2-12-2666/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus T. Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.märts xxxx.x. Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-2666 Tsiviilasi L. K. G. A. G. abielu lahutamise nõudes ning S. G. , S. ja H. elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: L. K. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx x.xxx-xxx xxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx; S. G. - isikukood xxxxxxxxxxx; S. - isikukood xxxxxxxxxxx; H. -isikukood xxxxxxxxxxx; alaealiste hagejate seaduslik esindaja L. K. G. Kostja: A. G. , isikukood xxxxxxxxxxx,registrisse kantud elukoht xxxxx xxxx, viibib xxxxx xxxxxxx xxxx xx.xx.xxxx Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16.märts 2012, T. kohtumaja

RESOLUTSIOON 1.Lahutada L. K. G. K. ) ja A. G. , mis on registreeritud xx.xxxxxx xxxx.a. T. M. , abieluakt nr.204 .

2.Taastada L. K. G. abiellumist kantud perekonnanimi - x. x. x. x. x. .

3.Määrata alaealiste laste S. G. ( isikukood xxxxxxxxxxx) , S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja H. (isikukood xxxxxxxxxxx) elukoht L. K. G. .

4. Välja mõista A. G. elatis alaealistele lastele S. G. (isikukood xxxxxxxxxxx) , S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja H. (isikukood xxxxxxxxxxx) xxxx.x. septembrikuu eest 417 (nelisada

2 (4) seitseteist) eurot.

5.Alates 01.maist 2012 mõista A. G. välja igakuiselt elatis S. G. (isikukood xxxxxxxxxxx) , S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja H. (isikukood xxxxxxxxxxx) igaühele 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda L. K. G. .

6.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist T. Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele abielulahutuse kande tegemiseks.

Kohtukulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse T. Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 20.märtsil 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

L. K. G. on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks ning alaealiste laste S. G. , S. ja H. seadusliku esindajana lastele elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates xxxx.x. septembrikuust. Abielu on sõlmitud xx.xxxxxx xxxx.a. T. M. . Abielust on sündinud kolm last – xx.xxxxxx xxxx.a. tütar S. G. , xx.xxxxxxxx xxxx.a. poeg S. ja xx.xxxxxx .x. tütar H. . Hagiavalduse kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks kostja hoolimatus peresuhetes. Kooselu on lõppenud alates 10.juunist 2011. Hageja taotleb alaealiste laste elukoha määramist tema juurde ning ainuhooldusõigust.

Kostja vastuväited

Kostja nõustub abielu lahutamisega ning laste elukoha määramisega hageja juurde. Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele xxxx.x. septembrikuust, kuna alates 21.septembrist 2011 kannab ta vangistust ning vabanemise ajaks tekib sel juhul oluline võlgnevus, mida on raske tasuda. Vangistuse kandmise ajal puuduvad kostjal sissetulekud, millest oleks võimalik elatist tasuda. Samuti ei ole kostja nõus elatise kandmisega hageja ema T.A. kontole. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele alates 2012.a. maikuust. Laste ainuhooldusõiguse andmist hagejale ei pea kostja põhjendatuks

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab

3 (4) kohus, et L. K. G. A. G. abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks alaealistele lastele kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus on seisukohal, et kuna nii hageja kui kostja on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielusuhted on lõppenud - nad ei ela koos ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada, siis ei ole ka kohtul alust arvata, et abikaasad taastavad kooselu.

Kostja on nõustunud, et ühiste laste elukoht jääb pärast abielu lahutamist hageja juurde, kuid ta ei ole nõus, et hagejale jääb laste ainuhooldusõigus. Arvestades, et hageja ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks laste hooldusõigus temale täielikult üle anda, leiab kohus, et hooldusõigus tuleb jätta mõlemale vanemale. PKS § 145 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Olulisi lastesse puutuvaid otsustusi on vanematel kaasaaegseid kommunikatsioonivõimalusi kasutades võimalik teha ühiselt ka lahuselu korral.

Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus PKS §-de 96, 97 ja 100 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama vanemalt ülalpidamist raha perioodilise maksmise (elatis) teel eeskätt juhul, kui vanem ei ela lapsega koos. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates xxxx.x. septembrikuust miinimummääras. Kohtuistungil on hagejate seaduslik esindaja loobunud elatise nõudmisest tagasiulatuvalt aja eest, kui kostja kannab vangistust ning taotleb tagasiulatuvalt elatist xxxx.x. septembrikuu eest ja edasiselt alates 2012.a. maikuust. Alaealised lapsed on hageja ülalpidamisel , hageja sissetulek koosneb käesoleval ajal riiklikest peretoetustest ja vanemapalgast – kokku 365 eurot. Kohtuistungil on kostja nõustunud elatise tasumisega tagantjärele xxxx.x. septembrikuust ning alates 2012.a. maikuust. Seetõttu tuleb elatis alaealistele lastele välja mõista. Elatise summad tuleb tasuda laste vanema, kelle juures on laste elukoht, s.o L. K. G. . Hagejate esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 145 eurot (290 :2). xxxx.x. septembrikuus oli elatise miinimummäär 139,01 eurot. Kuupalga alammäära muutumisel tuleb kostjal vastavalt ümber arvestada ka elatise suurus.

4 (4) Hageja on taotlenud tema abielueelse perekonnanime taastamist. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi. L. K. G. kandis enne abiellumist perekonnanime K. .

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagejale oli antud kohtumääruse alusel riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks tema vabastamise näol riigilõivu tasumisest. Kohus ei pea õiglaseks tsiviilasja asjaolusid, eelkõige hagi õigeksvõttu arvestades riigilõivu, mille kandmisest hageja oli vabastatud, kostjalt riigituludesse väljamõistmist. Elatise nõudmise hagi läbivaatamine on RLS § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivuvaba.

Epp Tombak

Kohtunik