3-12-618/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-618 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus D.M. väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur Esindaja: Marek Sevrigin Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – D.M.

RESOLUTSIOON Anda luba D.M. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. maini 2012.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 24. märtsil 2012 esitas Politseija Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule taotluse D.M. väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt peeti Gruusia kodanik D.M. 23. märtsil kell 13.00 kinni Tallinnas ning tal puudus Eesti Vabariigi poolt tunnustatud reisidokument. Ainsaks dokumendiks oli isikul Leedu Vabariigis välja antud välismaalase liikumisluba. Politseija Piirivalveameti hinnangul ei ole isiku Eestist väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik, kuna tema kodakondsusriigiga puudub transpordi otseühendus ning samas on vaja välja selgitada, millised on isiku seosed Leedu Vabariigiga, kust ta Eestisse väidetavalt saabus.

2. Kohtuistungil selgitas D.M., et ei saa Politseija Piirivalveameti taotlusest aru ning ei soovi öelda sõnagi, kui tal ei ole advokaati. Isik selgitas samuti, et teda on pikalt taga kiusatud ning ta oli sunnitud lahkuma Abhaasiast. Samas märkis ta, et ei soovi ühelgi juhu, et ta saadetaks tagasi Leetu, kust ta tuli.

3. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus D.M. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 14 lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. D.M.le on tehtud 23. märtsil 2012 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1020858978, mis on koheselt sundtäitmisele pööratav. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates ning VSS § 23 lõikes 1 sätestatkse, et kui selle tähtaja jooksul ei ole isiku väljasaatmine võimalik, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. D.M.l ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Talle ei ole antud Eesti elamisluba, tal pole ka Eesti viisat, samuti ei ole teada ühtki teist Eestis viibimise seaduslikk alust. Samuti puudub isikul Eestisse sisenemiseks vajalik reisidokument. Kohtule ei ole teada, millisel õiguslikul alusel on Leedu Vabariik andnud isikule välja välismaalase liikumisloa, ent selline dokument ei anna isikule seaduslikku alust Eestis viibida. Samas takistab isiku kohest väljasaatmist asjaolu, et tal puudub kehtiv reisidokument, samuti ei puudub transpordi otseühendus tema päritoluriigi Gruusiaga. Seetõttu nõustub kohus Politseija Piirivalveametiga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole praktilistel põhjustel võimalik ning isik tuleb paigutada väljasaatmiskeskusesse. Kohus leiab, et isiku vabadusse laskmine ei ole võimalik, kuna ta võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Taotlusele lisatud materjalidest nähtuvalt on isik keeldunud allkirjastamast isiku tuvastamise akti ning keeldunud allkirja andmast väljasaatmisettekirjutuse kättetoimetamise kohta. Ka enne kohtuistungit kohtumajas ning kohtuistungilgi käitus D.M. agressiivselt. Eelnev kinnitab veelgi, et isik võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma.

5. Kohus rõhutab, et käesoleva määrusega ei määrata kindlaks seda, millal või millisesse riiki D.M. välja saadetakse. Kohtuistungil kinnitas Politseija Piirivalveameti esindaja, et esimese eelistusena püütakse leida võimalus isiku saatmiseks tema kodakondsusriiki Gruusiasse. Asjaolu, et D.M.l ei olnud kohtuistungil advokaadist esindajat, ei välista loa andmist tema väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Väljasaatmiskeskusee paigutamise aluseks on konkreetsed faktilised asjaolud ning tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega ning selles asjas saab isik oma huvide kaitsmisega ise hakkama.

6. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. Käesoleval juhul on tuvastatud isiku kodakondsusriik, kuhu ta peaks olema võimalik saata. Seega ei saa väita, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. D.M.l ei ole teadaolevalt Eestis perekondlikke sidemeid ega ülalpidamiskohustusi, mis välistaksid tema paigutamise väljasaatmiskeskusesse.

7. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada D.M. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 25. maini 2011. Reaalse väljasaatmisvõimaluse tekkimisel tuleb isik väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata.

Kristjan Siigur Kohtunik