3-10-2826/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-10-2826

Haldusasi

R.P. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 22. juuli 2010 intressinõude nr 13-3/23668

tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: R.P.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Tomek Tosin

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.P. kaebus läbi vaatamata.

2. Teha R.P.le trahvihoiatus, hoiatades kuni 3200 euro suuruse trahvi määramisega

juhuks kui kaebaja peaks rikkuma halduskohtumenetluse seadustiku § 73 lõikes 4

sätestatud kohustust esitada dokumendi elektroonilisel kättetoimetamisel viivitamata

kättesaamiskinnitus.

3. Saata käesolev määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kaebaja

võib 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest

arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli

istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest

õigel ajal kohtule teatada.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on R.P. kaebus kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 22. juuli 2010 intressinõude nr 13-3/23668 tühistamise nõudes. Kaebuse arutamiseks

määras kohus 20. jaanuari 2012 määrusega kohtuistungi 23. märtsile 2012. Menetlusosalistele on

saadetud kohtukutsed, kaebajale on kohtukutse toimikus olevalt väljastusteatelt nähtuvalt kätte

toimetatud 24. jaanuaril 2012.

2. 23. märtsil 2012 kell 14.00 toimuvale kohtuistungile R.P. ei ilmunud, olles 22. märtsil 2012

saatnud kohtule avalduse, milles taotleb asja läbivaatamise jätkamist kirjalikus menetluses, kuna ta

ei saa kohtuistungile ilmuda. Kohtuistungile ilmumise takistuseks on avalduse kohaselt asjaolu, et

Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määruse kohaselt on ta kuulutatud tagaotsivakas seoses

jõustunud kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmisega ning kaebaja kardab, et ilmudes Tallinna

Halduskohtu istungile, peetakse ta kinni. Seejuures on kaebaja põhjalikult selgitanud, miks ta

kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiab ning tema suhtes kriminaalasjas tehtud kohtuotsust

ebaõigeks peab ning selgitab, kuidas on tema suhtes jõhkralt rikutud euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni norme.

3. Vastustaja leidis kohtuistungil, et kaebajal ei ole mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ning taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist.

4. Kohus leiab, et R.P. kaebus tuleb läbi vaatamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HkMS) § 144 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebaja on taotlenud

asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja. Käesoleval juhul

on R.P. kohtule esitatud kaebuses taotlenud asja kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

Kohtuistungile ei ilmunud kaebaja ega tema esindaja. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

HkMS § 145 sätestatud asjaolusid, mis takistaksid kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kaebaja 22.

märtsi 2012 esitatud avalduses välja toodud asjaolusid ei saa käsitada mõjuva põhjusena

kohtuistungilt puudumiseks. HkMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata

jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või

ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda

ega volitada selleks esindajat. Mõjuvaks põhjuseks saab niisiis olla mingisugune kaebaja enda

tegevusest ja tehtest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis ei võimalda tal kohtuistungile ilmuda. See,

et kaebaja soovib vältida enda kinnipidamist ning väljendada, nagu ta seda 22. märtsi 2012

menetlusdokumendis nimetab, kodanikuallumatust, ei ole mingil juhul kaebajast sõltumatu

asjaolu, mis oleks käsitatav mõjuva põhjusena HkMS § 150 mõistes. Kohus leiab, et käesoleval

juhul ei ole põhjendatud kaebuse läbi vaatamine kirjalikus menetluses, samuti mitte kohtuistungi

edasilükkamine. Kaebaja on kaebuse arutamist kohtuistungil ise taotlenud. Kohus leiab, et nii

nagu nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses saab tagasi võtta vaid asjaolude

olulise muutmise korral, ei saa kohtuistungit soovinud kaebaja nõuda asja läbivaatamist kirjalikus

menetluses ilma mõjuva põhjuseta. Käesoleval juhul ühtki sellist mõjuvat põhjust ei esine. Nagu

kohus juba märkis, et ole selleks põhjuseks asjaolu vältida enda kinnipidamist kriminaalasjas

jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks.

5. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks hoiatada kaebajat menetlusõiguste kuritarvitamise eest.

Kaebaja

on

oma

kontaktandmetes

näidatud

elektronpostiaadressi

xxxxxxxx

Sellele

elektronpostiaadressile on kohus saatnud menetlusdokumente (nt. kohtukutse), ent kaebaja ei ole

kinnitanud dokumentide kättesaamist. HkMS § 73 lg 1 kohaselt edastatakse elektroonilisel

kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise

üldisel või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil või infosüsteemi vahendusel. HkMS §

73 lõikest 4 tuleneb, et kui menetlusdokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, peab saaja

saatma selle kohta kättesaamiskinnituse kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud

menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida. HkMS § 77 lõikest 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 46 lõikest 1 tuleneb, et kui kohtul on õigus määrata

rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes

HkMS § 77 lõikest 2 ja TsMS § 46 lõikest 2 teeb kohus kaebajale trahvihoiatuse HkMS § 73 lõikes

1 sätestatud kohustuse edaspidise rikkumise puhuks.

6. Kohus leiab, et kohtumäärus, millega jäetakse kaebus läbi vaatamata HkMS § 144 lg 2 p 1 alusel

ehk kaebaja kohtuistungilt puudumise tõttu, ei ole määruskaebusega vaidlustatav. Küll aga on

kaebajal õigus taotleda menetluse taastamist. HkMS § 146 lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebus jäeti

käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi

vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse,

kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal

kohtule teatada. HkMS § 155 lg 5 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus üldjuhul

määruskaebusega vaidlustatav, ent kohus leiab, et menetluse taastamise regulatsioon, juhul kui

kaebus jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei ilmunud kohtuistungile, on selles osas

eriregulatsiooniks. Juhul kui istungilt puudumise tõttu tehtud kaebuse läbi vaatamata jätmise

määruse saaks esitada määruskaebuse, muudaks see menetluse taastamise regulatsiooni tarbetuks.

Seevastu on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus määruse peale, millega kohus menetluse

taastamata jätab.

Kristjan Siigur