja ega Riigikohtu menetluses oleva kohtuasja nr 3-4-1-24-11 raames. Seega on kaebaja esindaja esitanud kaebajale, kohtule ja vastustajale vale informatsiooni osutatud teenuste kohta. Nimetatud kulusid ei saa pidada põhjendatuks ega mõistlikeks. Vastustaja peab nimetatud kulude lisamist käesoleva menetluse menetluskuludesse pahatahtlikuks menetluskulude suurendamiseks, kuivõrd nimetatud toiminguid ei ole käesoleva menetluse raames üldse tehtud.

Vastustaja on eelpoolnimetatud seisukoha kujundamisel võtnud arvesse nii vaidluse õiguslikku keerukust, kui teistes sarnaste asjaolude pinnalt tehtud kohtulahendites väljamõistetud õigusabikulu suurust, aga ka kaebuse esitaja volitatud esindaja töö mahu vajalikkust ja põhjendatust. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et käesolevas asjas saab põhjendatuks ajakuluks lugeda üksnes 10 tundi, mistõttu tuleks taotletud menetluskulusid vastavalt vähendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks ning kaebaja on kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada.

Kuna käesolevas haldusasjas on menetlustoimingud tehtud enne 01.01.2012, kuulub kehtiva HKMS § kohaselt menetluskulude jaotusele ning nende väljamõistmisel kohaldamisele

menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud seadustik. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja kaebuse koostamise keerukust ning ajakulu (Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-05).

Kaebuse esitaja taotleb 4852,80 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Õigusabikulu kandmise tõendamiseks on kaebuse esitaja lepinguline esindaja esitanud Advokaadibüroo Varul AS 15.06.2011 arve nr 110856, 01.09.2011 arve nr 111124. 09.09.2011 arve nr 111217 ja 02.12.2011 arve nr 111708 koos kulude aruannetega ning tasumist tõendavad maksekorraldused.

Esitatud arvete ja kuludokumentide kohaselt kulus õigusabile 36 tundi. Hinnanud käesoleva asja keerukust, kohtule esitatud kaebuse mahtu ning asjaolu, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks, mistõttu pole kohtumenetlus osutunud kaebajale aeganõudvaks ega koormavaks, leiab kohus, et väljamõistetava õigusabikulu suurust tuleb vähendada.

Kohus nõustub vastustaja väidetega, et õigusabikulud ei ole täies mahus põhjendatud ja leiab, et need on üle paisutatud. Taotlusega esitatud arve nr 110856 kulude aruande nr A110614-202420- 74229 kohaselt on esindajal kulunud esialgse õiguskaitse kaebuse koostamisele ja täiendamisele kokku 14,8 tundi. Arvestades asja keerukuse astet ja kaebaja esindaja kogemust maksuasjade lahendamisel, leiab kohus, et 14,8 h kaebuse koostamiseks on põhjendamatu. Arve nr 111124 kulude aruande nr A110831-164813-18563 kohaselt on kaebaja esindajal kulunud 7,3 h vastustaja vastuse analüüsile ning seisukohtade koostamisele, samuti esialgse õiguskaitse määruse analüüsile ning määruskaebuse koostamisele ja täiendamisele.

Arve nr 111217 kuluaruande nr A110909-120527-28724 kohaselt on kulunud kaebaja esindajal PMTK vastuste analüüsile ning teeside täiendamisele, Riigikohtu lahendite täiendavale ja Euroopa Kohtulahendite analüüsile, vastustaja vastuste analüüsile ja võrdlusele, vastuses viidatud kohtupraktika ja teiste valdkondade regulatsiooni analüüsile ning vastuväidete ja teeside koostamisele aega 7 tundi ja 50 minutit. Kaebaja ei ole kuluaruandes märgitud kuupäevadel koostatud vastuväiteid ja teese kohtule ega ka vastustajale esitanud, seetõttu ei ole kohtul võimalik ka hinnata, kas kaebaja esindajal kulus nende koostamiseks nii palju aega kui näidatud või mitte.

Kohtul ei ole võimalik hinnata ka arve nr 111708 kulude aruandes nr A111202-162511-68001 märgitud töid. Kuigi need on seotud ilmselt AS Go Oil esindamisega, ilmneb kulude aruandest ka asjaolu, et analüüsi ja vastuse koostamine seondub hoopis Riigikohtu esimehe nõudekirjale vastamisega. Et kuluaruandes märgitud perioodil oli käesoleva haldusasja menetlus peatatud, siis ei olnud menetlusosalistel põhjust koostada ega esitada haldusasjas seisukohti. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asja mahtu, keerukuse astet ning asjaolu, et haldusasjas ei ole toimunud ka kohtuistungit ega sisulist arutelu, siis ei ole kaebuse ettevalmistamiseks ning selle koostamiseks kantud esindaja kulud taotletavas suuruses põhjendatud.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja on esitanud määruskaebuse esialgse õiguskaitse määrusele vaid menetluskulude teenimise ja menetluse venitamise eesmärgiga. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja määruskaebuse esitamise õigus esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise määrusele tuleneb seadusest ning kaebuse esitaja on seda õigust ka kasutanud. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus jäeti rahuldamata, ei tähenda, et esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse koostamiseks ja selle kohtu nõudmisel täiendamisele kulunud aeg oleks põhjendamatu.

Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks on 1238,76 eurot.

Haldusasjas nr 3-3-1-9-11 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et eristada tuleb kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõive ning juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, ei kuulu see tagastamisele kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivu, kuna kohus on lahendanud vastavad taotlused sisuliselt ning ka HKMS § 104 lg 5 p 4 regulatsiooni põhimõtteks saab olla see, et riigilõiv tagastatakse juhul, kui avaldus või kaebus, mille eest riigilõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Kohus on seisukohal, et sama põhimõte kehtib ka esialgse õiguskaitse taotluselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu kohta. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu esialgse õiguskaitse taotlustelt ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv kokku 25,56 eurot tagastamisele.

HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Lähtudes HKMS § 104 lg 5 p-st 4 kuulub kaebaja eest kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,97 tagastamisele Swedbank´i Advokaadibüroo Varul AS arveldusarvele nr 221025347530.

Elle Kask Kohtunik