3-10-3033/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2012; Tallinn Haldusasja number 3-10-3033 Haldusasi A.G.’i kaebus Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d õigusvastasuse tuvastamise ning vangla toimingute, mis seisnesid selles, et kaebuse esitajat ei lubatud 22.08.2010 jalutuskäigule minna ning kasutati seejuures füüsilist jõudu, õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 02.03.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – A.G.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Merje Joll RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.03.2012. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.G. esitas 19.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et vangla korrapidaja ei võimaldanud ettenähtud jalutuskäiku ja kasutas füüsilist jõudu (tl 6).

2. Tallinna Halduskohtu 04.01.2011 määrusega jäeti A.G.’i kaebus käiguta. Kaebuse esitajal oli vaja muuhulgas selgitada, millal ettenähtud jalutuskäik pidi toimuma ja kes oli korrapidaja, kes vastavat jalutuskäiku ei võimaldanud ning milles väljendus füüsilise jõu kasutamine (tl 13-14).

3. A.G. vastas määrusele 24.01.2011 ning märkis, et 22.08.2010 kell 13.50 ei lubatud teda ettenähtud jalutuskäigule ning kasutati tema suhtes ametikohustusi ületades sanktsioneerimata jõudu, tekitades kaebuse esitajale tervisekahjustusi (tl 55).

2

4. Tallinna Halduskohtu 30.05.2011 määrusega jäeti kaebus teistkordselt käiguta. Kohus selgitas, et kaebuse esitajal on võimalik taotleda jalutuskäigule mittelubamise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Sellise nõude korral tuleb aga kõigepealt välja tuua põhjendatud huvi (tl 61-62).

5. 13.06.2011 saabus Tallinna Halduskohtule A.G.’i kaebuse täiendus. Kaebuse esitaja selgitas vastuses tervisekahjustuse tekkimise asjaolusid ning lisas kaebusele nõude ebaõigesti määratud noomituse tühistamiseks (tl 71).

6. Uue nõudega seonduvalt jättis Tallinna Halduskohus 22.06.2011 määrusega kaebuse käiguta. Kohus tõi välja, et vastuses on puudutatud mitmesuguseid asjaolusid, kuid üldiselt võib järeldada, et kaebuse esitaja põhiliseks eesmärgiks on Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d vaidlustamine, millega määrati kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kohus selgitas, et kui kaebuse esitaja nõustub kohtu tõlgendusega, tuleb seda kohtule teatada (tl 72).

7. 04.07.2011 saabus Tallinna Halduskohtule A.G.’i vastus, milles kaebuse esitaja märgib, et soovib noomituse tühistamist ning Tallinna Vangla süü tunnistamist kaebuse esitajale tervisekahjustuse tekitamises (tl 79).

8. Tallinna Halduskohtu 23.09.2011 määrusega jäeti A.G.’i kaebus veelkord käiguta ning selgitati, et nõuded, mis seonduvad 22.08.2010 jalutuskäigule mittelubamisega ja füüsilise jõu kasutamisega, on selged. Kohus selgitas, et täpsustamist vajab Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirjaga nr 844-d vaidlustamisega seonduv (tl 80-81).

9. 06.10.2011 esitatud vastuses märgib A.G., et soovib ka Tallinna Vangla käskkirja nr 844-d õigusvastasuse tuvastamist (tl 89).

10. Tallinna Halduskohtu 26.10.2011 määrusega vabastati A.G. riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu, võeti kaebus Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d õigusvastasuse tuvastamise ning vangla toimingute, mis seisnesid selles, et kaebuse esitajat ei lubatud 22.08.2010 jalutuskäigule minna ning kasutati seejuures füüsilist jõudu, õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetlusse ning tunnistati vastustajaks Tallinna Vangla (tl 90-91).

11. Tallinna Vangla esitas kaebusele omapoolse seisukoha 02.12.2011 (tl 99-100).

12. Tallinna Halduskohtu 13.02.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 109).

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

13. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d õigusvastasuse tuvastamist ning vangla toimingute, mis seisnesid selles, et kaebuse esitajat ei lubatud 22.08.2010 jalutuskäigule minna ning kasutati seejuures füüsilist jõudu, õigusvastasuse tuvastamist.

14. A.G. on seisukohal, et tema jalutuskäigule mittelubamine põhjusel, et tal olid kindad, ei ole õiguspärane, sest kusagil ei ole kirjas, et kinnipeetav ei või riideid jalutuskäigule kaasa võtta (tl 6). Korrapidaja kasutas kaebuse esitaja suhtes füüsilist jõudu ning põhjustas sellega trauma (tl 6).

15. Tervisekahjustuse tekitamise osas selgitab kaebuse esitaja, et pöördus peaarsti poole, et antaks tõend, kus on märgitud, millal on tuldud kehavigastuste tekitamise jälgi fikseerima. Kaebuse esitajale

3 vastati, et kasutati ainult pisargaasi ning marrastusi ja kriimustusi ei ole fikseeritud. Seejärel pöördus kaebuse esitaja kõrvaga arsti juurde, kes andis kõrva määrimiseks salvi. Hiljem teine arst ütles, et kõik on korras. Pärast saadeti kaebuse esitaja ka spetsialistide juurde, kes leidsid, et tegemist on kõrvatraumaga (tl 71).

16. A. G. soovib Tallinna vangla käskkirja nr 844-d õigusvastasuse tuvastamist, sest sellele käskkirjale järgnes rida juhtumeid (tl 89).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Tallinna Vangla palub jätta A.G.’i kaebuse rahuldamata.

18. Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d kohaselt seisnes A.G.’i distsiplinaarrikkumine vanglateenistuse ametniku seaduslikule korralduse mitteallumises ja agressiivses käitumises. Kaebuse esitaja distsiplinaarrikkumine on tõendatud vanglateenistuse ametniku Andreas Valgu (Valk) 22.08.2010 ettekandega nr 1585. Ettekandest nähtub, et 22.08.2010 kaebuse esitajat jalutuskäigule saates avastati tema juures läbiotsimisel kindad. Seejärel selgitati A.G.’ile, et kindaid ei ole lubatud kaasa võtta ja anti korduvalt seaduslik korraldus kindad kambrisse jätta. Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.2.5 kohaselt tohib kinni peetav isik jalutuskäigule kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Kaebuse esitaja korraldustele ei allunud, vaid muutus agressiivseks. Seejärel anti kaebuse esitajale korraldus minna kambrisse koos hoiatusega, et vastasel juhul kasutatakse tema suhtes füüsilist jõudu. Ka sellele korraldusele kaebuse esitaja ei allunud. A.G.’i suhtes kasutati füüsilist jõudu, mis seisnes käsivarrest kinnivõtmises ja kambrisse suunamises. Selle toimingu ajal vehkis kaebuse esitaja kätega ning teda hoiatati, et korraldusele mitteallumisel kasutatakse tema suhtes erivahendina gaasi. A.G. pani korraldustele mitteallumisega toime distsiplinaarrikkumise. Vangistusseaduse § 71 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 71 kohaselt kontrollitakse pärast erivahendi, teenistusrelva või jõu kasutamist kinnipeetava suhtes tema terviseseisundit ning kontrolli tulemus protokollitakse. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning käskkiri on antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja ei esine haldusakti tühisuse tunnuseid.

19. Jalutuskäigule mittelubamise osas selgitab vastustaja, et enne jalutuskäigule minekut anti kaebuse esitajale seaduslik korraldus jätta jalutuskäigule minnes kindad kambrisse. Jalutusboksi esemete kaasavõtmise mittevõimaldamise eesmärgiks on lihtsustada kinnipeetavate isikute järelevalvet jalutuskäigu ajal ning vangla üldise julgeoleku tagamist. Korraldus oli kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik ning usutav ei saa olla asjaolu, et kinnaste kandmine augustikuus on vajalik. Kaebuse esitaja korraldusele ei allunud, mistõttu tuli tema suhtes kasutada füüsilist jõudu ning erivahendina gaasi. Pärast füüsilise jõu ja erivahendi kasutamist kontrolliti kaebuse esitaja tervislikku seisundit meditsiinitöötaja poolt ning koostati vastav tõend.

20. Tallinna Vangla ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et füüsilise jõu ja erivahendi kasutamisega tekitati talle tervisekahjustus - kõrva kuulmekile rebend. Pärast ohjeldusmeetme kasutamist on kaebuse esitaja tervislikku seisundit kontrollitud ning koostatud õiend, et kaebuse esitaja meditsiinilist abi ei vajanud. Antud intsidenti puudutavatest dokumentidest ei nähtu, et füüsilise jõu kasutamisel kahjustati kaebuse esitaja kõrva. Ettekande kohaselt seisnes füüsilise jõu kasutamine käsivarrest kinnivõtmises ning kambrisse suunamises. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et G. viibis arsti vastuvõtul 01.09.2010 ning väitis seal, et parem kõrv ei kuule kaks nädalat. Vaidlusalune juhtum toimus aga 9 päeva enne

4 arsti vastuvõttu, mis tähendab, et kõrvaprobleem oli kaebuse esitajal juba varem. A.G.il on diagnoositud väliskõrvapõletik ning 30.09.2010 on ta viibinud eriarsti vastuvõtul, kes on soovitanud mitte lasta kõrva vett. Eeltoodust nähtub, et A.G. põdes kõrvapõletikku, mis ei saanud olla tingitud ohjeldusmeetme kasutamisest ning tema väide tervisekahjustuse tekitamise kohta on alusetu.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud kaebus Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d ning taotletud selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti on taotletud vangla toimingute, mis seisnesid selles, et kaebuse esitajat ei lubatud 22.08.2010 jalutuskäigule ning kasutati seejuures füüsilist jõudu, õigusvastasuse tuvastamist. Taoliselt on kaebus menetlusse võetud. Nõude ulatust täpsustati veel ka kohtuistungil ning kaebuse esitajal selles osas märkusi ei olnud (kohtuistungi protokoll, tl 123). Seoses eelnimetatuga ei olnud märkusi ka vastustajal (kohtuistungi protokoll, tl 124).

22. Vaidlustatud käskkirjaga karistati vahistatut A.G.’i vangistusseaduse § 67 p 1 ning Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 rikkumise eest noomitusega. Käskkirja nr 844-d kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 22.08.2010 kella 13.50 paiku ei allunud kaebuse esitaja vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele ning käitus suhtlemisel vanglateenistuse ametnikega agressiivselt.

23. Vangistusseaduse § 67 punkti 1 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi – kodukord) punkti 14.3.7 kohaselt peab kinni peetav isik järgima teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid, vestlustes ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid, kinni peetava isiku kehakeel ja hääletoon ei tohi olla agressiivsed. Kodukorra punkti 14.3.1.16 kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud kasutada vägivalda või häirida teisi kinni peetavaid isikuid ja muid isikuid.

24. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast väljendus vanglateenistuse ametniku seaduslik korraldus selles, et A.G. pidi kindad enne jalutuskäigule minekut kambrisse jätma. Seejuures on tuginenud vastustaja Tallinna Vangla kodukorra punktile 14.2.5, mille kohaselt tohib kinni peetav isik jalutuskäigule kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Seega oli vastustaja korraldus õigusaktidega kooskõlas. Antud juhul ei olnud kindad vaadeldavad ka riietusesemena, sest kaebuse esitaja püüdis neid eraldi kaasa võtta, kindad ei olnud käes (kohtuistungi protokoll, tl 124, keskel). Nõustuda tuleb ka vastustaja selle põhjendusega, et suvel ei ole vaja (üldjuhul) kindaid kanda. Haldusasja materjalist ilmneb, et kaebuse esitaja korraldust ei täitnud. See nähtub vanemvalvuri 22.08.2010 ettekandest nr 1585 ja distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 102-103). Sellele ei ole otseselt vastu vaielnud ka kaebuse esitaja, kes aga korralduse kohese täitmise asemel pidas vajalikuks esitada omapoolseid järelepärimisi ja nõudmisi. Kinnipeetav on aga kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikke korraldusi vastuväideteta. Seoses eelnimetatuga on vastustaja viidanud ka Riigikohtu 01.03.2007 lahendile nr 3-3-1-103-06, milles on selgitatud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse (võimalikust) seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saaks olla õigustatud üksnes juhul kui korraldus vastaks haldusmenetluse seaduses loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus oleks ilmselge. Antud juhul puudutas korraldus kinnaste kambrisse jätmist ja sellise käsu puhul ei saanud olla ilmselgelt põhjendamatu korraldusega. Mis puutub füüsilise jõu kasutamisse, siis on see lähtuvalt

5 vangistusseaduse § 71 lg-st 2 võimalik kui see on teenistusülesannete täitmisel ning enda ohutuse tagamisel vajalik. Hinnangu agressiivse käitumise osas saavad anda kõigepealt sellega kokkupuutuvad vanglateenistuse ametnikud, kuid antud juhul ei saa seda hinnangut ebausutavaks pidada. Kaebuse esitaja möönab samuti, et konflikt sai alguse kinnaste probleemist (kohtuistungi protokoll, tl 125). Sisulist vaidlust ei saa olla selles, et kõigepealt jäi korraldus kinnaste osas täitmata ning sellest tulenevalt võisid vanglateenistuse ametnikud edasiste nõudmiste taustal tunnetada agressiivsust ja taoline käitumine oli vangla kodukorra punktiga 14.3.7 vastuolus, sest muuhulgas ei tohi olla agressiivsed ka kinni peetava isiku kehakeel ja hääletoon. Vangistusseaduse §-s 71 on sätestatud lisaks füüsilisele jõule ka erivahendite kasutamise võimalus kui see peaks olema tarvilik. Vaidlustatud käskkirjas on jõu ja erivahendi kasutamist piisavalt põhjendatud. Küll aga tuleb selle kohta koostada lähtuvalt vangistusseaduse § 71 lg-st 71 vastav protokoll kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise kohta. Vastustaja poolt on sellekohane tõend esitatud (tl 104). Tõend on allkirjastatud arsti poolt 22.08.2010, selles on märgitud, et isiku suhtes kasutati (erivahendina) gaasi, kuid meditsiinilist abi ei vajata. Kaebuse esitaja on viidanud füüsilise jõu kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjutustele, kuid haldusasja materjalide juurde esitatud 22.08.2010 tõendist ja 30.09.2010 haigusloo kirjeldusest taolisi võimalikke seoseid ei nähtu (tl 107). Vastustaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõtte kohaselt ei olnud kaebuse esitaja kuulnud parema kõrvaga umbes 2 nädalat, mis omakorda viitab sellele, et ravi vajadus oli tekkinud siiski enne 22.08.2010 toimunud distsipliinirikkumist (tl 108). Mis puutub meditsiiniliste otsustuste sisulisse hindamisse, siis need küsimused halduskohtu pädevusse ei kuulu.

25. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud põhjendamatu korralduse või ülemäärase ning põhjendamatu füüsilise jõu kasutamisega. Arvestades asjaolu, et korraldus jäi kaebuse esitaja poolt täitmata, ei olnud õigusvastane ka sellelt pinnalt distsiplinaarkaristusena määratud noomitus. Kaebuse esitajat on distsiplinaarmenetluse algatamisest ja läbiviimisest informeeritud, vastav protokoll on koostatud ning distsiplinaarmenetluse materjal selle juurde esitatud. Mis puutub jalutuskäigu võimaldamata jätmise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudesse, siis jääb kaebus rahuldamata ka selles osas, sest haldusasja materjalist nähtuvalt ei täitnud kaebuse esitaja korraldust kindad kambrisse jätta ning sellega ta sisuliselt loobus jalutuskäigu võimaluse kasutamisest. Seega tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Enno Loonurm Kohtunik