3-12-252/24 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-252 Haldusasi AS Ragn-Sells kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 27. detsembri 2011. a korralduse nr 726-k tühistamiseks ja Sillamäe Linnavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sillamäe Linnavalitsuse määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS Ragn-Sells, esindaja v. adv Elo Tamm Vastustaja Sillamäe Linnavalitsus Kolmas isik OÜ Ekovir, esindaja v. adv vanemabi Allan Valk RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2012. a määrus.

3. Teha asjas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sillamäe Linnavalitsuse 27. detsembri 2011. a korraldusega nr 726-k otsustati sõlmida OÜ-ga Ekovir hankeleping Sillamäe linnas jäätmete kogumise ja veo korraldamiseks alates

27. detsembrist 2011 kuni 1. juulini 2012 Sillamäe Linnavalitsuse 22. mai 2009. a korraldusega nr 243-k heaks kiidetud tingimustel ning Sillamäel praegu kehtivate hindadega.

2. AS Ragn-Sells esitas Tartu Halduskohtule kaebuse korralduse nr 726-k tühistamiseks. Kaebuses esitas AS Ragn-Sells esialgse õiguskaitse taotluse korralduse nr 726-k kehtivuse peatamiseks, keelates Sillamäe Linnavalitsusel kõik toimingud seonduvalt antud korraldusega kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt piiratakse vaidlustatud korraldusega AS Ragn-Sells ettevõtlusvabadust, kuivõrd tal ei võimaldata vaba turu tingimustes Sillamäe elanikele ja ettevõtetele jäätmeveoteenust osutada. Kuna AS Ragn-Sells on põhjendatult arvestanud võimalusega, et ta saab alates

27. detsembrist 2011 Sillamäel vaba turu tingimustel jäätmeveoteenust osutada, kannatab ta iga päevaga otsest varalist kahju tulenevalt asjaolust, et tema tegevus jäätmeveoteenuse osutamisel on vaidlustatud korraldusega olulisel määral piiratud. Et korraldusega anti kogu Sillamäe elanikkonna teenindamise õigus OÜ-le Ekovir, teenindab AS Ragn-Sells käesoleval hetkel vaid mõnd üksikut klienti ning on seeläbi ilma jäänud valdavas osas sellest käibest, millele tal oli mõistlik ja õiguspärane ootus vaba turu tingimustes. Kuivõrd Sillamäe territooriumil ei ole seadusega kooskõlas korraldatud olmejäätmete vedu ning seetõttu on tegemist vaba turu tingimustega, seab vaidlustatud korraldus olulisi piiranguid ka Sillamäe jäätmevaldajate õigusele vabalt valida teenuse osutaja, kogumisvahend ja tühjendussagedus.

3. Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2012. a määrusega:

a) Keelati Sillamäe Linnavalitsusel kõik toimingud seonduvalt korraldusega nr 726-k kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

b) Kohustati Sillamäe Linnavalitsust lõpetama takistuste tegemine AS Ragn-Sells poolt jäätmeveo teenuse osutamisel Sillamäe linna elanikele ja ettevõtetele.

Määruse põhjenduste kohaselt võib esialgse õiguskaitse, kohaldamata jätmisel kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Kuna AS Ragn-Sells oli arvestanud, et alates

27. detsembrist 2011 saab ta Sillamäe linnas vaba turu tingimustel jäätmeteenust osutada, kannab AS Ragn-Sells iga päevaga otsest varalist kahju tulenevalt asjaolust, et tema tegevus jäätmeveoteenuse osutamisel on vaidlustatud korraldusega oluliselt piiratud. Korraldus piirab ka Sillamäe jäätmevaldajate õigust vabalt valida nii teenuse osutajat kui ka kogumisvahendit ning tühjenduse sagedust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Sillamäe Linnavalitsus esitas 26. jaanuaril 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2012. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused:

a) Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses hinnanud kaebuse perspektiivikust. AS Ragn- Sells kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebus ei ole tähtaegne ning AS Ragn-Sells ei ole läbinud kohtueelset menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis, mistõttu tal puudub kaebeõigus.

b) Vaidlustatud haldusakt ei riku AS Ragn-Sells subjektiivset õigust korraldada olmejäätmevedu Sillamäe linnas. Ettevõtjal ei teki automaatset subjektiivset õigust olmejäätmete veo teenuse osutamiseks, vaid see õigus tekib sellel ettevõttel, kellele see on antud kooskõlas omavalitsusüksuses kehtivate õigusaktidega. Lisaks puudub AS-l Ragn-Sells korraldatud olmejäätmete veo luba, mis on eelduseks korraldatud olmejäätmete veoga tegelemiseks. AS Ragn-Sells seisukohad vaba turu rakendumise osas on vastuolus Sillamäel olmejäätmete veole kehtestatud nõuetega, mida AS Ragn-Sells pole vaidlustanud. Korraldatud olmejäätmete vedu ei saa toimuda vabal turul tulenevalt jäätmehooldusele kehtestatud nõuetest. Vaba turg ei taga kõigis majapidamistes tekkinud olmejäätmete kogumist, nõuetekohast vedu ega üleandmist töötlemiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud kohta.

c) Eksitav on ka AS Ragn-Sells väide, et ta kannatab iga päevaga otsest varalist kahju, sest tema tegevus olmejäätmete veol on piiratud. Esiteks puudub AS-l Ragn-Sells õigus korraldatud olmejäätmete veoks. Teiseks osutab OÜ Ekovir teenust soodsamatel tingimustel, mistõttu ei saa AS-l Ragn-Sells mingit kahju tekkida, sest temalt teenuse tellimine oleks majanduslikult ebaotstarbekas.

d) Halduskohus pole määruse tegemisel arvestanud avalike huvidega. Konteinerite kasutamisel suurenevad jäätmevaldaja kulud. Sillamäe Linnavalitsuse eesmärk on korraldada seaduse ja teiste õigusaktide nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult minimaalsete kuludega jäätmevaldajatele.

e) Halduskohus ei ole arvestatud esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole selge. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu, milliseid õiguslikke tagajärgi AS Ragn-Sells sellega taotleb. Kui keelata Sillamäe Linnavalitsusel kõik toimingud seoses vaidlustatud haldusaktiga, ei too see endaga kaasa reaalseid tagajärgi AS Ragn-Sells jaoks. AS-l Ragn-Sells puudub võimalus korraldada olmejäätmete vedu Sillamäe linnas eirates kehtivaid õigusakte. Jäätmeid ei käsitleta tavalise kaubana, mistõttu kehtib jäätmeveo osas regulatsioon, millega on ettevõtlusvabadus piiratud. Vaidlustatud määrusest ei selgu, kust tuleneb AS Ragn-Sells subjektiivne õigus jäätmeveo teenuse osutamiseks Sillamäe linna elanikele ja ettevõtetele ning millised Sillamäe Linnavalitsuse toimingud on peatatud ja millised keelatud.

5. AS Ragn-Sells vastuses leitakse, et määruskaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel:

a) Kuivõrd AS Ragn-Sells on põhjendatult arvestanud võimalusega, et ta saab alates

27. detsembrist 2011 Sillamäel vaba turu tingimustel jäätmeveoteenust osutada, kannatab ta iga päevaga otsest varalist kahju tulenevalt asjaolust, et tema tegevus jäätmeveoteenuse osutamisel on vaidlustatud korraldusega olulisel määral piiratud.

b) Kuivõrd Sillamäe Linnavalitsuse 27.12.2011 korraldusega nr. 726-k anti kogu Sillamäe elanikkonna teenindamise õigus OÜ-le Ekovir, teenindab AS Ragn-Sells käesoleval hetkel vaid mõnd üksikut klienti ning on seeläbi ilma jäänud valdavas osas sellest käibest, millele tal oli mõistlik ja õiguspärane ootus vaba turu tingimustes.

c) Kuivõrd tegelikkuses ei ole Sillamäe territooriumil seadusega kooskõlas korraldatud olmejäätmete vedu ning seetõttu on tegemist vaba turu tingimustega, seab vaidlustatud korraldus olulisi piiranguid ka Sillamäe jäätmevaldajate õigusele vabalt valida jäätmekäitluse põhimõtted.

d) Kaebus on esitatud tähtaegselt.

e) Määruskaebuses on korratud valdavalt ainult kaebuse sisulist külge puudutavaid seisukohti, mis ei põhjenda otseselt AS Ragn-Sells taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamise mittevajalikkust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Selles asjas on Tartu Halduskohus teinud 8. märtsil 2012 juba otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ehkki kaebajal on võimalik esitada apellatsioonkaebus, viitab halduskohtu otsus sellele, et lõppastmes võib kaebus olla põhjendamatu. Kaebuse perspektiivitus on üheks aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel (vt nt RKHKm 3-3-1-54-06, p 12).

8. Lisaks sellele, et kaebust on halduskohus pidanud põhjendamatuks, on ringkonnakohtu arvates praeguses menetlusstaadiumis põhjust pidada kaebust ka lubamatuks.

Vaidlustatud Sillamäe Linnavalitsuse 27. detsembri 2011. a korraldusega otsustati sõlmida OÜ-ga Ekovir hankeleping Sillamäe linnas jäätmete kogumise ja veo korraldamiseks. Jäätmeseaduse (JäätS) § 1 lg 5 järgi kohaldatakse korraldatud jäätmeveo tellimisele riigihangete seaduses sätestatut. Vaidlust ei ole selles, et jäätmevedaja leidmisel lähtutigi riigihangete seaduse sätetest, täpsemalt riigihangete seaduse (RHS) § 28 lg 2 p-s 3 sätestatust, mis annab hankijale õiguse korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS §-s 35 sätestatud tähtaegadest.

Kuna korralduse andmisel kohaldati riigihangete seaduse sätteid, võib asjas kuuluda kohaldamisele ka RHS § 117 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidluste lahendamise kord vaidlustuskomisjonis.

9. Kohustusliku kohtueelse menetluse järgimise vajalikkust jäätmevedude korraldamisega seotud hankeasjades on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud 12. detsembril 2011 lahendatud haldusasjas nr 3-3-1-52-11. Selles asjas leidis halduskolleegium kokkuvõtlikult järgmist: vaidlustuskomisjoni pädevuses on hinnata riigihangete seaduse järgimist hankija poolt; kui vaidlustatud on nii riigihanke korraldamise lubatavus üldiselt kui ka hanketeade ja hankedokumendid riigihangete seaduse alusel, tuleb riigihangete seaduse rikkumist käsitlevas osas läbida menetlus vaidlustuskomisjonis (määruse p-d 17-18).

Ka käesolevas asjas leiab kaebaja, et rikutud on riigihangete seaduse nõudeid – ühelt poolt on rikutud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda ja teiselt poolt teenuse kontsessiooni hanke läbiviimiseks ettenähtud korda. Seega tuginetakse kaebuses paljuski riigihangete seaduse nõuete rikkumisele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vaidlustuskomisjonis kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ei ole. Tulenevalt RHS §-st

117 ja eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest võib seega hetkel väita, et kaebus on vähemalt osaliselt lubamatu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (HKMS § 47 lg 1).

10. See, et halduskohus on kaebust lubatavaks pidanud, ei välista kaebuse lubatavuse hindamist ringkonnakohtu poolt. Halduskohtu viide sellele, et kaebaja on esitanud kohustamisja tühistamisnõude, ei muuda iseseisvalt võetuna kaebust lubatavaks. Sarnaseid nõudeid saab esitada ka vaidlustusmenetluses (RHS § 126 lg 1 p 5). Lisaks ei saa kaebaja oma nõuete formuleerimise kaudu vabaneda kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustusest. Selle läbimise kohustus sõltub vaidluse olemusest, mitte sellest, kuidas kaebaja oma nõudeid sõnastab.

11. Kaebust, mis võib vähemalt osaliselt olla lubamatu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, ei saa pidada perspektiivikaks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset sellise kaebuse alusel. Lisaks puudub enne vaidlustusmenetluse läbimist HKMS § 280 lg 1 järgi isikul üldse kohtumenetluses esialgse õiguskaitse taotlemise õigus.

Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ja jätab esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene