3-12-587/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 21.märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-587 Haldusasi Harrier OÜ kaebus Maksuja Tolliameti toimingute keelamiseks. RESOLUTSIOON 1.Tagastada Harrier OÜ kaebus . 2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3.Sekretäril saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse punktile 1 on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (HkMS § 212 lg 4; § 204 lg 1). Määruse punktile 2 on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul otse Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 254 lg7, § 204 lg 2).

1.Harrier OÜ esitas 20.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksuja Tolliameti (MTA) toimingute keelamist. Kaebuse kohaselt on selle eesmärgiks vabaneda MTA 10.07.2009 õigusvastase avalduse ja Harju Maakohtu 8.10.2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-08- 9064 alusel täiteasja nr 025/2009/2422 ( maksunõude) sundtäitmisest. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt tuvastati Harju Maakohtu 8.10.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-9064, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega , mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 2 098 123 krooni, pani OÜ Harrier toime KarS § 389.1 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Osundatud kohtuotsuse kohaselt on kannatanuks Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu, kellele on tekitatud varaline kahju summas 2 098 123 krooni. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse poolt on kohtuotsusest nähtuvalt esitatud tsiviilhagi summas 2 098 123 krooni. Kohtuotsusega tunnistati OÜ Harrier süüdi KarS § 389.1 lg 3 järgi , sama otsusega mõisteti OÜ-lt Harrier välja tsiviilhagi Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kasuks summas 2 098 123 .00 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuotsusega mõisteti kaebajalt tsiviilhagina välja väidetav maksunõue summas 2 098 123 krooni, sest maksusummat ei määratud maksukorralduse seaduse kohaselt maksuotsusega. Kaebuse väitel ei tohtinud ega saanud maksunõuet lahendada kriminaalmenetluses tsiviilhagina, millise seisukoha kinnituseks on kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-1-1-73-09. Seega MTA poolt esitatud avaldus täiteasja 025/2009/2422 alustamiseks oli õigusliku lauseta, mille tõttu ka täitemenetluse alustamine täiteasjas on õigusliku aluseta.

2 2.Ühes kaebusega on esitatudtaotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.Kaebuse esitaja taotleb keelata MTA-l alustatud täitemenetluse täiteasjas 025/2009/2422 jätkamine koos sellega seotud täitemenetlustega täiteasjades 025/2009/2422, 025/2010/4643, 025/2010/4644, 025/2010/4645, 025/2010/4646, 025/2010/4648, 025/2010/4698, 025/2010/4699.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võimaldab seadusevastase täiteavalduse alusel täiteasjas nr 025/2009/2422 kohtutäituril võõrandada äriühingu põhivara ja viia äriühing pöördumatult tegutsemisvõimetusse seisundisse. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 4 lg 1 tulenevalt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HkMS § 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus muu hulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks 4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 kohaselt sätestab seadustik võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. TMS § 23 lg 1 tulenevalt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel . TMS § 2 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad selles paragrahvis loetletud täitedokumentidest, sealhulgas on nimetatud kohtuotsused. TMS kehtestab kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb Halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 221 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 5.TMS § 11 sätestab kohtu pädevuse täitemenetluses ja erandliku kohtualluvuse , nähes ette: (1) Käesoleva seadustiku kohaselt on maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjad alluvad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma 6.Eeltoodust tulenevalt nii kaebused kohtutäituri tegevuse peale kui ka täitemenetlusega seotud hagide lahendamine on allutatud maakohtule. Seega esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ei kuulu ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele. HkMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3 7. HkMS § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebuse esitaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohus on 22.11.2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-76-04 märkinud, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohtu 21. detsembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08. aprilli 2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ei kuulu.

8.Tulenevalt HkMS § 104 lg 5 punktist 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HkMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastatakse kaebus selle esitajale vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu, , mistõttu kaebajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vormikohase taotluse.

Lea Kuuse kohtunik