3-11-1233/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse kuupäev 22. märts 2012 Haldusasja number 3-11-1233 Haldusasi Vasily Karpovi kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Apellant Vasily Karpov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Mitte jätkata menetlusabi andmist Vasily Karpovile. 2. Jätta Vasily Karpovi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10. novembri 2011. a otsuse peale käiguta. 3. Anda apellandile tähtaeg kümme päeva alates käesoleva määruse jõustumisest riigilõivu 15,97 euro tasumiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Vasily Karpov esitas 16. mail 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud tema poolt Viru Vanglale esitatud taotluste lahendamisel. Kaebuse kohaselt esitas V. Karpov 11. märtsil ja 11. aprillil 2011 Viru Vanglale taotluse Viru Vangla käskkirjade, millega V. Karpovit karistati kartserikaristustega, täitmise peatamiseks, kuid vangla jättis taotlused õigusvastaselt rahuldamata ning 11. märtsi 2011. a taotluse ka registreerimata. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis V. Karpov selle, et see aitab teda edasistes analoogilistes toimingutes ja võimaldab tõendada, et vaiete rahuldamata jätmine oli mõjutatud sellest, et karistused olid juba täitmisele pööratud. Kaebuses taotles V. Karpov enda vabastamist riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

Tartu Halduskohtu 24. mai 2011. a määrusega vabastati V. Karpov riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohtu 10. novembri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt esitas V. Karpov 11. märtsil 2011 Viru Vanglale ainult tema karistamise käskkirja täitmise peatamise taotluse ning vaide käskkirjale koostas ta alles 18. märtsil 2011, kui karistus oli juba täitmisele pööratud. Et distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul kohe täitmisele, ei toiminud Viru Vangla V. Karpovi karistust 11. märtsil 2011 täitmisele pöörates õigusvastaselt. Kaebaja õiguste seisukohalt pole olulist tähendust sellel, kuidas täpselt tema

2 samal päeval ilma vaideta esitatud haldusakti peatamise taotlus registreeriti ja millises vormis sellele vastati. Asjaolu, et haldusmenetluse seadus võimaldab haldusakti vaidlustada, ei muuda selle kehtivust ja haldusakti täitmist automaatselt ei peata. Et V. Karpov loobus 12. aprillil 2011 koostatud vaidest, on ta kaotanud vastava käskkirja vaidlustamise õiguse.

3. V. Karpov esitas 28. novembril 2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitas V. Karpov riigilõivust vabastamise taotluse seoses maksejõuetusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kuigi apellant esitas riigilõivust vabastamise taotluse 28. novembril 2011, so enne hetkel kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) jõustumist, tuleb HKMS § 285 lg 2 kohaselt menetlusabi taotlus vaadata läbi hetkel kehtiva HKMS menetlusabi sätete kohaselt.

Tartu Halduskohus on V. Karpovi 24. mai 2011. a määrusega riigilõivu tasumisest vabastanud. HKMS § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Samas näeb HKMS § 114 lg 2 ette, et kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

5. Kontrollides eeltoodu põhjal, kas V. Karpovile menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et jätkuv menetlusabi andmine V. Karpovile riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei ole põhjendatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. V. Karpovi vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (juuli, august, september, oktoober 2011) sissetulek XXX,XX eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni XX,XX eurot. Ringkonnakohus loeb V. Karpovi mõistlikuks kuluks eluasemele sellel perioodil elektrienergia eest tasutud X,X eurot. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on V. Karpovi menetlusabi andmisel arvestatavaks sissetulekuks apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX,XX eurot (XXX,XX- XX,XX-X,X), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks XX,XX eurot (XX,XX:4x2). Käesoleva asja menetluskulud V. Karpovi jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (XX,XX eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

6. HKMS § 117 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Käesoleval juhul on menetlusabi saamise tingimused V. Karpovi puhul ära langenud ning esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine ei ole lubatud. Seetõttu ei jätka ringkonnakohus Tartu Halduskohtu poolt V. Karpovile antud menetlusabi riigilõivust vabastamise näol.

7. HKMS § 116 lg 6 kohaselt annab kohus pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kuigi ringkonnakohus V. Karpovi menetlusabi taotlust ei

3 rahuldanud, ei olnud taotlus ringkonnakohtu hinnangul esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda V. Karpovile riigilõivu tasumiseks 10-päevane tähtaeg määruse jõustumisest arvates.

8. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900072783.

9. Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene