2-10-49832/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-49832 Tsiviilasi V.R. hagi M.J. vastu elatise väljamõistmiseks M.J. vastuhagi V.R. vastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

38 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 1. juuli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

6. märts 2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja/vastuhageja) – M.J. (IK: XXX) Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja) – V.R. (IK: XXX), seadusjärgne esindaja I.R. (IK: XXX) eestkostja T.R. (IK: XXX) kaudu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 1. juuli 2011 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus M.J. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. I.R. esitas 08.10.2010 maakohtule hagi M.J. vastu, paludes mõista kostjalt välja elatise 2632 krooni kuus poolte alaealise lapse V.R. (sündinud XXX) ülalpidamiseks alates 28.09.2010. Kohus rahuldas 22.11.2010 tagaseljaotsusega hagi.

2. 07.12.2010 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. 04.02.2011 määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas elatise nõudes menetluse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 1. juuli 2011 otsusega V.R. hagi M.J. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata ning rahuldas M.J. vastuhagi V.R. vastu isaduse vaidlustamiseks ja tuvastas, et V.R. ei põlvne M.J. st (end perekonnanimi R); Tartu Maavalitsuse 07.10.2010 sünni tõend nr 13-2010/1818. Kohus vabastas M.J. 4. veebruari 2011 määruse alusel määratud riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse alates 1. maist 2011. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendiga tõendatud, et V.R. on sündinud XXX ja tema sünniakti on isana kantud M. R. I. R ja M. R abielu on lahutatud Tartu Maakohtu 30.06.2010 otsusega. V.R. põlvnemist M. R on eeldatud PKS § 86 lg 1 alusel. 25.05.2011 ekspertiisiaktis nr 11E-GE0519 on ekspert andnud DNA analüüsi tulemuste alusel arvamuse, et M.J. ei saa olla V.R. bioloogiline isa. Seega V.R. ei põlvne M.J. st (end R) ja vastuhagi tuleb rahuldada. Kuna alaealise lapse ülalpidamiskohustus tuleneb põlvnemisest ja V.R. ei põlvne M.J. st, tuleb hagi elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kostjale/vastuhagi hagejale oli 04.02.2011 määrusega antud menetlusabi riigilõivu tasumisel ning ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest osaliselt, summas 191,73 eurot, ja tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks oli määratud 127,82 eurot igakuiste osamaksetena 12,78 eurot kümne kuu jooksul alates 2011 veebruarist. M.J. on tasunud riigilõivu osamakseid 11.02.,

04.03. ja 05.04. Kohus vabastas M.J. TsMS § 190 lg 7 alusel alates 01.05.2011 riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. 25.04.2011 määrusega oli M.J. vabastatud ekspertiisikulu 171 eurot tasumise kohustusest. Arvestades poolte majanduslikku seisundit ja eelkõige alaealise lapse huve, jättis kohus ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jättis kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.J. esitas Tartu Maakohtu 1. juuli 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles soovib tagasi tema poolt tasutud riigilõivu summas 38,34 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellant maksnud riigilõivu 04.02.2011 kuni 01.05.2011 iga kuu 12,78 eurot, kolme kuuga kokku 38,34 eurot, kuna Tartu Maakohus mõistis 22.11.2010 tagaseljaotsusega välja elatise 2632 krooni kuus V.R. ülalpidamiseks alates 28.09.2010.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Maakohus on kohaldanud õigesti menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt esitas M.J. vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Tartu Maakohtu 04.02.2011 määrusega rahuldati M.J. menetlusabi taotlus osaliselt ning määrati vastuhagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 127,82 eurot 12,78 euro suuruste osamaksetena. M.J. maksis kolm riigilõivu osamakset kokku summas 38,34 eurot. Maakohtu vaidlustatud otsusega vastuhagi rahuldati ning vabastati M.J. TsMS § 190 lg 7 alusel ülejäänud riigilõivu osamaksete tasumisest. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt soovib M.J. , et talle tagastatakse tasutud riigilõiv 38,34 eurot. TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleneb seadusest, et põlvnemisasjas jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning maakohtu otsus menetluskulude poolte endi kanda jätmises on seadusega kooskõlas. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Vaidlustatud maakohtu otsusega jäeti rahuldamata V.R. hagi M.J. vastu elatise väljamõistmiseks. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kuna tegemist oli ülalpidamisasjaga, peaks menetluskulud seoses elatise nõudega jääma V.R. kanda. Samas näeb TsMS § 162 lg 4 ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et kuna V.R. on lapseealine (sünd. 28.09.2010), siis oleks temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et ka seoses elatise nõudega kaasnevad menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 7. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes M.J. kanda.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja