3-10-3063/162 · 3-10-3063/162 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3063 Haldusasi Harku Vallavalitsuse kaebused Siseministeeriumi komisjoni 6. augusti 2009. a perioodi 2009-2012 kohalike omavalitsuse investeeringutoetuste kava eeltaotluse I hindamisbloki hindamislehe tühistamiseks ja Siseministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks lahendada uuesti Harku Vallavalitsuse eeltaotlus projektile „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“ ning Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a korralduse nr 86 punktide 2 ja 4 tühistamiseks ja Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks lahendada uuesti Harju maakonna projektide eelistusnimekirjade täiendamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Harku Vallavalitsus Vastustaja: Siseministeerium Vastustaja: Vabariigi Valitsus Kolmas isik: Jõelähtme vald Kolmas isik: Rae vald Kolmas isik: Saue vald

RESOLUTSIOON Jätta Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-10-2063 muutmata. Jätta Harku Vallavalitsuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajatelt rahuldamata. Mõista Harku Vallavalitsuselt Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) €. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest (HKMS § 212 lg 1 teine lause).

3-10-3063

2(11) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harku vald esitas 20. märtsil 2009. a meetmesse „Kohalike avalike teenuste arendamine“ eeltaotluse „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“. 2. MTÜ Vääna Külakoda esitas 9. juuli 2009. a e-kirjaga arvamuse Vääna keskusehoone asukoha kohta, leides, et see tuleks rajada mõnda teise Harku valla kandikeskusesse, sest elanikud on alghariduse võimalustega rahul, kandis on olemas avalik raamatukogu ja internetipunkt, loodud on hästitoimiv külakeskus/külakoda, uusi perearste pole piirkonda vaja ning Vääna keskusesse on planeeritud uus tuletõrjedepoo, kus saavad paikneda ka teised riigistruktuurid. Kavandatud asukoht ei ole sobilik keskusehoone rajamiseks, kuna see on tihehoonestusalast väljas, puudub täielikult infrastruktuur ja pool kinnistust asub maantee kaitsevööndis ja teisel pool tiheda liiklusega riiklikku maanteed. 3. Siseministeeriumi komisjon hindas 6. augusti 2009. a perioodi 2009-2012 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kava eeltaotluse I hindamisbloki hindamislehega negatiivselt Harku Vallavalitsuse eeltaotlust „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“. Apellandi eeltaotluses kirjeldatud projekt sai esimeses hindamisvoorus hindamisel negatiivse hinnangu kahes hindamiskriteeriumis: „projektis kavandatud lahenduste asjakohasus ning põhjendatus“ ning „projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut)“. Hindamislehel on hindeid põhjendatud sellega, et komisjon konsulteeris projekti asjakohasuse hindamisel MTÜ-ga Vääna Külakoda, kelle hinnangul ei ole kinnistu asukoht keskushoone rajamiseks sobilik. Seetõttu ei pruugi komisjoni hinnangul projektiga kavandatud lahendused avalike teenuste pakkumise seisukohast olla otstarbekad. Rahandusministeerium leidis, et Harku valla esitatud finantsplaani kohaselt tuleb vallal katta ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti omaosalus summas 120,7 miljonit krooni, ent sellest on vallal puudu 30 miljonit krooni. Selle projekti kõrvale ei ole vallal võimalik endale täiendavaid investeeringuid võtta. 4. Siseministeerium jättis komisjoni otsuse peale Harku Vallavalitsuse poolt 24. septembril 2009. a esitatud vaide 25. oktoobri 2010. a vaideotsusega nr 14-1.2/29-1 rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et hindamiskomisjoni liikmetel olid kahtlused keskuse asukoha suhtes tingimustes, kus samas piirkonnas tegutseb juba Vääna Lasteaed-algkool. Puudub selgus, kas piirkonda oleks 100 uue lasteaiakoha loomine vajalik ning kas keskust ei saaks siduda olemasoleva Vääna lasteaed-algkooli külge. Puudub infrastruktuur (torustikud ei ole planeeritud vallamaale, puudub elektriliitumine), kinnistu asukoht on tihehoonestusalast väljas. Taotlejal oleks tulnud analüüsida täiendavalt keskuse asukohta ja seda, kuidas paremini ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Siseministeeriumi hinnangul esineb erinevates arengudokumentides vastuolusid projektis kirjeldatud tegevustega ning seetõttu ei saa olla kindel projekti põhjendatuses. 16. novembril 2009. a Harku Vallavalitsuse poolt esitatud uuendatud teabega finantsplaanist aastateks 2009-2012 nähtub valla finantsvõimekus tugevamana, kui nähtus algselt esitatud andmetest. Vald on jõudmas kokkuleppele Keskkonnainvesteeringute Keskusega veemajandusprojekti rahastamise osas. Kuna hindamiskriteeriumi „projektis kavandatud lahenduste asjakohasus ning põhjendatus“ osas pidas Siseministeerium hindamiskomisjoni otsust põhjendatuks, ei pidanud ta seetõttu vajalikuks teise hindamiskriteeriumi osas projekti täiendavat hindamist. 5. Vabariigi Valitsus lisas 17. veebruari 2011. a korralduse nr 86 „Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009. a korralduse nr 599 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2009-2012“ muutmine“ p-ga 2 perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirja järgmised Harju maakonna projektid: Saue valla projekt „Saue valla ja Saku valla koostöös Nõlvaku lasteaia ehitus Laagri alevikus“; Nissi valla projekt „Riisipere lasteaia

3-10-3063

3(11) rekonstrueerimistööd“; Anija valla projekt „Kehra Gümnaasiumi hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine“ ja Kuusalu valla projekt „Kiiu lasteaia ehitamine“. Korralduse p-ga 4 lisati sama KOIT kava reservprojektide eelisnimekirja Harju maakonna reservprojektid: Jõelähtme valla projekt „Kostivere Põhikooli rekonstrueerimine ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse ehitus“; Rae valla projekt „Lagedi Põhikooli renoveerimine“; Loksa linna projekt „Loksa Lasteaia renoveerimine“; Vasalemma valla projekt „Vasalemma Põhikooli õppe- ja spordihoone ehitamise II etapi lõpetamine“ ja Kernu valla projekt „Laitse lasteaia ehitus“. 6. Harku Vallavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-10-3063) Siseministeeriumi komisjoni 6. augusti 2009. a perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse I hindamisbloki eeltaotluse „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“ hindamislehe tühistamiseks ja Siseministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks lahendada kaebaja eeltaotlus uuesti. Kaebaja leidis, et rikutud on haldusmenetluse norme (ärakuulamisõigus, põhjendamiskohustus) ja haldusakti andmisel on regionaalministri 22. oktoobri 2007. a määruse nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (edaspidi meetme määrus) § 111 lg-st 7 tulenevalt lähtutud lubamatutest kaalutlustest (MTÜ Vääna Külakoda arvamus). 7. Harku Vallavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-11-618) Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a korralduse nr 86 p-de 2 ja 4 tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks lahendada uuesti KOIT kava aastateks 2009- 2012 eelistusnimekirja täiendamine Harju maakonna projektidega. Korraldus nr 86 ja selle väljaandmisele eelnenud toimingud on kaebuse väidete kohaselt nõuetekohaselt põhjendamata, korraldus on kaalutlusvigadega ning rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja ärakuulamisõigust. See kohtuasi liideti kohtuasjaga nr 3-10-3063. 8. Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus (Siseministeeriumi kaudu) palusid jätta kaebused rahuldamata. 9. Kolmandad isikud Jõelähtme Vald, Rae Vald ja Saue vald palusid jätta kaebused rahuldamata. 10. Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2011. a otsusega jäeti Harku Vallavalitsuse kaebus rahuldamata ja mõisteti vastustajalt Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas 999 eurot. Otsuse põhjendused: 1) meetme määruse § 111 lg 7 alusel moodustab Siseministeerium käesolevas asjas olulise komisjoni, mis hindab vastavalt regionaalministri 27. detsembri 2007. a käskkirjaga nr 145 kinnitatud KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodikale (edaspidi hindamismetoodika) eeltaotlustes toodud lahenduste otstarbekust, ehituslikku komplekssust ja valmisolekut projekti elluviimiseks. Erinevalt meetme määruse § 111 lg-st 6 ei sisalda selle § 111 lg 7 otsest regulatsiooni negatiivse hinnangu saanud eeltaotluse menetlemiseks. Nimetatud sätte viimane lause näeb ainult ette, et positiivse hinde saanud eeltaotlused esitatakse maakondlikule hindamiskomisjonile hindamiseks. Hindamismetoodika I hindamisbloki alajaotustes nähakse omakorda ette, et kasvõi ühe hindamiskriteeriumi lõikes negatiivse hinde saanud eeltaotlused maakondlikule hindamisele ei kvalifitseeru ning nende menetluse võib lugeda lõpetatuks. Sama norm näeb ette, et sellisel juhul edastatakse vastav teatis koos hindamislehe koopiaga taotlejale teadmiseks. Hindamiskomisjoni poolt täidetaval hindamislehel fikseeritavat negatiivset hindamistulemust sisaldavat otsust tuleb seetõttu pidada haldusaktiks HKMS § 4 lg 1 tähenduses, sest see sisuliselt lõpetab eeltaotluse menetluse ja eeltaotluse esitaja võimaluse osaleda edasises menetluses ning saada taotletud hüvesid. Selline eelhaldusakt on vaidlustatav vaidemenetluses või kohtus; 2) eeltaotluste hindamisel on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-s 6 sätestatud haldusmenetlusega, st üle 50 menetlusosalisega haldusmenetlusega, mille

3-10-3063

4(11) puhul HMS § 40 lg 3 annab võimaluse haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamusi või vastuväiteid ära kuulamata. Sellele viitab asjaolu, et vaidlusalune haldusmenetlus on küll mitmeastmeline, kuid tema lõppeesmärgiks on välja selgitada toetust väärivad projektid ja anda välja vastav haldusakt, mitte vastu võtta eraldi lõplikku haldusakti iga toetuse eeltaotluse kohta; 3) eeltaotluste hindamismenetlus on avaliku konkursi erivorm. Avalike konkursside puhul tuleb osalejal esitada oma taotlus lähtuvalt konkursi reeglitest ja selles peab sisalduma kogu otsuse tegemiseks vajalik teave. Täiendavat vastuväidete esitamist hindajate seisukohtadele hindamise käigus tavaliselt ei toimu, kui seda pole eraldi ette nähtud konkursi korda reguleerivas õigusaktis. Kui seda lubataks, väheneks oluliselt konkursi läbipaistvus ning avataks tee taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebajalt küsiti tema eeltaotluse hindamismenetluse käigus korduvalt selgitusi, mida kaebaja 27. mail 2009. a ja 15. juunil 2009. a ka kirjalikult andis. Seega on kaebaja olnud vaatamata HMS § 40 lg 3 p-s 6 sätestatud menetluse läbiviimisele sellesse kaasatud ja tal on olnud võimalus oma eeltaotlust täiendavalt selgitada; 4) HMS § 6 ja hindamismetoodika andsid komisjonile võimaluse arvestada lisaks asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta (määruse § 111 lg 7) muid asjakohaseid dokumente ja projekti kohta kogutud lisainformatsiooni. MTÜ Vääna Külakoda on piirkondlikku kohalikku algatust kandev mittetulundusühing ja oli ka Vääna külade arengukava 2009-2014 koostaja. Selle arengukava väljavõtteid kasutas kaebaja muu hulgas oma eeltaotlusvormi projekti kirjelduses. Seega ei saa MTÜ Vääna Külakoda seisukohti pidada asjatundmatuteks või arvesse võtmist mitteväärivateks. Nähtuvalt vaidemenetluses ja kohtumenetluses vastustaja poolt antud seletustest hindas komisjon MTÜ Vääna Külakoda poolt esitatud seisukohti kooskõlas muu kogutud informatsiooniga; 5) suure osavõtjate arvuga avalike konkursside puhul on nende läbiviijale kõigi ebaedukaks osutunud osalejate suhtes kõrgendatud põhjendamisnõuetega haldusaktide andmise nõue haldusorganit ebamõistlikult koormav ja sisuliselt mittevajalik. Haldusmenetluse võimalikult väikeste kuludega läbiviimise põhimõttega on kooskõlas olukord, kus negatiivset otsust on võimalik vaidlustada vaidemenetluses ja vajadusel kohtumenetluses. Vaidemenetluses peab haldusorgan toimunud haldusmenetlust ja haldusotsuse aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjalikult uurima ja põhjendama, lähtudes muu hulgas konkursi läbiviimiseks sätestatud tingimustest. Vaidemenetluse käigus on vastustaja põhjalikult uurinud toimunut ja põhjendanud langetatud otsust ka sisuliselt, selgitades välja ja kajastades hindamiskomisjoni kaalutlusi. Kaebaja ei ole vaideotsuse põhjendustes esitatud väiteid suutnud ümber lükata; 6) kaebaja ei ole suutnud näidata, et hindamismetoodika kinnitamine alles pärast eeltaotluste esitamise tähtaja saabumist oleks olnud põhjustatud selle kinnitanud haldusorgani soovist luua eeliseid teatud projektidele või et teda oleks seoses uue hindamismetoodikaga ebaõiglaselt koheldud või rikutud tema subjektiivseid õigusi; 7) kuna Siseministeeriumi hindamiskomisjoni haldusakt on eeltoodust tulenevalt õiguspärane, tuleb jätta rahuldamata ka nõue tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus nr 86; 8) Jõelähtme valla poolt kantud õigusabikulud summas 3192 € on mõistlikud ja vajalikud 999 € suuruses osas, mis tuleb kaebajalt välja mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

3-10-3063

5(11) läbivaatamiseks. Ühtlasi palub apellant menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) haldusakti, millega hinnati Harku Vallavalitsuse eeltaotlust „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskushoone“ negatiivselt, andmisel ei osalenud rohkem kui 50 menetlusosalist. Kuigi teise, täiendava haldusakti, millega otsustati KOIT kava aastateks 2009–2012 muutmine, andmisel oli menetlusosalisi üle 50, ei tähenda see, et apellanti puudutavas menetluses oli alus apellandi vastuväidete ärakuulamata jätmiseks; 2) perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 1 lg 5 ja HMS § 40 lg 2, mis sätestab sõnaselgelt, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, alusel tulnuks Siseministeeriumi hindamiskomisjonil ära kuulata taotluse esitaja seisukoht. Arvamuse ja vastuväidete küsimine ei oleks vähendanud menetluse läbipaistvust ega avanud teed ebavõrdsele kohtlemisele, millele viitas halduskohus; 3) kuigi apellandiga peeti kirjavahetust, kus apellant vastas kõigile hindamiskomisjoni poolt esitatud küsimustele ning jagas täiendavaid põhjendusi, ei ole hindamislehel neid seisukohti arvestatud. Seoses MTÜ Vääna Külakoda arvamusega ei ole apellandilt seisukohta ega võimalikke vastuväiteid enne haldusakti andmist küsitud; 4) HMS § 5 lg 5 näeb ette, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Apellandi poolt taotluse esitamise ajal (20. märtsil 2009. a, st menetluse alguses) kehtis regionaalministri 27. detsembri 2007. a käskkirja nr 145 lisaga 1 kinnitatud KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika. See metoodika nägi muu hulgas ette, et kui projektiga rajatakse või rekonstrueeritakse polüfunktsionaalne keskus, mille kaasabil paraneb rohkem kui ühe avaliku teenuse kvaliteet, on võimalik eeltaotlusele anda boonuspunkte. Regionaalministri 1. juuni 2009. a käskkirja nr 46 lisaga 1 võeti vastu „Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika”, millest vaidlustatud haldusaktide andmisel lähtuti. Siseministeerium käitus apellandi eeltaotluse hindamisel vastuolus HMS § 5 lg-ga 5 sõnamurdlikult, kehtestades saabunud taotluste sisu arvestades uued hindamiskriteeriumid. Seetõttu on hindamiskomisjoni otsus õigusvastane; 5) olukorras, kus meetme määruse § 111 lg 7 näeb ette, millele hindamiskomisjon saab oma hinnangutes tugineda – asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile –, ei saa väita, et meetme määruse § 111 lg 7 on sisutu ning tegelikkuses sai komisjon juhinduda otsustuse tegemisel mistahes tähtsust omavatest asjaoludest, sh MTÜ Vääna Külakoda arvamusest. STS § 1 lg 5 kohaselt tuli selles osas juhinduda hindamismetoodikast, mitte HMS §-st 6. Hindamismetoodikaga kui käskkirjaga (üksikaktiga) ei saanud laiendada meetme määruse kui üldakti § 111 lg-s 7 sätestatud kriteeriume, millele komisjon oma hinnangutes saab tugineda. Regionaalministri kehtestatav hindamismetoodika pidi meetme määruse § 111 lg 7 kohaselt täpsustama, kuidas hinnata meetme määruse § 111 lg-s 7 toodud lahenduse otstarbekust (tuginedes ministeeriumite seisukohadele), ehituslikku komplekssust (tuginedes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehitusliku komplekssuse ekspertiisile) ning valmisolekut projekti elluviimiseks (tuginedes Rahandusministeeriumi analüüsile); 6) hindamiskomisjoni otsusest ei nähtu, millised asjaolud oleks hindamiskomisjon tuvastanud, ega huvide kaalumist, samuti seda, kuidas täpsemalt on komisjon hindamiskriteeriume sisustanud. Haldusaktis ei ole viidatud selle andmise õiguslikule alusele ning ei ole toimunud faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavahelist sidumist, mistõttu ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, millest haldusakti andmisel tegelikult lähtuti. Vaidlustatud haldusakt ei anna võimalust teha järeldust, et komisjon hindas MTÜ Vääna Külakoda poolt esitatud seisukohti kooskõlas muu kogutud informatsiooniga. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa vaideotsuses esitatud põhjendusi pidada vaidlustatud haldusakti põhjendusteks ning need tuleb jätta haldusakti õiguspärasuse

3-10-3063

6(11) hindamisel kõrvale. Vaideotsusega on aga õigusvastaselt asutud hindamiskomisjoni otsust täiendavalt põhjendama; 7) hindamiskomisjon ei arvestanud 28. aprillil 2009. a Harku Vallavolikogu saalis toimunud Vääna kanti polüfunktsionaalse keskusehoone rajamisega seotud temaatikale pühendatud ümarlaua kokkuvõttega. Ümarlaual osalesid teiste seas ka MTÜ Vääna Külakoda esindajad ning ümarlaual peeti vajalikuks projektiga edasiminemist. Selle tõendiga on ümber lükatud MTÜ Vääna Külakoda arvamus, millele hindamiskomisjon tugines. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu, miks ei nõustuta MTÜ Vääna Külakoda poolt vastu võetud ja apellandi eeltaotluses viidatud Vääna kandi külade arengukava 2009- 2014 seisukohtadega, milles peeti vajalikuks uue lasteaia ehitamist Vääna kanti ning leiti, et paikkonnas peaks olema võimalik kasutada erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, milleks oleks vaja luua tingimused erinevate kultuurikeskuste ja spordisaalide rajamisega, samuti tõdeti perearsti- ja apteegiteenuse kättesaadavuse parandamise vajadust; 8) vaideotsuses leiti, et Harku valla uuendatud teabega finantsplaani kohaselt on oluliselt vähenenud kavandatavate investeeringute maht ning vabanevad vahendid projekti „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone” teostamiseks ning paraneb valla üldine finantsvõimekus, kuid sellele vaatamata jäeti vaie rahuldamata. Seega ei hinnatud projekti kooskõlas hindamismetoodikaga; 9) kohus oleks pidanud tühistama ka Vabariigi Valitsuse korralduse nr 86. Sellest ei nähtu selle andmise aluseks olnud faktilised asjaolud ja õigusaktide sätted, samuti põhjendus, miks apellandi taotlust KOIT kavasse ei lisatud või miks peeti vajalikuks korraldus anda enne hindamiskomisjoni otsuse tühistamise nõude lahendamist kohtus. 12. Siseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) apellant ei ole tõendanud, et kui menetlus oleks läbi viidud teda täiendavalt menetlusse kaasates, MTÜ Vääna Külakoda nimele viitamata, kõiki apellandi poolt eeltaotluse menetluses esitatud seisukohti loetledes, oleks asjas jõutud teistsuguse otsuse tegemiseni. Välja toodud võimalikud rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist; 2) apellandil ei saa olla kindlust, et tema projekt peaks kaebuse rahuldamise korral uuesti hindamisel saama positiivse hindamistulemuse ja et pärast kõikide hindamise etappide võimalikku läbimist esitatakse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kavasse kinnitamiseks. Positiivse kohtulahendi korral võib Siseministeeriumi hindamiskomisjon suunata eeltaotluse projekti edasi maakondlikusse komisjoni hindamisele. Apellandi projekti KOIT kavasse lisamine ei tohi ohustada olemasolevate KOIT kavva kinnitatud Harju maakonna projektide elluviimist, sest nende projektide elluviimist toetab kaalukas avalik huvi ja kolmandatel isikutel tekkinud õiguspärane ootus. Vajadusel tuleb vahendid leida apellandi projekti toetamiseks teiste maakondade arvelt. Meetme määruse § 9 lõike 5 kohaselt koostatakse KOIT kava eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja taotleda kavaga hõlmatud perioodil toetust. Niisamuti koostatakse eelistusnimekirjana KOIT kava reservnimekiri. Kui apellandi projekt kinnitatakse KOIT kavva, on toetuse andmise otsus sõltuvuses projektidele antud hinnangute, mida projekt KOIT kava eeltaotluste menetlemise käigus pälvis, järjestusest pingereas; 3) kokku esitati 173 eeltaotlust ning seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et tulenevalt HMS § 40 lg 3 p-st 6 ei tulnud menetlusosalisi ära kuulata. Sätte mõte ei ole selles, et kuivõrd iga projekt läbib vastavuskontrolli või seejärel esmase hindamise, mille tagajärjel võib selguda mõne projekti mittevastavus ja menetluse lõpetamine, on see käsitletav iseseisva haldusmenetlusena. Meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine“ toetuse saamise aluseks on meetme määruse § 9 nimetatud kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava, mille meetme määruse § 9 lg 2 järgi kinnitab Vabariigi

3-10-3063

7(11) Valitsus. KOIT kava koostamise haldusmenetlus on mitmetasandiline, mille lõplik eesmärk on kinnitada Vabariigi Valitsuse korraldusega need taotlejad, kes võivad toetust taotleda. Siseministeeriumi tegevuse eesmärk eeltaotluste menetlusel on valmistada ette Vabariigi Valitsuse korraldus. Kõik tegevused, mis on läbi viidud enne Vabariigi Valitsuse poolt korralduse andmist, on menetlustoimingud; 4) apellandilt küsiti täiendavalt: „Millest on tingitud lasteaia asukoha valik? Mainitud detailplaneeringu järgi praegu veel antud piirkonnas tiheasustust ei eksisteeri ning krunt on Vääna keskusest väljaspool.“ Sellele küsimusele sai apellant vastata ning see küsimus puudutas MTÜ Vääna Külakoda esitatud arvamust. Ekslik on seetõttu apellandi väide, et temalt ei küsitud täiendavalt arvamust MTÜ Vääna Külakoda seisukohtade kohta. Apellant pole ka näidanud, millist faktilist teavet oleks tulnud temalt menetluse käigus veel küsida ning miks ei saanud apellant seda esitada varem; 5) menetlusnormid, mille alusel toimub KOIT kava eeltaotluse menetlemine perioodi 2009-2012 KOIT kava koostamiseks, on sätestatud meetme määruse §-s 111 , mis jõustus 13. veebruaril 2009. a, st enne eeltaotluste esitamise tähtaja välja kuulutamist maakondlikes lehtedes. Eelnimetatud kuupäevast jõustusid ka sätted, mis tõid perioodi 2009-2012 KOIT kava projektide hindamisel sisse uued valikukriteeriumid meetme määruse § 10 lõikes 41. Eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 20. märts 2009. a. Hindamismetoodika kinnitati regionaalministri käskkirjaga 1. juunil 2009. a ning samast kuupäevast alustas oma tööd ka Siseministeeriumi komisjon. Hindamismetoodika on vajalik eelkõige hindamiskomisjonile. Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud meetme määruse §-s 8 ning eeltaotlusele esitatavad nõuded on sätestatud meetme määruse §-s 10. Nimetatud normid on juhisteks taotlejatele eeltaotluste koostamisel; 6) hindamismetoodika osas „I hindamisblokk (hindab Siseministeeriumi komisjon)“ on esimeses lõigus selgitatud, et hindamiskomisjon võtab hindamise aluseks eeltaotlusvormis ning selle lisades sisalduva teabe projekti kohta, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esitatud eeltaotluste ehitusliku komplekssuse ekspertiisid, asjaomaste ministeeriumite seisukohad ning võimalusel muud asjakohased dokumendid ja projekti kohta kogutud lisainformatsiooni. Ka meetme määrus ei välista täiendavate tõendite kogumist, tuginedes HMS §-le 6. Eeltaotlustele hinnangute andmisel peab hindamiskomisjon alusmaterjalina kasutama igasugust asjakohast, põhjendatud ja hindamiseks vajalikku informatsiooni, muu hulgas ka piirkonna kodanikuliikumise ja kohalikku algatust kandva mittetulundusühingu poolt esitatud teavet. Struktuuritoetuste vahendite jagamisel on oluline, et eeltaotlustega kavandatud lahendused oleksid piisavalt läbi mõeldud ning arvestaksid kasusaajate vajadustega; 7) kuigi hindamiskomisjoni otsuses ei ole märgitud muid põhjendusi eeltaotluse rahuldamata jätmiseks peale MTÜ Vääna Külakoda poolt antud hinnangu, nähtub vaideotsusest, et hindamiskomisjon kaalus eeltaotluse hindamisel kõiki asjassepuutuvaid argumente ja esitatud seisukohti, mh ka apellandilt täiendavalt küsitud kirjalikke selgitusi; 8) apellatsioonkaebuses nimetatud ümarlaua kokkuvõtet, millele hindamiskomisjon oleks apellandi arvates pidanud otsuse tegemisel MTÜ Vääna Külakoda arvamuse asemel tuginema, ei esitatud koos eeltaotlusega, vaid alles vaidemenetluses; 9) vastustaja ei ole kordagi seadnud kahtluse alla Vääna kanti uute lasteaiakohtade loomise, kultuurikeskuse, spordisaalide rajamise ega polüfunktsionaalse keskusehoone rajamise vajalikkust. Küsitavusi tekitas apellandi projekti puhul eelkõige see, kas antud eeltaotluse projektiga kavandatud lahendused on avalike teenuste pakkumise seisukohast kõige otstarbekamad ja kas investeeringute tegemiseks on asukoht ikka sobilik, sest projektis esitatud kinnistu asukoht on väljaspool tiheasustusala, kus puudub täielikult taristu, kavandatav infrastruktuur ei ole valla omandis ning pool kinnistust asub maantee kaitsevööndis ning teisel pool tiheda liiklusega maanteed; 10) vaidemenetlust saab pidada pigem internseks kontrolliks, mille käigus kontrollitakse nii haldusakti andmise õiguspärasust kui otstarbekust (HMS § 83 lg 1), kuid halduskohtumenetlus on eksternne õiguspärasuse kontroll haldusorgani üle, mille puhul ei

3-10-3063

8(11) saa kohus asuda haldusorgani eest põhjendusi ja kaalutlusi andma. Seega on alusetu väita, et vaidemenetluses haldusorgani poolt esitatud põhjendused tuleks tähelepanuta jätta.

13. Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohas apellatsioonkaebuse kohta palutakse jätta see rahuldamata. Vastuväited: 1) kuna Vabariigi Valitsuse korralduse nr 86 andmise ajaks oli apellandi eeltaotluse menetlus lõppenud, puudub apellandil puutumus selle Vabariigi Valitsuse korraldusega. Seetõttu ei ole apellandil võimalik Vabariigi Valitsuse korraldust vaidlustada ja nimetatud korraldus ei saa rikkuda apellandi subjektiivseid õigusi; 2) ekslik on apellandi väide, et tema eeltaotluse hindamise menetlus on eraldi menetlus, mitte perioodi 2009-2012 KOIT kava koostamise menetlus, ja seetõttu massmenetluse regulatsioon menetlusosaliste ärakuulamise osas ei ole kohaldatav. Konkursside puhul peab konkursil osaleja esitama omapoolse taotluse või pakkumise lähtudes konkursi reeglitest ning selles peab sisalduma kogu otsuse tegemiseks vajalik teave. Taotluste ja pakkumuste hindamise etapis enam täiendavate vastuväidete esitamist taotlust hinnanud ekspertide seisukohtadele ei toimu, kui seda pole eraldi ette nähtud; 3) 5. juunil 2009. a apellandile saadetud e-kirjas on palutud selgitada kavandatava hoone asukohaga seonduvat. Vääna kandi polüfunktsionaalse keskusehoone problemaatilisele asukohale on aga viidanud ka MTÜ Vääna Külakoda juhatuse esimees 9. juuli 2009. a e-kirjas. Seega on apellandi ärakuulamine aset leidnud; 4) hindamismetoodika kohustab arvesse võtma muid dokumente ja teavet lisaks ministeeriumite ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse seisukohtadele; 5) apellandi poolt viidatud ümarlaua otsuste vastuvõtmise korra ega osalemise tingimuste kohta pole apellant tõendeid esitanud ning seetõttu ei saa seda kokkuvõtet pidada usaldusväärseks tõendiks, mis lükkab ümber MTÜ Vääna Külakoda arvamuse; 6) asjaolu, et pärast Siseministeeriumi moodustatud komisjoni poolt apellandi eeltaotlusele hinnangu andmist muutus väidetavalt apellandi finantsseisund, ei saa muuta eeltaotluse hindamist kui varasemat haldusakti õigusvastaseks; 7) vaidluse asjaoludest ei nähtu, et hindamismetoodika muutmine oleks rikkunud apellandi subjektiivseid õiguseid ja toonud kaasa mingil moel ebavõrdse kohtlemise. Apellant pole väitnud, et muudetud hindamismetoodika oleks vastuolus KOIT kava rakendamise eesmärkidega või põhjustaks pakkujate ebavõrdset kohtlemist. 14. Teised menetlusosalised apellatsioonkaebuse kohta oma seisukohta ringkonnakohtule ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Meetme määruse § 111 lg 7 sätestas apellandi poolt eeltaotluse esitamise ja lahendamise ajal: „Siseministeerium moodustab komisjoni, mille ülesanne on vastavalt regionaalministri poolt kehtestatud hindamismetoodikale hinnata eeltaotlustes toodud lahenduste otstarbekust, ehituslikku komplekssust ja valmisolekut projekti elluviimiseks. Komisjon tugineb oma hinnangutes asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, EAS-i ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta. Komisjon võib teha taotlejale ettepanekuid projekti või selle osa muutmiseks. Positiivse hinde saanud eeltaotlused esitatakse maakondlikule hindamiskomisjonile hindamiseks.“ Halduskohus leidis, et sellest sättest ei tulene hindamiskomisjonile piirangut võtta arvesse muid tõendeid ja arvamusi peale sätte teises lauses nimetatud dokumentide. Ringkonnakohus

3-10-3063

9(11) jagab seda seisukohta. Asjaomaste ministeeriumite seisukohtade kujundamisel ei näe see säte ega ka meetme määruse § 111 lg 5 ette piiranguid seisukohtade aluseks olevatele tõenditele ja andmetele. Lõike 5 kohaselt küsib Siseministeerium asjaomaste ministeeriumite arvamust nende valitsemisala valdkonda puudutavate eeltaotluste asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas. Siseministeerium küsib Rahandusministeeriumi hinnangut taotleja finantssuutlikkuse kohta projekt kavandatud ajal ja ulatuses ellu viia. Asjaomase ministeeriumi või Rahandusministeeriumi põhjendatud negatiivse arvamuse korral eeltaotlust vastavaks ei tunnistata. Meetme määruses on jäetud hinnangu andmine eeltaotlustes toodud lahenduste ehitusliku komplekssuse kohta Siseministeeriumi poolt moodustatud komisjoni, mitte aga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse otsustada. Taotleja valmisolekut projekti elluviimiseks ei hinda lõplikuna samuti Rahandusministeerium, vaid hindamiskomisjon. Kuigi ministeeriumite põhjendatud negatiivsed arvamused välistavad projekti vastavaks tunnistamise ja positiivse hinde andmise, nähtub sellest, et hindamiskomisjonile on meetme määruse § 111 lg 7 esimese lausega pandud kohustus ka ise projekte hinnata, et hindamiskomisjon saab oma hinnanguid kujundada ka muude andmete alusel. Sellises olukorras, kus ministeeriumite arvamuste aluseks olevatele tõenditele ja arvamustele pole piiranguid seatud ning hindamiskomisjonile esitatavad positiivsed seisukohad pole siduva iseloomuga, ei ole alust arvata, et meetme määruse kehtestamisel oleks soovitud välistada muude andmete kogumine hindamiskomisjoni poolt lisaks märgitud normis nimetatule. STS § 1 lg 5 alusel HMS § 5 lõikest 5 tuleneva uurimispõhimõtte välistamine KOIT kava raames toetuste jagamisel oleks ringkonnakohtu arvates eeldanud otsesõnu meetme määruses muude asjaolude arvestamise keelu märkimist. Sätte teist lauset tuleb mõista kui nõuet selles nimetatud seisukohad hindamiskomisjoni poolt koguda, et anda hindamiskomisjoni otsusele kaalutletum sisu. 16. MTÜ Vääna Külakoda arvamuse küsimine ei olnud seetõttu õigusvastane. Siseministeerium põhjendas selle ühingu arvamusele tuginemist eelkõige sellega, et ühing koostas piirkonna arengukava ning esindab piirkonna elanike huve. Sellele seisukohale asus ka halduskohus. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole apellatsioonkaebuses näidanud, et halduskohtu see järeldus oleks vale ning kohalike elanike enamik selle ühingu seisukohtadega ei nõustu. Ümber pole lükatud ka väiteid, millele tuginedes mittetulundusühing pidas keskuse asukohta olemasolevast tihehoonestusest eemalasuvaks ja praegust infrastruktuuri puudulikuks. Neile seisukohtadele tugines oma arvamuses ka hindamiskomisjon. 17. Kaebusele lisatud 28. aprilli 2009. a ümarlaua kokkuvõte ei ole allkirjastatud ning sellest ei nähtu kokkuvõtte koostaja nime, samuti nimeliselt ümarlaual osalejaid. Kokkuvõttest nähtuvalt olid ümarlauale kutsutud Harku Vallavolikogu liikmed, Harku Vallavalitsuse liikmed ja valdkonna ametnikud, Vääna Külakoja liikmed ja muud huvitatud isikud. Osalejaid kokkuvõttest aga ei nähtu, samuti seda, kuidas kokkuvõttes märgitud järeldusele toetada vallavalitsuse tegevust Vääna kanti polüfunktsionaalse hoone rajamisel jõuti. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kui puuduvad dokumendi autori identifitseerimiseks vajalikud andmed ning dokumendi koostamise kuupäev ja allkiri, siis ei saa dokumenti pidada kohtumenetluses lubatavaks dokumentaalseks tõendiks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-42-10, p 16). Järelikult ei saa selle dokumendiga ümber lükata MTÜ Vääna Külakoda seisukohta ega Siseministeeriumi hindamiskomisjoni arvamust projekti otstarbekuse kohta. 18. Apellant jäeti eeltaotluse hindamise menetluses ära kuulamata, sest talle ei antud võimalust esitada MTÜ Vääna Külakoda arvamuse kohta vastuväiteid. Üksnes seda, et apellandilt küsiti täpsustavalt projektis kavandatud hoone asukohavaliku kohta, ei saa pidada taotluse esitaja ärakuulamiseks HMS § 40 lg 1 tähenduses. Ärakuulamisõiguse seisukohalt pole oluline, et apellandi taotluse lahendamisel otsustati tema taotluse

3-10-3063

10(11) rahuldamata jätmine KOIT kava koostamise käigus mitte lõpliku haldusaktiga, millega KOIT kava kinnitati (meetme määruse § 9 lg 2 alusel), vaid Siseministeeriumi poolt eeltaotlusele antud hinnete tõttu, seega üksnes tema taotlust puudutava eelhaldusaktiga. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Sätte eesmärk ei ole ringkonnakohtu arvates välistada kõigile menetlusosalistele täiendavate seisukohtade esitamist juhul, kui menetletakse ühte taotlust ning paljude menetlusosaliste huvid on eeldatavalt kattuvad, vaid ka juhul, kui menetlus viiakse läbi paljude isikute taotluste alusel ning nende huvid üksteisest erinevad. Konkursi, nagu seda on struktuuritoetuste jagamine, läbiviimisel ei ole haldusmenetluse põhimõtetega ega konkursi eesmärgiga vastuolus küsida taotlejatelt täiendavaid andmeid või seisukohti, näiteks juhul, kui taotlusest vajalik teave ei nähtu või on eeltaotluste hindamise käigus tekkinud hindamiskomisjonile esitatud seisukohtade põhjal kahtlusi, mida on võimalik menetluse käigus kõrvaldada. Paljude menetlusosalistega konkursi korraldamisel ei ole ärakuulamisõigust tagades võimalik menetluse piisavalt kiire ja tõrgeteta lõpuleviimine. Struktuuritoetuste jagamine peab toimuma piisavalt kiiresti, et toetatavate projektide elluviimine leiaks aset piisavalt kiiresti. Avalikes huvides on selliste projektide kiire elluviimine. Seetõttu ei olnud hindamiskomisjonil kohustust apellandile vastuväidete ja seisukohtade andmiseks täiendavat võimalust anda. Taotluses näidatud projekti ja selle rahastamisvõimaluste põhjendamine oli apellandil võimalik eeltaotuse esitamisel. 19. Apellant leiab, et hindamismetoodikat muudeti menetluse kestel ning lähtuda tuli menetluse alguses kehtinud hindamismetoodikast. Kaebusest nähtuvalt kehtis apellandi eeltaotluse esitamise ajal regionaalministri 27. detsembri 2007. a käskkirjaga nr 145 kinnitatud KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika. Seda kohtule esitatud ei ole. Taotluse hindamine viidi läbi regionaalministri 1. juuni 2009. a käskkirjaga nr 46 kinnitatud „Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika“ alusel. Ringkonnakohus märgib, et 13. veebruaril 2009. a jõustunud meetme määruse muudatused muutsid ka hindamiskriteeriume, millest määruse muutmisel ette nähtud Siseministeeriumi hindamiskomisjonil eeltaotluste hindamisel tuli lähtuda. Meetme määruse varasema redaktsiooni § 11 lg 16 sätestas, et regionaalminister moodustab ekspertkomisjoni, kuhu kaasatakse Siseministeeriumi, asjaomaste ministeeriumite, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude, asjaomaste mittetulundusühingute katusorganisatsioonide esindajaid ning regionaalvaldkonna eksperdid. Ekspertkomisjoni ülesandeks on, võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas, arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eksperthinnanguid. Alates 13. veebruarist 2009. a kehtis meetme määruse § 111 lg 7, mis nägi ette hindamiskomisjoni poolt eeltaotluste hindamise vastavalt regionaalministri poolt kehtestatud hindamismetoodikale. Meetme määruse muutmisega täiendati meetme määrus § 10 lõikega 41, mis nägi ette ka muudetud hindamiskriteeriumid. Ringkonnakohtu arvates ei saanud apellant seetõttu loota, et hindamiskomisjon juhindub neist hindamiskriteeriumitest, mis olid kehtestatud enne meetme määruse muutmist ja millest lähtudes hinnati taotlusi varem ette nähtud menetluses. Olukorras, kus hindamiskomisjon pidi eeltaotlusi hindama erinevate kriteeriumite lõikes, ei saanud apellant oodata ka seda, et mõne hindamiskomisjoni arvates ebaotstarbeka projekti eest, millele muidu antaks negatiivne hinne, tuleks anda positiivne hinne üksnes seetõttu, et projekt puudutab mitme avaliku teenuse osutamist. Sellisele järeldusele ei ole võimalik jõuda, kuna negatiivse hinde lahenduste asjakohasuse ja otstarbekuse osas saab üksnes selline projekt, mille kavandatud lahendused on ebaotstarbekad, meetme eesmärkide saavutamise ja sihtgrupi vajaduste suhtes ala- või üledimensioneeritud (hindamismetoodika I hindamisblokk, p 2). Asjaolu, et hoonet kasutatakse mitme avaliku teenuse osutamiseks, ei muuda projekti automaatselt otstarbekaks.

3-10-3063

11(11) 20. Õige on Siseministeeriumi seisukoht, et hindamismetoodikat saab pidada haldusesiseseks juhiseks. Kuna meetme määrusest nähtusid taotlejatele asjaolud, mida eeltaotluste sobivaks tunnistamisel ja pingeritta seadmisel arvestatakse, ei ole nende asjaolude täpsustamata jätmine taotluste esitamise ajaks sedavõrd tähtis, et see tooks kaasa hindamiskomisjoni otsuse tühistamise. 21. Apellandi arvates ei ole vastustaja vastu vaielnud sellele, et projekti elluviimiseks valmisoleku hindamisel tuleks uute apellandi poolt vaidemenetluses esitatud andmete valguses hinnata projekti positiivse hindega. Ringkonnakohus selgitab, et kui vaidemenetluses on võimalik hindamiskomisjoni otsust tunnistada kehtetuks ka ebaotstarbekuse tõttu, siis kohtulik kontroll piirdub vaid hindamiskomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrolliga. Haldusakti õiguspärasust saab kohus kontrollida selle andmise aja seisuga. Kui apellandi finantsvõimekus paranes tulenevalt Keskkonnainvesteeringute Keskusega saavutatud kokkuleppest teise projekti omafinantseeringu osas pärast hindamiskomisjoni otsuse tegemist, ei tähenda see, et hindamiskomisjon oleks ebaõigesti hinnanud apellandi võimekust eeltaotluses näidatud projekti ellu viia. Seetõttu eeldab kaebuse rahuldamine ka seda, et kohus tuvastab hindamiskomisjoni poolt sellele kriteeriumile ebaõige hinnangu andmise. Halduskohus ei ole seda teinud. 22. Apellant leiab ka seda, et hindamiskomisjoni otsus tuleb tühistada seetõttu, et see on piisavalt motiveerimata ning vaideotsuses sisalduvaid põhjendusi ei saa võtta kaalutlusõiguse alusel antud hindamiskomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvesse. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et arvestades vaidemenetluse eesmärki kontrollida haldusesiseselt hindamiskomisjoni otsuse otstarbekust ja õiguspärasust ning lahendada vaidlused haldusesiseselt, tuleb võtta arvesse ka vaideotsuses näidatud algse haldusakti andmise põhjendusi. Vaidemenetluse käigus on võimalik kõrvaldada ka vaidlustatava haldusakti puudusi ning kuna haldusakti motiivid ei ole siduva iseloomuga, saab neid põhjendusi arvestada põhjendustena, millele haldusorgan vaideotsusest nähtuvalt tugines. Hindamiskomisjoni otsusest nähtuvad lühidalt selle andmise aluseks olnud asjaolud ning Rahandusministeeriumi negatiivne hinnang projekti teostamise võimalusele valla omafinantseeringu tagamisel. Meetme määruse §111 lg 5 kolmanda lause kohaselt puudus Rahandusministeeriumi põhjendatud negatiivse arvamuse korral hindamiskomisjonil kaalutlusõigus eeltaotlusele negatiivse hinnangu andmisel. Seetõttu põhjenduste esitamata jätmine ei saanud ka otsuse sisu mõjutada. 23. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Siseministeeriumi hindamiskomisjoni vaidlustatud otsuse tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hindamiskomisjoni otsus jääb kehtima, ei ole, nagu halduskohus õigesti märkis, põhjendatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse nr 86 tühistamise nõue, sest hindamiskomisjoni poolt negatiivse otsuse tegemine välistab eeltaotluse eelistusnimekirja lisamise. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu jätta muutmata. 24. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud apellandi kanda. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajatelt tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kolmas isik Jõelähtme vald taotleb apellatsioonimenetluses õigusabikulude väljamõistmist summas 792 €. Menetluskulude kandmist tõendavad advokaadibüroo arve ja selle tasumist kinnitav maksekorraldus. Kulude suurus on arvestades asja keerukust ja mahtu põhjendatud ja vajalik. Taotlus tuleb rahuldada.

Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask