2-12-3483/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-12-3483

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

26. märts 2012

Tsiviilasja number 2-12-3483

Kohtuasi AEF versus TK elatise nõudes

Menetlustoiming

Poolte kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: AEF(isikukood XXX) o Hageja seaduslik esindaja: HF(isikukood XXX) o Kostja: TK(isikukood XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada hageja AEF seadusliku esindaja HF ja kostja TK kompromiss, mille kohaselt kostja TK tasub alates 01. veebruarist 2012 oma tütre AEF

Tsiviiltoimik 2-12-3483

ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 145 (ükssada nelikümmend viis) €, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni AEF täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha tuleb tasuda HF pangakontole nr XXXXXXXXXX.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-3483 seoses poolte kompromissi kinnitamisega. Edasikaebamise kord

1. Kohtumäärust võib sellega mittenõustumisel määruskaebuse esitamisega vaidlustada viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele.

2. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv suurusega 25,56 €.

3. Kohtumäärus jõustub pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on AEF (isikukood XXX), kelle seaduslikuks esindajaks on tema ema HF(isikukood XXX), hagi TK(isikukood XXX) vastu elatise nõudes. Hagi on menetlusse võetud 07.03.2012 kohtumäärusega. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on kohtule esitanud kompromiss ja avaldanud, et nad soovivad asja lahendada kokkuleppega. Kokkuleppe kohaselt kostja hagi õigeks võtnud ning pooled on seisukohal, et asi on võimalik lahendada poolte kokkuleppega alljärgnevalt: 1) Alates 01.02.2012 tasub kostja elatist lapsele AEF igakuiselt summas 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuses kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest kuni lapse, AEF täisealiseks saamiseni so XXX. 2) Kokkuleppe sõlmimise hetkeks on kostja kustutanud elatise võlgnevuse perioodi 01.12.2011-23.01.2012 eest kogusummas 191,74 eurot. Täiendavas e-kirjas teatas hageja seaduslik esindaja kohtule konto numbri, kuhu tuleks elatusraha maksta.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks kostja laps AEF ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema HF) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 145 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg

1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et

Tsiviiltoimik 2-12-3483

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes alaealise lapse huvidest ning hageja, tema seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula