2-10-38248/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-10-38248

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

23. märts 2012.a, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-38248

Tsiviilasi

OÜ P hagi OÜ E vastu kahju hüvitamise nõudes ja OÜ E

vastuhagi OÜ P vastu lepingust taganemise tühisuse

tuvastamise ja võla nõudes

Hagi hind

Hagi hind 623,28 eurot ja vastuhagi hind 737,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastukostja) OÜ P (registrikood xxx, xxx)

Hageja

esindaja

vandeadvokaat

Margus

Mugu

(Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Pärnu mnt

15, Tallinn 10141, e-post: menetlus@lmh.ee)

Kostja (vastuhageja) OÜ E (registrikood xxx xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

21.11.2011 toimunud kohtuistungil ja poolte nõusolekul

edaspidi kirjalikus menetluses

Kohtuistungil osalenud isikud

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

kostja seaduslik esindaja SM

kostja nõustaja Tarmo Noot

RESOLUTSIOOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt OÜ E 576,80 (viissada seitsekümmend kuus eurot ja 90 senti)

eurot OÜ P kasuks.

3. Vastuhagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta OÜ P poolt OÜ E vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud 92,54% ulatuses

OÜ E ja 7,46 % ulatuses OÜ P kanda.

2. Jätta OÜ E vastuhagiga seotud menetluskulud täielikult OÜ E kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 06.08.2010 Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduse kohaselt kostja teostas hagejale 3.-9.

novembrini 2009.a. põranda plaatimist büroohoones XXXTallinnas. Plaadid summas 7252,20

krooni andis kostjale hageja kui tellija. Plaatimine teostati halva kvaliteediga ning 16.-24.

novembrini 2009.a tegi kostja hageja nõudel uue plaatimise. Ka uus plaatimine tehti kõlbmatu

kvaliteediga ning hageja keeldus seda vastu võtmast, taganes töövõtulepingust lepingu olulise

rikkumise tõttu VÕS § 647 lg 1 alusel ja tellis uue plaatimise kolmandalt isikult. Kolmanda isiku

poolt teostatud plaatimisel tuli hageja ostetud plaadid teistkordselt üles võtta, kuid neid ei olnud

enam võimalik kolmandat korda plaatimiseks kasutada. Kuna hageja ostetud plaate ei olnud

enam võimalik kasutada, on kostja hagejale põhjustanud kahju 7252,20 krooni, mis on hageja

ostetud ja kasutuskõlbmatuks muutunud plaatide maksumus.

2. XXXhoones asuvad üürniku Tolli- ja Maksuameti ruumid, milles kehtib ameti nõudel eriline

turvarežiim. Kaks kostja teostatud põrandate plaatimist segas oluliselt üürniku tööd. Kuna aga

töö tuli teistkordselt ümber teha, tehti viimane plaatimine väljaspool tööaega, et mitte enam

segada ameti tööd. Viimase plaatimise ajal pidi hoones viibima ka hageja juhataja, kes tagas

plaatijatele juurdepääsu töökohale. Kuna hageja juhataja pidi seda tegema töövälisel ajal,

kaasnesid sellega lisakulutused. Lisaks sellele põhjustas hagejale lisakulutusi uute plaatijate

leidmine, mis ei oleks olnud vajalik, kui kostja oleks oma töö teinud nõuetekohaselt. Nimetatud

kulutused kokku moodustavad hageja hinnangul 1000 krooni.

3. Kostja tehtud teistkordse plaatimise kvaliteedi hindamiseks ja puuduste kõrvaldamise

võimaluste kindlakstegemiseks tellis hageja eksperdiarvamuse ehitusinsenerilt Valdeko Liivalt,

kelle arvamuse kohaselt tuli kogu töö uuesti teha. Eksperdile tasus hageja 1500 krooni, mis

samuti moodustab üleliigse kulu, mida poleks olnud vaja teha, kui kostja oleks oma kohustuse

nõuetekohaselt täitnud.

4. Kokku moodustab hageja kahju 9752 (7252+1000+1500) krooni Hageja palub kostjalt välja

mõista kahju hüvitis summas 9752 krooni.

5. 27.12.2011 esitatud hageja selgituse kohaselt tunnistaja (maksu- ja tolliameti töötaja) ütluste

kohaselt tehti plaatimist kolm korda (viimane kord nädalavahetusel). Kostja tegi kaks plaatimist

(esialgne ja kehva kvaliteedi tõttu ümbertegemine), mille järgselt esitas kostja hagejale arve.

Kostja ei vaidle, et teine plaatimine lõppes 24.11.2009.a. Samuti pole kostja kunagi väitnud, et

kolmanda plaatimise on teinud tema. Seega puudub vaidlus, et tehti kolm plaatimist, millest

kostja tegi esimesed kaks, kuid mitte kolmanda.

6. Kostja pidigi alguses plaatima u 40 m2, millest tulenevalt ostis hageja selleks ka 50 m2 plaate

(ette oli nähtud plaatida peale fuajeed ka muid ruume, sellest ka kostja pakkumine 40 m2 kohta).

25 m2 nimetatud kogusest moodustas teise korruse liftiesine fuajee, mis on lisatud XXXteise

korruse plaanil tähistatud punase viirutusega. Nimetatud ala kuulub plaanil ruumi nr 202

koosseisu, mille pindala on 52,5 m2, kuid ruumi nr 202 kogupindala hõlmab ka treppide,

trepimademe ja liftišahti alust pinda. Kokku moodustab fuajee plaaditud põrandapind ruumist nr

202 umbes poole, seega u 25 m2.

7. Plaatimise tehnoloogiaja kvaliteedinõuete kohaselt kord mahapandud ja seejärel ülesvõetud

plaate tavaliselt enam teist korda maha ei panda, sest ei ole võimalik tagada nõutavat kvaliteeti,

osad plaadid ülesvõtmisel purunevad jms. Kuna aga plaate oli esialgselt ostetud rohkem, siis jäi

hageja ostetud plaate esialgsest plaatimisest üle. Uue töö tegemisel kasutas kostja ära kõik

esialgsest ülejäänud plaadid ning kasutas osaliselt ka kord juba ülesvõetud plaate. Pealegi ei

olnud hagejal võimalik kolmanda korra plaatimise jaoks lühikese aja tõttu osta täpselt

samasuguseid plaate, mistõttu osteti esialgsest erinevat liiki plaadid ja töö üldmulje tagamiseks

oleks igal juhul tulnud asendada kogu fuajee pind. Arvetelt nähtub, et kostja töös kasutati plaate

Alaska, kuid kolmandal korral plaaditi põrand plaatidega Mont Blanc.

8. Hageja kahjunõude moodustab suures osas kostjale ostetud plaatide hind, mis läksid kõik

kostja tegevuse tõttu raisku. Nimetatud plaadid kasutati täielikult ära ning kolmas plaatimine tuli

teha täielikult uute plaatidega, kuna varasemalt paigaldatud plaate ei olnud võimalik erinevuse

tõttu kasutada.

KOSTJA VASTUS

9. Kirjaliku vastuse ja kostja täiendava seisukoha kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista

tema vastu suunatud nõudeid.

10. Kostja vastuse kohaselt hageja ja kostja vahelise teostatavate tööde kirjeldus oli poolte vahel

kokku lepitud kostja esitatud 02.11.2009 hinnapakkumisega nr 09/23, millisega hageja nõustus ja

hageja juhatuse liige JM allkirjastas. Hinnapakkumise kohaselt pidi kostja teostama vaid

pakkumises märgitud tööd, s.h plaatima põrandat 40 m2 ulatuses. Kostja selgitas enne töödega

alustamist hagejale, et kostja hinnangul tuleks eelnevalt teostada ka põranda hüdroisolatsioon ja

põranda tasandamine tasandusseguga, kuid hageja keeldus eeltoodud tööde tellimisest, üritades

saada võimalikult odavat hinnapakkumist. Peale tööde teostamist kostja poolt lähetas kostja

hagejale e-postiga 24.11.2009 akti töö vastuvõtmiseks ja lepingu kohaselt pidi hageja tööd vastu

võtma 3 päeva jooksul peale akti esitamist. Hageja lepitud tähtajaks töid vastu ei võtnud ega ka

VÕS kohast pretensiooni ei esitanud, seega vastavalt 02.11.2009 lepingule loeti tööd hageja poolt

vastuvõetuks 27.11.2009.

11. 01.12.2009 esitas kostja hagejale vastavalt kokkuleppe arve tasumiseks. Hageja arvet ei

tasunud ja hakkas otsima võimalusi tasumise vältimiseks. Nii saatis hageja juhatuse liige

JM01.12.2009.a. hilinenult lepingust taganemise teatise, aluseks VÕS 647 lõige 1 ja 3 ja 116

lõige 2 punkt 4. Taganemisavaldusest ei selgu VÕS 647 lõige 1 lepingust taganemise eelduse

täitmine, „....kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul“. Hageja koostatud taganemisavalduses, mis on koostatud 01.12.2009 ei ole ühtegi viidet

väidetavalt juba 24.11.2011 teostatud ekspertarvamusele. Kostja hinnangul ei ole seda

ekspertarvamust 24.11.2009 objektil teostatud, sest ühtegi eksperti sel päeval seal ei käinud.

Väidetava ekspertarvamuse 24.11.2009 teostamist objektil ei kinnita ka fotod hagiavaldusele

lisatud kuupäevadel ja fotod ei tõenda selle toimumist antud kohas ka hilisemalt.

12. Ekspertarvamuse oluliselt hilisemat koostamist tõendab ka hagiavalduse lisas esitatud arve

ekspertiisi eest, mille maksetähtaeg on märgitud 13.02.2010 ja mille eest on tasutud alles

14.02.2010. Esitatud arvel on selgelt näha, et maksetähtaeg arvel ei ole kirjutatud arve väljastaja

V. Liiva käekirjaga. Kostja leiab, et väidetav ekspertakt on teostatud fiktiivsena ja oluliselt

hiljem, võimalik, et mitte kostja poolt tehtud töödele.

13. Isegi kui eeldada, et ekspertakt on teostatud kostja poolt tehtud tööde kohta ja 24.11.2009.a,

toob ekspertakt toob välja punktis 2.1 probleemolukorra võimaliku tekkepõhjuse „ebatasase

pinnaga lõpptulemuse põhjustas põranda plaatimise eelse tasandustööde mitteteostamine“, siis

kostja esitatud pakkumises tasandustööde teostamist lepitud ei olnud, ja ehkki kostja esindaja

seda hagejale soovitas nagu ka hüdroisolatsiooni teostamist, keeldus hageja tasandustööde

teostamisest tasandusseguga. Ekspertiisiakti kohaselt on ekspertiis tehtud ka vaid osale kostja

poolt tehtud tööst, pakkumise kohaselt plaatis kostja 40 m2, ekspertiis on aga tehtud punkti 1

kohaselt vaid 25 m2 kohta, eeltoodust võib väita, et 15 m2 kohta pretensioone ei olnud.

14. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana koopia uute plaatide soetamise arvest, mille kohaselt

soetas ta uusi plaate 54 m2, millise maksumuse käsitleb endale tekitatud kahjuna. Kostja viitab,

et hinnapakkumise kohaselt oli plaaditavat pinda vaid 40 m2, millest 15 m2 kohta ekspertakti

tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue uute plaatide maksumuse hüvitamiseks

põhjendamata. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väidetavalt uuesti tehtud plaatimistööde

arve nr 011209/19 firmalt RLOÜ summas 4800 krooni, mille positsioon 2 näitab tehtud töödena

„põranda tasandus, plaatimistööd ja põrandaliistude montaaž“, tellija materjal. Eeltoodu tõendab

kostja hinnangul asjaolu, et hageja, kes üritas algselt oma tellijale osutatud teenust osutada eriti

võhiklikult ja odavalt sai lõpuks aru, et kvaliteetse plaatimistulemuse tingimuslik eeldus on

plaaditava põranda eelnev tasandamine tasandusseguga ja tellis sellise teenuse siis firmalt

RLOÜ. Kostjalt hageja pakkumist põranda tasandamiseks tasandusseguga ei tellinud. Eeltoodust

tuleneval kostja ka hageja nõuet ei tunnista.

15. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et RLOÜ teostas plaatimist töövälisel ajal ja seetõttu

pidi seal juures viibima ka hageja juhatuse liige JM ning kuna ta pidi seda tegema töövälisel ajal,

siis kaasnesid sellega lisakulud. Kostja juhib tähelepanu, et hageja äriühingu juhatuse liige on ÄS

kohaselt ametikoht, kellele ei kehti TLS kohane mõiste „tööaeg“ Juhatuse liige esindab

äriühingut ööpäevaringselt ja ka puhkepäevadel. Eeltoodust on hageja väidetav kahju tõendamata

ja kostja sellist nõuet ei tunnista.

16. 09.01.2012 saabunud kostja seisukoha kohaselt, hageja ei ole tõendanud, et tema poolt

esitatud arvel viidatud plaadid oleks viidatud ruumidesse üldse paigaldatud. Hageja esitab

paljasõnalisi ja tõendamata väiteid plaatimistehnoloogia kohta ja plaatide väidetava purunemise

kohta nende ülesvõtmisel, mis hageja esitatud RLOÜ arve kohaselt toimus 27.11.2009. Hageja ei

ole väidetavalt plaatide ülesvõtmisel nende purunemist tõendanud.

17. Hageja on omaks võtnud kostja tõenditega tõendatud asjaolu, et kostja lõpetas plaatimise

24.11.2009 hilisõhtul. Hageja esitatud Optimera Eesti AS arve kohaselt on hageja ostnud

paigalduseks tootja Knauf plaatimissegu Flexleber. Kostja oma plaatimise kasutas tootja Sakret.

Tootja Sakret näeb oma plaatimissegule toote sertifikaadis ette kivistumisaja kuni 28 päeva.

18. Eeltoodust tulenevalt on iga plaatimisega kokkupuutunud isikule selge ja üldteada on asjaolu,

et 24.11.2009 plaaditud põranda võib muretult, ilma et ükski plaat puruneks, üles võtta

27.11.2009. Tõsi plaatide puhastamisele kulub peale ülesvõtmist natuke aega, enne kui neid

uuesti maha panna saab.

KOSTJA VASTUHAGI

19. 05.09.2011 Harju Maakohtusse saabunud vastuhagi kohaselt hageja ja kostja sõlmisid

02.11.2009 lepingu, mille kohaselt kostja kohustus tegema pakkumisele vastavalt kokkulepitud

tööd ja hageja kohustus tööd vastu võtma 3 päeva jooksul peale vastava üleandmisakti saamist

nagu 02.11.2009 oli kokku lepitud. Kostja teostas tööd pakkumise kohaselt ja lähetas 24.11.2009

hagejale akti tööde vastuvõtmiseks e-posti. Hageja tööde vastuvõtuakti ei allkirjastanud ja tagasi

kostjale ei saatnud ega esitanud VÕS kohast pretensiooni. Kostja väljastas 01.12.2009 arve

hagejale tasumiseks ja lähetas selle hagejale. Hageja arvet ei tasunud vaid lähetas kostjale

lepingust taganemise teatise.

20. Hageja on esitanud kostjale lepingust taganemise teatise, tuginedes VÕS § 647 toodud

asjaoludele. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud VÕS § 647 lg 1 toodud asjaolude

ilmnemist. Kostja oleks võinud vabalt töö uuesti teha, kui hageja oleks tellinud temalt

tasandusseguga põranda siledaks tegemist (sellist tööd hageja ei soovinud kostjalt tellida).

Hageja ei ole tõendanud, et töö parandamine ei oleks olnud võimalik või ebaõnnestuks, ka ei ole

hageja tõendand, et kostja oleks õigustamatult keeldunud tööd parandamast või uut tööd tegemast

või seda mõistliku aja jooksul tegemast. Eeltoodust tulenevalt palub kostja tuvastada hageja poolt

01.12.2009 lepingust taganemise avalduse tühisus.

21. Hageja on jätnud täitmata kohustuse tasuda lepinguga tellitud tööde eest. Kostja esitas

hagejale arve summas 7200 krooni, s.o. 460,16 eurot. VÕS § 113 lõige 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja taotleb hagejalt

välja mõista põhivõlgnevus summas 460,16 eurot ja viiviste väljamõistmist 01.12.2009 kuni

vastuhagi esitamiseni 05.09.2011 737,41 eurot.

HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE

22. Hageja vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostjal hageja vastu nõue

puudub, sest vastuhagis esitatud nõude aluseks olevat tööd ei ole kostja teinud. Kostjal

ebaõnnestus töö tegemine kaks korda, kuna töö kvaliteet ei olnud vastuvõetav. Nimetatud

asjaoludel ei olnud mõistlik eeldada, et kostja oleks suutnud töö kolmandal katsel nõutavas

kvaliteedis teha ning hageja ütles töölepingu üles. Kuna töö tegi kolmas isik, ei ole kostjal selle

töö tegemine enam võimalik. Eeltoodud asjaolusid on hageja täpsemalt kirjeldanud ka oma hagis.

Hageja väiteid kinnitavad ka asjas tunnistusi andnud tunnistaja AMning koos hageja

hagiavaldusega kohtule varasemalt esitatud tõendid.

KOHTU SEISUKOHTAD

23. Kohus, kuulanud ära tunnistaja, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja

objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikus seoses leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes ajas esitatud ja kogutud tõenditele.

24. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude. Hageja on

töövõtulepingust kostjapoolse rikkumise tõttu taganenud ja nõuab kostjalt kahju hüvitamist

summas 9752 krooni, mis seisneb hageja poolt ostetud ja kasutuskõlbmatuks muutnud plaatide

maksumuses 7252 krooni, seoses uue plaatimisega väljaspool tööaega hageja juhatajal tekkinud

lisakulutustes summas 1000 krooni ja kostja poolt teostatud teistkordse plaatimise kvaliteedi

hindamise ja puuduste kõrvaldamiseks tellitud eksperdiarvamuse maksumuses 1500 krooni.

Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, milles palub tuvastada hageja poolt töövõtulepingust

taganemise tühisus ja palub välja mõista hagejalt töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 460,16

eurot ja viivised summas 737,41 eurot.

25. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et 2009 aasta

novembris sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu Tallinnas XXX asuvas büroohoones

põranda plaatimistööde teostamiseks. Kostja poolt teostatavad tööd on kokku lepitud kostja poolt

02.11.2009 hagejale esitatud hinnapakkumises, mille on allkirjastanud hageja juhatuse liige

JM(tlk 35). Nimetatud hinnapakkumise kohaselt sisaldavad kostja poolt teostavad tööd

allajärgnevaid töid: põrandaliistude demonteerimine, vana PVC demonteerimine 40 m2, põranda

plaatimine (segu ja vuugi täide on hinnas), plaat on tellija poolt 40 m2, vanade liistude

monteerimine ning koristus ja utiliseerimine. Tööde maksumus on kokku 7200 krooni koos

käibemaksuga. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 3.-9. november 2009 teostas kostja esimese

põranda plaatimise XXX Tallinnas asuvas büroohoones ning kuivõrd esimene plaatimine ei

olnud kvaliteetne, siis võttis kostja maha pandud plaadid üles ja teostas 16.-24. november 2009

hageja nõudel uue plaatimise. Hageja on seisukohal, et ka uus plaatimine tehti kõlbamatu

kvaliteediga. Kostja leiab, et teine plaatimine teostati kvaliteetselt, hageja poolt töövõtulepingust

taganemine on tühine ja kostja töövõtutasu nõue on muutunud sissenõutavaks.

26. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused

kohaselt või mitte. Samuti selles kas hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv ning kas

hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

27. Hagiavaldusele lisatud töövõtulepingust taganemise avaldus ja esialgne kahjunõue (tlk 11)

kohaselt on hageja töövõtulepingust taganenud VÕS §-de 647 lg 1 ja 3 ja 116 lg 2 p 4 alusel

seoses sellega, et kostja ei ole kahel korral suutnud töid nõuetekohaselt teha ning hagejal puudub

mõistlik alus arvata, et kostja suudaks teha plaatimise nõutavas korras. Nimetatud avalduse

kohaselt hageja keeldub tasumas kostja poolt esitatud arvet 91201/20 kuna töö tegemine

ebaõnnestus. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui

tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks

teha millistele tingimustele pidi töö vastama, seejärel kohus hindab, kas kostja poolt tehtud töö

vastas kokkulepitud tingimustele.

28. Hageja on seisukohal, et kostja pidi töö tegema vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja

positsioon menetluses on olnud vastuoluline. Ühelt poolt kostja väidab, et töö on tehtud

kvaliteetselt, kuid teiselt poolt kostja väidab, et sellise hinnaga ei saagi teha kvaliteetset tööd ning

hageja ja kostja leppisid kokku, et töö ei pea olema kvaliteetne, hinda alandati sellega, et ei

nõutud kvaliteeti (tlk 48-50). Kostja väidete kohaselt enne tööde alustamist kostja selgitas

hagejale, et kostja hinnangul tuleks eelnevalt teostada ka põranda hüdroisolatsioon ja põranda

tasandamine tasandusseguga, kuid hageja keeldus sellest, üritades saada võimalikult odavat

hinnapakkumist. Kuivõrd kostja tugines sellele, et poolte vahel oli sõlmitud erikokkulepe tööde

teostamise kvaliteedi osas, siis pidi kostja seda ka tõendama. Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud, et pooled leppisid kokku, et kostja poolt teostatav töö võis seoses madala hinnaga olla

ebakvaliteetne. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut, milles oleks kostja poolt

töö teostamise kvaliteedis kokku lepitud. Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, kostja

soovis esialgelt tööde teostamise kvaliteedi kohta sõlmitud kokkulepet tõendada tunnistaja

Maksim Melnikovi ütlustega, kuid menetluse käigus loobus sellest taotlusest. Kohtu hinnangul ei

tõenda kokkulepet kostja poolt ebakvaliteetse töö teostamise kohta kostja poolt 26.10.2009

hagejale esitatud hinnapakkumine nr 09/23 (tl 9), milles kostja on väitnud, et on nõus hageja

tingimustega, aga märgib, et hageja on keeldunud hüdroisolatsioonist (hinnapakkumises küll

märgitud gidroisoljatisoon) ning hüdroisolatsiooni on vaja, et segu paremini haakuks betooniga

(tlk 9). Nimetatud hinnapakkumisest ei nähtu, et hüdroisolatsiooni paigaldamata jätmisel ei ole

võimalik plaatimistööd teostada kvaliteetselt. Kostja küll väidab, et tööde teostamisel ei olnud

tasandustööde teostamises kokku lepitud ja kostja esindaja soovitas hagejale plaatimise eelset

tasandustööde teostamist nagu ka hüdroisolatsiooni teostamist, aga hageja keeldus

tasandusstööde teostamisest tasandusseguga, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest

nähtuks, et kostja oleks soovitanud hagejale plaatimise eelset tasandustööde teostamist ning

hageja oleks sellest keeldunud, mistõttu on kostja nimetatud väited kohtu hinnangul

paljasõnalised ja tõendamata.

29. Kuivõrd ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud erikokkulepe tööde teostamise

kvaliteedi kohta, st. seoses madala hinnaga võis kostja teostada tööd ebakvaliteetselt, siis VÕS §

77 lg 1 ja 2 tulenevalt pidi kostja poolt teostatud töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ehk

vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi

omava töövõtja teostatud sarnasel tööl. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tegutses

oma majandus- ja kutsetegevuses ja oli ehitustööde spetsialist. Hageja kui tellija ei pea teadma,

millised konkreetsed töid ja mis hinnaga peab kostja tegema nõutava tulemuse saavutamiseks.

Kui kostja ehitusettevõtjana sai aru, et hageja poolt soovitud hinnaga ei ole kvaliteetselt võimalik

töid teostada, siis oleks kostja pidanud keelduma lepingu sõlmimisest, kui aga siiski lepingu

sõlmiti, siis kuulub see kostja poolt täitmisele.

30. Järgnevalt

annab

kohus

hinnangu

kas

kostja

poolt

teostatud

tööd

vastasid

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama § lg 2 p 1

kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt teostavad plaatimistööd pidid olema vähemalt

keskmise kvaliteediga. Asjaolu, et kostja töö oli tõepoolest ebakvaliteetne ega vastanud

vastavatele töödele (plaatimistöödele) Eestis kehtivatele tavalistele (RYL 20009 nõuetele) on

tõendatud ehitusasja tundava isiku FIE VLpoolt XXXTallinn büroohoone 2. korruse põranda

plaatimistööde kohta esitatud ekspertarvamusest, mida kohus TsMS § 272 lg 2 alusel käsitleb

dokumentaalse tõendina ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja AMütlustega.

31. FIE VL poolt koostatud asjatundja arvamusest nähtub, et kuna tellija ja tööde teostaja vahel

ei olnud kokku lepitud konkreetset kvaliteedinõuet, siis on kvaliteedi aluseks võetud Viimistlus

RYL 2000 kõige madalama s.o. 2, kategooria nõuded, mis on üldtunnustatud miinimumnõuded

analoogilise tööde teostamisel ja ehitusalaste kokkulepete sõlmimisel. Tööde ülevaatusel on FIE

VL poolt tuvastatud alljärgnev:

1. Põranda pind peale plaatimist on ebatasane, st. kõrvuti asuvate plaatide omavahelised

kõrgused erinevad kuni 4mm, mis ületab vastavalt RYL 2002 2. kategooria nõude.

Vastavalt RYL ei tohi olla häirivat astmelisust, antud põrandal käies on astmelisus

häiritavalt tuntav.

2. Põranda pinna kogu ulatuses on plaatide vahelise vuukide laiused erinevad- 2mm kuni 9

mm. Võttes aluseks 5 mm vuugi laiuse on kõikumine 3 mm kuni 4 mm ehk kokku oli

kõikumine 7 mm ulatuses, mis on lubamatu. Vastavalt RYL 2002 vuugid peavad ühe

laiusega (kuid võib erineda ainult plaatide mõõtude tolerantside jagu so 2mm).

3. Vuukide keskkohad (telgjoon) peavad olema ühel sirgjoonel –RYL 2000 74.5. Osa

plaatide vuugi telgjoon on nihutatud samal joonel asuva teise plaadi vuugi telgjoone

suhtes isegi vuugi laiuse jagu.

4. Osa plaate on paigaldatud vuukide telgjoone suhtes nurga all.

5. Kohati on plaatide lõikejooned ebaühtlased ning nendest on eraldunud kilde, mis teevad

pinna kasutamise ohtlikuks.

6. Üksikutes vuugivahedes on esineb väiksemaid vuugiseguga täitmata kohta.

7. Põranda plaatide vahelised vuugi liinid mõõdetuna seina äärest vastasseina ääreni, nii

piki- kui ka risti seina on kõverad kuni 32 mm, mis on lubamatu ja pole kooskõlas

plaatimistööde professionaalse teostamise põhimõtetega.

32. FIE VL arvamuse punkt 3 kohaselt plaatide vahelise vuugi ühtlus on kõige tähtsam plaadi

professionaalse paigaldamise tunnus. Põranda plaatide rea vuugiliinide sirgus e plaatide üksteise

järgne joondumine seinte jms objektide suhtes on lisaks plaatidevahelise vuugi laiuse ühtlusele

tähtsuselt teine professionaalse tööde teostamise indikaator. Seega kui juba plaatide vaheliste

vuukide laiuse mõõdud kõiguvad rohkem kui näeb seda ette minimaalne kvaliteedinõue ning

segab ruumi esteetilist pilti, siis on plaatimistöö ebaõnnestunud ning teostatud töö tuleb rikutud

mahus uuest teha (tl 14-15).

33. Tunnistaja AM ütlustest nähtuvalt lõpptulemusena tehti kolm plaatimist. Esimene kord oli

siis kui vuugid jooksid viltu ja mõnede plaatide nurgad olid püsti, seejärel tehti plaatimistööd

uuesti ja siis oli asi alla igasugust arvestust. Kolmas kord tehti plaatimine ümber kahe nädala

jooksul pärast esimest plaatimist, kolmas plaatimine toimus nädalavahetusel (tlk 112).

34. Kostja on vaidlustanud FIE VL poolt ekspertarvamuse ehtsuse seoses sellega, et

ekspertarvamuses märgitud kuupäeval 24.11.2009 ei ole ekspertarvamust teostatud ning arvele

ekspertiisi eest on märgitud maksetähtaeg 13.02.2010, mille eest on tasutud alles 14.02.2010.

Kohtul puudub alus kahelda FIE VL poolt antud ekspertarvamuse tõepärasuses. Kohtuistungil

tunnistajana üle kuulatud AM’le on tutvustatud ekspertarvamusele lisatud fotosid ja AM kinnitas,

et tegemist on XXXTallinn büroohoone 2. korruse fuajees tehtud fotodega. Samuti on fotodelt

näha plaatimisvead (tlk 112). Kostja ise on 21. novembril 2011 kohtuistungil selgitanud, et kostja

võttis ühendust VL ning VL kinnitas, et ta on käinud töid kusagil novembris vaatamas (tlk 165).

Kohus leiab, et pelgalt asjaolu, et ekspertarvamuse eest esitatud arvele on märgitud

maksetähtaeg mitu kuud pärast väidetava ekspertiisi teostamist, ei tähenda, et oleks alus kahelda

ekspertarvamuse ehtsuses.

35. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kostja poolt on kahel korral XXX, Tallinnas

büroohoone 2. korrusel plaatimistööd teostatud ebakvaliteetselt. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et

töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija

poolt muretsetud materjalide puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid,

materjale või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja on küll väitnud, et plaatimistööde ebakvaliteetsus

tulenes sellest, et hageja ei soovinud kostjalt tellida tasandussegu paigaldust, kuid nimetatud

väidet millegagi ei ole suutnud tõendada. Seega ei käesolevas asjas leidnud tõendamist, et hageja

oleks andnud kostjale juhiseid, mitte teostada tasandussegu paigaldust ning sellega kostja

vabaneks vastusest plaatimistööde lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3

alusel.

36. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Selleks tuleb

tuvastada kas tellija poolt olid täidetud lepingust taganemise kui õiguskaitse vahendi nii

materiaalsed kui formaalsed eeldused. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Tulenevalt VÕS §

116 lg-st 1 on lepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks lepingust tuleneva kohustuse

oluline rikkumine teise lepingupoole poolt. Sama sätte lg-st 2 on seadusandja toonud välja lahtise

loetelu olulistest lepingurikkumisest. Seega VÕS § 116 mõtte kohaselt ei õigusta lepingust

taganema mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida

saab pidada oluliseks. Olulisus sõltud konkreetsest lepingust, konkreetsest lepinguesemest ja

konkreetsetest lepingupooltest ning tuleb tuvastada konkreetsete asjaolude tõlgendamise teel.

Kuna käesoleval juhul on tegemist töövõtulepinguga, tuleb selle lahendamisel lähtuda ka VÕS-i

36. peatüki sätetest. VÕS § 641 lg sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641

lg p 1 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. VÕS § 647

lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Nimetatud juhul ei pea tellija määrama töövõtjale

täitmiseks VÕS § -s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda

(VÕS § 647 lg 3).

37. 01.12.2009 on hageja edastanud kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse ja esialgse

kahjunõude. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja teostas 3-9. novembril 2009 esimest korda

põranda plaatimist büroohoones XXX Tallinn ning seoses tööde teostamise halva kvaliteediga

teostas kostja hageja nõudel uue plaatimise 16-25. novembril 2009. Kohtuistungil üle kuulatud

üle kuulatud tunnistaja AM ütlustega on tõendatud, et plaatimist tehti kolm korda ja viimane kord

tehti plaatimist nädalavahetusel ning teine plaatimine oli tehtud veel halvema kvaliteediga kui

esimene (tl 112). Kosja ei vaidle selle üle, et teine plaatimine lõppes 24.11.2009 ning samuti ei

ole kostja kordagi väitnud, et kolmanda plaatimise tegi tema. Seega puudub vaidlus, et tehti kolm

plaatimist, millest kostja tegi kaks esimest, kuid mitte kolmanda.

38. FIE VL poolt antud asjatundja arvamusega ning tunnistaja AM ütlustega on leidnud

tõendamist, et kostja poolt 19.-24 november 2009 teostatud tööd olid ebakvaliteetsed st.

puudustega. Seega on kostja poolt teist korda plaatimistööde tegemisel see ebaõnnestunud.

Kuivõrd kostja poolt uue töö tegemisel on töö parandamine ebaõnnestunud, sest puudus, mida

kostja uue plaatimistöö tegemisel üritas kõrvalda, ilmnes uuesti plaatimisel uuesti, siis on kostja

kohtu hinnangul VÕS § 647 lg 1 alusel lepingut oluliselt rikkunud ning hagejal puudus VÕS §

647 lg 1 ja 4 ning § 116 lg 2 p 4 alusel mõistlik alus arvata, et kostja suudaks teha plaatimistööd

järgmisel korral kvaliteetselt. Seega oli hagejal VÕS § 647 lg 3 alusel seoses kostja poolte olulise

lepingu rikkusega õigus lepingust taganeda ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Sellest

tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi hageja poolt töövõtulepingust taganemise

tühisuse tuvastamiseks.

39. Kohtu ülatoodud järeldused on aluseks ka kostja vastuhagi rahuldamata jätmisele. Kostja

vastuhagis esitatud võlgnevuse nõude rahuldamise eelduseks on vaidlusaluste tööde

vastuvõtmine hageja poolt või vastuvõetuks lugemine. 24. novembril 2009 kostja poolt koostatud

teostatud tööde vastuvõtu akti nr 0923/01 hageja allkirjastanud ei ole. Seega hageja kostja poolt

teostatud plaatimistöid vastu võtnud ei ole. 24.11.2009 on kostja edastanud e-postiga hageja

aadressile XXX 24.11.2009 teostatud tööde vastuvõtu akti (tlk 63). Riigikohtu 21.12.2007

otsuses tsiviilasjas 3-2-1-123-07 väljendatud põhimõttest1 lähtuvalt tuleb lugeda kostja poolt

hagejale esitatud teostatud tööde akt hageja poolt kätte saaduks hiljemalt elektronkirja saatmisele

järgneval päeval. Hageja poolt allkirjastatud 02.11.2009 hinnapakkumise 09/23 kohaselt toimub

töö vastuvõtmine 3 päeva jooksul peale vastuvõtu akti esitamist. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et hinnapakkumises ei ole kokku lepitud õiguslikke tagajärgi, et kui möödub tööde

vastuvõtmise akti tellijale esitamisest 3 päeva, siis loetakse töö vastu võetuks. Seega on ekslik

kostja seisukoht, et kuna hageja ei esitanud kostjale pretensiooni 3 päeva jooksul kostja poolt

hagejale tööde vastuvõtuakti esitamisest, siis tuleb automaatselt lugeda tööd hageja poolt vastu

võetuks. Töö vastuvõtmise kohustuse esmane eeldus VÕS § 638 esimese lause kohaselt on, et

töö on valmis. Vaidlust ei ole selles, et 24.11.2009 kostja poolt olid plaatimistööd teostatud, st.

töö oli valmis. VÕS § 638 teise lause kohaselt töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Sellest

järeldub, et tellijal on õiguslik alus keelduda ka valmis töö vastuvõtmisest kui töövõtja poolt

teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Üldjuhul annab igasugune töö lepingutingimustele

mittevastavus tellijale VÕS § 110 lg 1 alusel töö vastuvõtmise keeldumise aluse (Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt teostatud

plaatimistööd ei vastanud lepingutingimustele. Kuivõrd kostja poolt teostatud plaatimistööd olid

olulise puudusega, siis oli hagejal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, mistõttu ei saa lugeda

kostja poolt teostatud töid hageja poolt vastuvõetuks ka VÕS § 638 teise aluse alusel. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et hageja on kehtivalt 01.02.2009 töövõtulepingust taganenud. VÕS § 637

lg 3 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks.

Kuivõrd käesoleval juhul hageja ei ole kostjalt plaatimistöid vastu võtnud ja on töövõtulepingust

taganenud, siis ei ole kostja töövõtulepingust tulev tasunõue muutunud sissenõutavaks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja vastuhagis esitatud nõude põhivõlgnevuse summas

460,15 eurot ja viivised summas 737,41 eurot rahuldamata.

40. Järgnevalt analüüsib kohus hagetava kahjunõude põhjendatust ja tõendatust. Hageja väidete

kohaselt seisneb temale tekkinud kahju hageja poolt ostetud ja kasutuskõlbmatuks muutnud

plaatide maksumuses summas 7252 krooni, kostja tehtud teistkordse plaatimise kvaliteedi

hindamiseks ja puuduste kõrvaldamise võimaluste kindlakstegemiseks ekspertarvamuse

tellimises ehitusekspert Valdeko Liivalt, mille eest hageja tasus 1500 krooni ning hagejale

põhjustatud lisakulutuses seoses viimase plaatimise teostamisega väljaspool tööaega summas

1000 krooni.

41. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt VÕS

101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS

§ 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 kohaselt ei

kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3

kohaselt peab lepingulist kohustus rikknud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise

võialiku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoes, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos).

42. Eelnevat on kohtu poolt tuvastamist leidnud, et kostja poolne kohustuse rikkumine seisneb

plaatimistööde ebakvaliteetses teostamises, mistõttu hageja oli sunnitud tellima plaatimistööd

kolmandalt isikult. Kohus leiab, et Interno Plaadimaja AS poolt esitatud arvega nr 92892 on

tõendatud, et hageja ostis 2009.a oktoobris plaate 54,72 m2, mille eest on tasutud 7252 krooni

(tlk 10). Kuivõrd kostja poolt oli plaatimistööd teostatud ebakvaliteetselt, siis oli hageja sunnitud

RLOÜ-l laskma vanad plaadid üles võtta ja plaatimistööd uuesti teostada (tlk 179). Kohus leiab,

et kui kostja oleks teostanud plaatimistööd nõuetekohaselt, siis ei oleks hagejal olnud vajadust

vanad plaadid üles võtta ning plaatimistööd uuesti teostada. Hageja väidab, et plaatimise

tehnoloogia ja kvaliteedinõuete kohaselt kord mahapandud ja seejärel ülesvõetud plaate tavaliselt

enam teist korda maha ei panda, sest ei ole võimalik tagada nõutavat kvaliteeti, osad plaadid

ülevõtmisel purunevad jms. Sellega seos oli hageja sunnitud kolmandat korda plaatimistööde

teostamisel ostma uued plaadid (tlk 180). Kostja on aga seisukohal, et plaatimisega

kokkupuutunud isikule on üldteada asjaolu, et 24.11.2009 plaaditud põranda võib muretult, ilma,

et ükski plaat puruneks üles võtta 27.11.2009, mistõttu on alusetu hageja nõue

kasutuskõlbmatuks muutnud plaatide maksumuse hüvitamiseks summas 7252,20 krooni. Samuti

ei ole hageja tõendanud, et hageja poolt esitatud arvel viidatud plaadid oleksid üldse viidatud

ruumidesse paigaldatud.

43. Hageja väidete kohaselt pidi kostja alguses plaatima umbes 40 m2, millest tulenevalt ostis

hageja selleks 50 m2 (ette oli nähtud plaatida peale fuajee ka muid ruume, millest tulenes kostja

pakkumine 40m2). 25 m2 nimetatud kogusest moodustas teise korruse lifti fuajee. Kuna hageja

oli esialgselt ostnud plaate rohkem, siis uue töö tegemisel kasutas kostja ära kõik esialgsest

ülejäänud plaadid ning kasutas osaliselt ka kord juba ülesvõetud plaate. Kuigi kostja käesoleva

tsiviilasjas menetluses algselt on väitnud, et kostja poolt plaaditav ala oli 40 m2, siis pärast

hageja poolt kohtule plaaditava ala suuruse kohta selgituste esitamist ning selle tõendamiseks

XXX, Tallinn teise korruse plaani esitamist, millest nähtub, et kostja poolt plaaditud fuajee

moodustab umbes 25 m2 (tlk 185), kostja nimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud ei ole,

mistõttu loeb kohus hageja väited, et kostja poolt plaaditava ala suuruseks oli umbes 25 m2,

kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole selgesõnaliselt esitanud vastuväited hageja

väidete kohta, et kostja poolt teistkordse töö tegemisel kasutas kostja ka ära kõik esialgsest töö

tegemisest üle jäänud plaadid, loeb kohus ka nimetatud asjaolu kostja poolt omaksvõetuks.

44. Eeltooduga on kohtu hinnangul ümber lükatud kostja väide, et hageja oleks saanud korduvalt

üles võetud plaate kolmandat korda plaatimisel kasutada. Kuivõrd hageja tellis kolmandat korda

plaatimise kolmandalt isikult, siis ei saa eeldada, et kolmas isik teostaks plaatimistööd juba kaks

korda üles võetud plaatidega, kuivõrd niiviisi ei ole võimalik tagada nõutavat kvaliteeti. Samuti

nähtub eeltoodust, et kostja on teistkordsel plaatimisel ära kasutanud ka esialgsest plaatimisest

üle jäänud plaadid, mis kinnitab hageja väidet, et plaatide ülesvõtmisel mõned neist purunevad.

Hageja poolt tõendina esitatud arvetest nähtub, et kostja töös kasutati plaate Alaska (tlk 10), kuid

kolmandal korral plaaditi põrandat plaatidega M Blanc (tlk 180). Kohtul puudub alus kahelda

hageja väites, et 27.11.2009 hageja poolt ostetud uued plaadid kasutati hageja poolt XXX Tallinn

büroohoone 2. korruse fuajees kolmandat korda plaatimistööde teostamisel. Kuna OÜ RLOÜ

poolt esitatud arvest nähtuvalt on plaatimistöid teostatud ajavahemikuks 27.11.09-01.12.09 (tlk

179), siis langeb hageja poolt uute plaatide ostmine OÜ RL poolt plaatimistööde teostamise aja

hulka ning OÜ RL poolt esitatud arvet nähtuvalt on plaatimistööde teostamisel kasutatud tellija st

hageja materjali. Eeltooduga on kohu hinnangul tuvastatud, et kolmandat korda plaatimisel ei

saanud hageja enam kasutada varasemalt ostetud plaate ning kasutati hageja poolt 27.11.2009

ostetud uusi plaate.

45. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kahju hüvitiseks summas 7525 krooni on

põhjendatud, kuivõrd seoses kostja poolt plaatimistööde ebakvaliteetse teostamisega, muutusid

hageja poolt ostetud plaadid kasutuskõlbmatuks ja hagejale on tekkinud kahju plaatide

maksumuse näol. Samuti pidi kostja ette nägema, et kui ta korduvalt paigaldab hageja poolt

ostetud plaate ebakvaliteetselt, siis muutuvad need korduva paigaldamise ja ülesvõtmisega

kasutuskõlbmatuks ning hageja on sunnitud ostma uued plaadid ning hagejal tekib kahju

kasutuskõlbmatuks muutunud plaatide maksumuse näol.

46. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja poolt FIE VL asjatundja arvamuse eest tasutud

kahju hüvitamise nõudele summas 1500 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue tekkinud kahju

summas 1500 krooni on põhjendatud. Põhjusel, et kostja ei teostanud kokku lepitud töid

nõuetekohase kvaliteediga, siis oli hageja sunnitud fikseerima kostja poolt sooritatud töö kvaliteedi

asjatundja vahendusel. Hageja tasus FIE-le VL tellitud asjatundja arvamuse eest 1500 krooni (tlk 21-

22). Kui kostja oleks plaatimistööd teostanud nõuetekohaselt, siis ei oleks hagejal olnud vajadust

plaatimistööde teostamise kvaliteedi kindlakstegemiseks asjatundja arvamust võtta ning sellega

seotud kulusid kanda.

47. Hageja on palunud VÕS § 127 lg 6 alusel kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 1000 krooni,

mis seisneb viimase plaatimistöö tegemisel töövälisel ajal hageja juhataja poolt plaatijatele

juurdepääsu tagamisega seotud lisakulutustes. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekkimine on

kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus.

Kohus leiab, et hageja nõue tekkinud kahju hüvitamiseks 1000 krooni ei ole põhjendanut. Hageja

on küll märkinud, et hagejale on põhjustanud lisakulutusi uute plaatijate leidmine ning hageja

juhatajal tekkisid väidetavalt lisakulutused seoses plaatimistööde teostamisega töövälisel ajal,

kuid ei ole välja toonud, milles need lisakulutused seisnesid. Kuivõrd ei ole tuvastamist leidnud,

et hagejale oleks tekkinud kahju seoses uute plaatijate leidmisega ja plaatimistööde teostamisega,

siis ei ole täidetud VÕS § 127 lg 6 kohaldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

kahju hüvitise nõude summas 1000 krooni rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitise summa 576,80

eurot, mis vastab 9025 kroonile (7525+1500=9025).

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt

TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab OÜ P hagi

osaliselt (92,54 % ulatuses hagihinnast 623,28 eurot), siis tuleb OÜ P hagis OÜ E vastu

menetluskulud jätta 92,54% ulatuses OÜ E kanda ja 7,46% ulatuses OÜ P hage kanda.

Kuivõrd kohus jätab OÜ E vastuhagi rahuldamata, siis jäävad OÜ E vastuhagis OÜ P vastu

menetluskulud OÜ E kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid

tõendavad dokumendid.

Marget Henriksen

kohtunik