3-11-986/82 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-986

Haldusasi

AS Skinest Rail kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja mak-

su- ja tollikeskuse 17.03.2011 maksuotsuse nr 12.2-

3/8170-16 tühistamiseks ja tagasitäitmiseks kohustami-

seks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – AS Skinest Rail

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli-

keskus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Skinest Rail apellatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.10.2011 otsus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. jaanuar 2012

RESOLUTSIOON

Jätta AS Skinest Rail apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.10.2011

otsus haldusasjas nr 3-11-986 muutmata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19.04.2012 (HKMS § 212

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 02.12.2010 ja

12.01.2011 korralduste nr 12.2-3/8170-1 ja nr 12.2-3/8170-7 alusel AS Skinest Rail poolt mak-

sude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september kuni november 2010

ning tegi 17.03.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8170-16, millega määras AS-le Skinest Rail täien-

davalt tasumiseks käibemaksu 116 960,11 eurot (1 830 028 kr) ja tulumaksu 21 241,42 eurot

(332 356 kr). Maksuotsuse kohaselt deklareeris AS Skinest Rail kontrollitaval perioodil käibe-

deklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku 7 317 404 kr ja enammakstud käibemaksu 4 513 844

kr. Kontrollimise tulemusel kuulub AS-l Skinest Rail sisendkäibemaksuna deklareerimisele

5 487 367 kr. Deklareeritud ja tegelikkuses deklareerimisele kuuluva sisendkäibemaksu vahe

1 830 028 kr tuleneb Direct Transcapital OÜ nimel vormistatud arvetel (kakskümmend üks

trammirelsside ostuarvet summas 11 094551,62 kr koos käibemaksuga ning kaks raudteeveeremi

3-11-986

2(10)

varuosade ostuarvet summas 208 935,60 koos käibemaksuga) kajastatud käibemaksu summadest.

Maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid annavad alust järeldada, et Direct

Transcapital OÜ esitas AS-le Skinest Rail fiktiivsed arved, millest AS Skinest Rail seaduslik

esindaja teadlik oli, ning arvetel kajastatud tehinguid pole tegelikult toimunud. Raudteeveeremi

varuosade soetuse kinnituseks pole peale kahe arve muid tõendeid esitatud. Trammirelsside osas

näidatud müügitehingute jadas - Direct Transcapital OÜ ostis kauba Poola äriühingult

ArlecorMittal Poland SA ja müüs selle AS-le Skinest Rail, kes omakorda müüs kauba edasi oma

Leedus asuvale tütarettevõttele Skinest Baltija UAB – toimus reaalne müügitehing ja kauba lii-

kumine Poola ja Leedu äriühingute vahel. AS Skinest Rail ja Direct Transcapital OÜ müügitehin-

gutes tegelikult ei osalenud; kaebaja poolt Direct Transcapital OÜ korraldusel fiktiivsete arvete

alusel Rewlis OÜ pangakontodele tehtud väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud. Fiktiivsete ar-

vete väljastamise eesmärgiks oli AS Skinest Rail käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suu-

rendamine, mille tulemusel tasuti riigieelarvesse vähem makse, ja ettevõtlusega mitteseotud väl-

jamaksete tegemisest rahaliste vahendite saamine tulumaksu tasumata. Viidatud skeemi elluvii-

mist võimaldas AS Skinest Rail ja Direct Transcapital OÜ juhatuse liikmete J Ki ja R P pikaaja-

line tutvus, ärilised sidemed ja usalduslikud suhted.

2. AS Skinest Rail esitas 18.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 17.03.2011 mak-

suotsuse nr 12.2-3/8170-16 tühistamiseks ja PMTK kohustamiseks maksuotsus tagasi täita. Kae-

buse põhjendused:

1) vaidlusalused tehingud on toimunud. Valdav enamus maksuotsuses tehtud etteheidetest on

esitatud R. P või Direct Transcapital OÜ kohta ning asjaolude suhtes, mis ei sõltu kaebajast ning

mida kaebaja ei saanud mõjutada ega enne tehingute tegemist kontrollida;

2) arusaamatu on maksuhalduri väide, et kaebaja müüs trammirelsid soetushinnast odavamalt.

Maksuhaldur on ebaõigesti lähtunud eeldusest, et sisseostetud kaupade eest makstav käibemaks

on samuti kauba soetamise kulu (ostuhinna osa), millega kauba ostja peab kauba edasimüügi

hinnastamisel arvestama. Konkreetselt tehingult sisendkäibemaksu maha arvamise mitte võimal-

damine on vastuolus käibemaksu kui neutraalse tarbimismaksu põhimõttega. Maksuhalduri sei-

sukohtadest lähtudes tekiks argumentatsiooni loogikaviga, sest põhjendada ei saa tagajärje saa-

bumist (sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubatavus) tagajärje endaga;

3) AS Skinest Rail ostis trammirelsid Direct Transcapital OÜ-lt eesmärgi ja kavatsusega müüa

need Skinest Baltija UAB-le. Kaebajale ei ole teada ning tal pole võimalik välja selgitada, mis

põhjusel ei ole ArcelorMittal Poland SA kajastanud tehinguid Eesti äriühingutega. Seda asjaolu

oleks pidanud välja selgitama maksuhaldur. Maksuotsuses on tuvastatud, et enne kõnealuseid

tehinguid ei olnud AS Skinest Rail teinud koostööd ArcelorMittal Poland SA-ga, samuti ei olnud

seda enne kõnealuseid tehinguid teinud Skinest Baltija UAB. ArcelorMittal Poland SA-ga oli

äriline kontakt Direct Transcapital OÜ juhatuse liikmel R. Pl. Pärast seda, kui Skinest Baltija

UAB saavutas tänu relsside tarnele otsekontakti tarnijaga, on edaspidised ostutehingud toimunud

otse Skinest Baltija UAB ning ArcelorMittal Poland SA vahel;

4) AS-l Skinest Rail puudub võimalus pääseda ligi Direct Transcapital OÜ ning OÜ Rewlis

omavahelisi õigussuhteid reguleerivatele ja kajastavatele dokumentidele. Asjaolu, kas maksu-

haldur on tuvastanud väidetava seose R. P, Direct Transcapital OÜ ning OÜ Rewlis juhatuse

liikme O. V (kelle isiklikule pangakontole olevat kantud osa kaebaja poolt OÜ Rewlis arvele

makstud rahast) vahel, ei oma AS Skinest Rail maksustamise seisukohast tähendust. AS Skinest

Rail, selle juhatuse liikmed ega aktsiaseltsiga muul viisil seotud isikud ei ole saanud tehingutest

mingisugust hüve või kasu varjatud viisil; ka maksuhaldur pole tuvastanud, et O. V oleks andnud

või edasi kandnud osa tema kontole laekunud 49 980,76 eurost AS-le Skinest Rail või temaga

seotud isikutele;

3-11-986

3(10)

5) AS-le Skinest Rail ei saa ette heita kolmanda isiku kontole kohustuse täitmise sooritust. Kui

Direct Transcapital OÜ teatas kaebajale, et arved tuleb tasuda OÜ Rewlis kontole, ei olnud kae-

bajal õigust ega võimalust teisiti käituda (võlaõigusseaduse § 79);

6) AS Skinest Rail töötajad ja juhatuse liikmed on selgitanud maksuhaldurile piisavalt põhjuseid

R. Plt ning temaga seotud äriühingutelt raudteeveeremi varuosade tellimise huvi, vajaduse ning

faktilise toimumise kohta nii käesolevas maksumenetluses kui ka varasemas menetluses ning

varasema menetluse tulemina antud maksuotsuse vaidlustamisel kohtukaebuses (haldusasi 3-11-

370). AS Skinest Rail on kontrollinud tehingupartneri registreeringuid käibemaksukohustuslase-

na ning R. P kui juhatuse liikme volituste olemasolu. AS Skinest Rail on laoarvestuses kõik soe-

tatud kaubad arvele võtnud ja sarnaselt teistelt hankijatelt ostetud kaubaga selle ka edasi müü-

nud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et tegelikkuses vastavat kaupa ei ole liikunud. Maksuhaldu-

rile sai ka selgitatud, et kaup tuuakse kohale hankija poolt isiklikult, mistõttu puuduvad saatele-

hed ja üleandmise-vastuvõtmise aktid;

7) kontrolli tulemusel ei ole vähendatud AS Skinest Rail müügikäivet, mistõttu jääb arusaama-

tuks, et kui kaupa ei ole soetatud, siis kuidas oli kaebajal võimalik neid kaupu võõrandada ning

arvestada ja tasuda tehingult käibemaks.

3. PMTK vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväited:

1) kontrolli käigus kogutud tõendid kinnitavad maksuhalduri veendumust, et Direct Transcapital

OÜ nimel väljastatud arved on fiktiivsed ning reaalseid majandustehinguid arvetel märgitud isi-

kute vahel ei toimunud, millest kaebaja ka teadlik oli. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõt-

tu ei saa nõuda, et maksuhaldur tuvastaks kontrolli käigus absoluutselt kõik maksupettuse läbi-

viimisega seonduvad asjaolud, kajastaks need maksuotsuses ning kinnitaks asjassepuutuvate ot-

seste tõenditega. AS-l Skinest Rail puudub olematuid tehinguid kajastavate arvete alusel õigus

sisendkäibemaksu maha arvata. Direct Transcapital OÜ korraldusel OÜ Rewlis pangakontole

tehtud makseid ei saa pidada ettevõtlusega seotuks;

2) CMR-de kohaselt on kauba (trammirelsid) tarnija Poola äriühing ja kauba saaja Leedu äri-

ühing. 21.01.2011 pöördus maksuhaldur Poola maksuhalduri poole äriühingust ArcelorMittal

Poland SA informatsiooni ning dokumentide saamiseks; saadud vastuse kohaselt esitas

ArcelorMittal Poland SA 31.03.2011 VD aruannete parandused, asendades aruandluses trammi-

relsside ostjana märgitud Leedu äriühingu Skinest Baltija UAB Eesti äriühinguga Direct

Transcapital OÜ;

3) juhul, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja põhjendatud on kahtlus, et

ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid

tõendeid, puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Vastustaja on tõendeid kogumis hin-

nates välistanud AS Skinest Rail heausksuse tehingutes Direct Transcapital OÜ-ga; usutav ja

tõenäoline on, et arvete alusel tasutud summad liikusid AS-ga Skinest Rail seotud isikutele taga-

si;

4) kuivõrd maksupettuses osalemine välistab ostja heausksuse, on ka tulumaksu määramine põh-

jendatud ning õiguspärane.

4. Tallinna Halduskohtu 11.10.2011 otsusega jäeti AS Skinest Rail kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused:

1) asja materjalid kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kontrollitaval perioodil tehinguid Direct

Transcapital OÜ ja kaebaja vahel ei toimunud ning Direct Transcapital OÜ esitas AS-le Skinest

Rail fiktiivseid arveid. Kuigi puudub vaidlus selle üle, et Skinest Baltija UAB trammirelsid soe-

tas ning relsid pärinesid ArcelorMittal Poland SA-lt, ei kinnita tõendid kogumis trammirelsside

müüki Poola äriühingult Direct Transcapital OÜ vahendusel kaebajale ning kaebajalt edasi oma

Leedu tütarettevõttele Skinest Baltija UAB-le. Tõendid lükkavad ümber kaebaja väite selle koh-

3-11-986

4(10)

ta, nagu oleks trammirelsside ost Poola äriühingult olnud võimalik vaid tänu Direct Transcapital

OÜ vahendusteenusele. Poola maksuhalduri vastus Eesti maksuhalduri täiendavale järelepärimi-

sele kinnitab, et ArcelorMittal Poland SA omas ettevõttega Skinest Baltija UAB pikaajalisi äri-

suhteid. Skinest Baltija UAB esindaja Tomas Petraitise 27.08.2010 kiri ArcelorMittal Poland SA

esindajale Niežurawskile, milles informeeritakse trammirelsside müügitehingu teostamisest

2010. aasta septembris, tõendab nii ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB pikaaegseid

ärisidemeid kui ka seda, et Skinest Baltija UAB esindaja tundis Poola äriühingu esindajat juba

enne kauba müügitehingute faktilist toimumist ning vaidlusaluste arvete väljastamist. Kui kon-

takt Poola äriühinguga oleks tekkinud Direct Transcapital OÜ juhatuse liikme R. P algatusel ja

vahendusel, nagu kaebaja väidab, puudunuks Skinest Baltija UAB esindajal vajadus informeeri-

da Poola äriühingu esindajat sellest, et trammirelsside ostjaks on Direct Transcapital OÜ, keda

esindab R. P. Ilmselgelt on Direct Transcapital OÜ ning ArcelorMittal Poland SA vahelise fik-

tiivse tehingu toimumist aidanud organiseerida Skinest Baltija UAB esindaja. Seda tõendavad ka

kaks vaidlusaluse kauba ostu-müügilepingut nr PL/277839653/10-10220895 467,150 kg trammi-

relsside müügi kohta netoväärtuses 448 464 eurot. Mõlemad lepingud kannavad kuupäeva

06.05.2010 ning on Poola äriühingu esindaja poolt allkirjastatud. Samas ühel lepingul on ostjaks

ja kauba saajaks märgitud Leedu äriühing ning selle esindaja T. Pe poolt on leping allkirjastatud

11.08.2010; teisel samasisulisel lepingul on ostjaks märgitud Direct Transcapital OÜ ning allkir-

jastamise kuupäevaks on märgitud 13.09.2010. R. P põhjendused kahe lepingu tekke põhjuste

kohta on otsitud. T. Petraitise 27.08.2010 kiri Poola äriühingule, milles palutakse valmistada ette

lepingu uus versioon ning saata see Skinest Baltija UAB e-mailile, tõendab, et esialgse lepingu

(mis allkirjastati müüja poolt 06.05.2010 ja ostja poolt 11.08.2010) poolteks olid ArcelorMittal

Poland SA ja Skinest Baltija UAB ning alles hilisemalt ostja isik dokumentidel vahetus. Seda

seisukohta kinnitab ka Poola maksuhalduri vastuskiri, milles selgitatakse, et „02.09.2010 sai

meie maksumaksja telekommunikatsiooni kaudu kirja, mis on koostatud 27.08.2010 ja hõlmas

muudatusi kliendi/kauba ostja osas (uueks kliendiks/kauba ostjaks märgitud Direct Transcapital

OÜ), kauba saajaks on endiselt ettevõte UAB Skinest Baltija. Eelpool nimetatud leping allkirjas-

tati 13.09.2010 Mr. R P poolt“. Kuna Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus omada vaidlusalu-

ses tehingus vahendajat, viitab Direct Transcapital OÜ tehingute ahelasse lülitamine tehingus

osalenud isikute soovile panna toime maksupettuse;

2) Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus kasutada tehingutes vahelülina ka AS-i Skinest Rail.

Kohtuistungil põhjendas kaebaja seaduslik esindaja J. K AS Skinest Rail vahelülina kasutamist

Skinest Baltija UAB rahanappusega ning sooviga saada trammirelsside ostmiseks oma emaette-

võttelt AS-lt Skinest Rail laenu, mis faktiliselt lahendati selliselt, et AS Skinest Rail ostis ise

trammirelsid. Esitatud pole tõendeid, mis seda väidet kinnitaks, so, et Skinest Baltija UAB-l tek-

kisid rahalised probleemid ning ta palus AS-lt Skinest Rail laenu. Samuti on kaebaja seadusliku

esindaja kohtuistungil vande all antud seletus ebausaldusväärne ja vastuolus maksumenetluses

antud seletustega. Kui kohtumenetluses selgitas kaebaja seaduslik esindaja, et „Meil oli valitud

kaubaveo skeem kauba liikumiseks Skinest Raililt Direct Transcapitali juurde ja sealt Skinest

Baltija UAB juurde ja sealt Valgevenesse“, siis maksumenetluses väidetu kohaselt liikus kaup

otse Poolast Vilniusse ning Eestisse kunagi ei jõudnud. Olukorras, kus oli ette teada kauba

jõudmine Leedu äriühingule, puudus selle läbi Eesti transportimiseks mõistlik põhjus. Ka kõne-

aluse trammirelsside ostu-müügilepingu mõlemas versioonis on kauba sihtkohaks märgitud Lee-

du ning transpordiviisiks transport kaubikuga. Skinest Baltija UAB väidetavad rahalised prob-

leemid on jäetud kaebusesse märkimata ning isegi kui selliseid probleeme eeldada, on arusaama-

tu, kuidas sai ta pärast müüjaga väidetavalt otsekontakti saavutamist edasi ise kauba eest maksta,

kui ta seda varasemates tehingutes rahapuuduse tõttu teha ei suutnud;

3) kohus nõustub kaebajaga, et ainuüksi trammirelsside müügi hinda AS-lt Skinest Rail Skinest

Baltija UAB-le ega kaebaja poolt Direct Transcapital OÜ arvete tasumist OÜ Rewlis pangakon-

tole ei saa pidada maksupettuse toimepanemist kinnitavaks asjaoluks. Seotud ettevõtete vaheliste

3-11-986

5(10)

tehingute puhul ei saa lähtuda eeldusest, et tehingu eesmärgiks on ühe äriühingu poolt teise äri-

ühingu arvel tulu teenimine, kui isikud põhjendavad tehingute toimumist mõne muu ühise ärilise

eesmärgiga. Samuti võivad isikud kokku leppida kolmanda isiku kontole arvete tasumises. Sa-

mas käesolevas asjas kogutud tõendid näitavad, et AS-l Skinest Rail ja Skinest Baltija UAB

trammirelsside omavahelisel müügitehingul puudus arvestatav ühine äriline eesmärk, sest Leedu

äriühingu rahanappus ning sel eesmärgil tehingute ahelas kaebaja kasutamine on ebausutav.

Olukorras, kus tunnistaja R. P ütlustega on tõendatud, et OÜ Rewlis majandustehingutega ei te-

gelenud ning OÜ Rewlis pangakontot kasutati vaid seetõttu, et maksuhaldur oli Direct

Transcapital OÜ pangakonto arestinud, on nimetatud äriühingute poolt mistahes vahendustee-

nuste osutamine trammirelsside edasimüügi teostamisel äärmiselt ebausutav. Kuna faktiliste as-

jaolude põhjal on ilmne, et kaebaja seaduslik esindaja pidi fiktiivsetest arvetest teadlik olema,

võib käesoleval juhul eeldada kaebaja poolt maksupettuses osalemist;

4) tõendid kogumis kinnitavad ka seda, et AS Skinest Rail ei ole raudteeveeremi varuosasid

Direct Transcapital OÜ-lt ostnud ning kaebaja raamatupidamises kajastatud 30.09.2010 ja

29.10.2010 arved on fiktiivsed. J. K kui AS Skinest Rail seaduslik esindaja on maksumenetluse

tulemustest huvitatud isik, mistõttu tuleb tema ning tunnistajana üle kuulatud kaebaja laohoidja

A. Javartšuki ütluste vastuolu korral määravaks lugeda A. Javartšuki ütlused. Viimane ei kinnita

vaidlusalusel perioodil raudteeveeremi varuosade soetamist Direct Transcapital OÜ-lt. Arvesta-

des tunnistajate R. P (kes ei osanud täpsemalt selgitada, kellelt varuosi kaebajale edasimüügiks

soetati, väites vaid, et kaup saadi tema endise äriühingu Rosneft Partners kaudu) ja kaebaja töö-

taja E. Si (kes selgitas, et tellis raudteeveeremi varuosi J. Ki ülesandel, tellimused tehti e-kirja

teel septembris ja oktoobris OÜ-le Rosneft Partners, kuid arved esitas Direct Transkapital OÜ)

ebamääraseid selgitusi raudteeveeremi varuosade soetamise kohta ning asjaolu, et kaebaja ei

täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata varuosade soetamise lepingu ja

laoarvestuse, on maksuhaldur piisaval määral uurimisprintsiipi rakendanud ning kaebaja ettehei-

de, et maksuhaldur pole kontrollinud kauba (varuosade) olemasolu ja liikumist, on põhjendama-

tu;

5) kohus nõustub vastustajaga, et kõigi maksupettuse oluliste komponentide tuvastamine ei ole

maksumenetluses reeglina võimalik. Käesoleval juhul on kaebaja osalemine maksupettuses tu-

vastatud. Kaebaja kontrolli käigus tuvastatud asjaolud kinnitavad nii seda, et R. P ja J. K olid

omavahel ammused head tuttavad, kui ka seda, et kaebaja poolt Rewlis OÜ pangakontole tehtud

rahasummasid Rewlis OÜ majandustegevuse eesmärgil ei kasutatud ning võidi ostjale tagastada.

Vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute mittetoimumise ja maksupettuses osalemise tõttu puu-

dus kaebajal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kuivõrd fiktiivsete arvetega ei ole võimalik tõen-

dada majandustehingute toimumist dokumentidel näidatud müüjatega, siis ei saa lugeda tõenda-

tuks ka kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega ning kaebuse esitajale ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt tulumaksu määramine on seadusega kooskõlas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. AS Skinest Rail apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning kas saata

asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Haldus-

kohus rikkus uurimispõhimõtet ja kohtuotsuse põhjendamise nõuet ning kohaldas vääralt mate-

riaalõigust.

1) Kohus tuvastas asja lahendamisel määravat tähendust omava faktilise asjaolu ilma Poola ja

Leedu äriühingute esindajate selgitusteta. Kaebaja taotluse ArcelorMittal Poland SA ning

Skinest Baltija UAB esindajate tunnistajatena ülekuulamiseks jättis kohus põhjendamatult rahul-

damata. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mistõttu tuleb asi saata esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks. Kui ringkonnakohus peab otstarbekaks teha asjas uue otsuse,

taotleb kaebaja Poola ja Leedu äriühingute esindajate ringkonnakohtu istungile kutsumist ja tun-

nistajana ülekuulamist;

3-11-986

6(10)

2) MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Sättest tuleneb, et

tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteaavalduste, so tehingu sisulist hindamist. Ka varjatud

tehingu tuvastamine eeldab poolte tahteavalduste hindamist (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-3-09 p-d

17 ja 198). Et tegemist oleks varjatud tehinguga, peavad pooled soovima varjatud tehingust tule-

nevate õiguslike tagajärgede saabumist. Arvestades halduskohtu järeldust, et vahendustehing oli

näilik, pidi varjatuks tehinguks olema ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB vahel

ekslikult sõlmitud trammirelsside ostu-müügitehing. Kõnealuse trammirelsside vahendustehingu

näilikkust ei saa tuvastada ilma kõigi tehingute jadas olevate osapoolte tahteavaldusi sisuliselt

hindamata. Halduskohus ei püüdnudki trammirelsside ostu-müügitehingute osapoolte tahteaval-

dusi hinnata, mis viitab ühtlasi halduskohtu ekslikule arusaamale näiliku tehingu eeldustest ja

MKS § 83 lg 4 ebaõige kohaldamisele. Kuna kohtuotsuses puudub selgesõnaline viide konkreet-

sele õigusnormile, mille alusel on halduskohus näiliku tehingu toimumist tuvastanud, on haldus-

kohus ühtlasi rikkunud HKMS § 25 lg 2 nõudeid;

3) puudub vaidlus selles, et trammirelsid transporditi Poolast otse Leetu. Kaebaja on esitanud

kõik temal olevad tõendid ja kogu teabe trammirelsside ostu-müügitehingute (sh vahendustehin-

gu) läbirääkimiste, sõlmimise, vormistamise ja trammirelsside faktilise tarne kohta ning lisaks

tal midagi esitada pole. Vahendustehingu osas alustati läbirääkimisi 2009 lõpus/2010 alguses,

mille käigus Direct Transcapital OÜ esindaja R. P viis omavahel kokku Poola ja Leedu äriühin-

gute esindajad. Poola äriühing valmistas ette ja allkirjastas 06.05.2010 kaks trammirelsside ostu-

müügilepingut, milles ühes oli kauba ostjaks ja saajaks märgitud Skinest Baltija UAB ja teises

Direct Transcapital OÜ. Ebaselgus ostja isiku osas tulenes selles, et 2010 mais oli Skinest Baltija

UAB-l juba otsekontakt Arlecor Mittal Poland SA-ga ning lepingute ettevalmistamise hetkeks ei

olnud veel lõplik Direct Transcapital OÜ vahendustasu suurus selgunud. Leedu äriühing allkir-

jastas 06.05.2010 koostatud lepingu 11.08.2010, kuid kuna tal vabu rahalisi vahendeid polnud,

otsustati osta kaup kaebaja vahendusel. Vahendustasu pidi saama ka tehingut algusest peale va-

hendanud Direct Transcapital OÜ. Seetõttu Leedu äriühing saatiski 27.08.2010 Poola tarnijale

kirja ostja muutmise kohta (Skinest Baltija UAB asemel Direct Transcapital OÜ). 11.08.2010

Skinest Baltija UAB poolt allkirjastatud lepingu näol oli tegemist eksliku lepinguga, mida pole

kunagi täidetud. T. P 27.08.2010 kiri kinnitab, et Skinest Baltija UAB tahteavaldus oli tegelikku-

ses suunatud mitte 11.08.2010 allkirjastatud, vaid kõigist trammirelsside ostu-müügitehingutest

tulenevate õiguslike tagajärgede kaasatoomisele, seda kinnitab ka Skinest Baltija UAB ja kaeba-

ja vahelise lepingu sõlmimine 21.09.2010. Viidatud tehingute jada ei olnud äriliselt ebaloogiline,

osapooled valisid tehinguga taotletava majandusliku eesmärgi saavutamiseks sellise tehingu te-

gemise õigusliku vormi, mis parasjagu vastas kõige paremini tehingu majanduslikule sisule,

võimaldades ühtlasi kõigil osapooltel trammirelsside ostu-müügitehingutest arvestatavat kasumit

teenida. Vahendustehingu näilikkuse tuvastamisel ei ole oluline, kas ostu-müügitehinguga taotle-

tud majanduslikku eesmärki oleks saanud saavutada ka ilma vahendustehinguta;

4) Poola maksuhalduri vastuskiri, mis väidetavalt kinnitab, et ArcelorMittal Poland SA seletuse

järgi omas äriühing ärisuhteid Skinest Baltija UAB-ga juba pikka aega, ei ole tõendina piisavalt

usaldusväärne, ja kui olekski, siis asjaolu, kas ja kui kaua ArcelorMittal Poland SA ja Skinest

Baltija UAB enne vaidlusaluse tehingu toimumist omavahelisi ärisidemeid omasid, ei oma va-

hendustehingu näilikkuse hindamise seisukohast tähendust. Puudub dokument, mis kinnitaks, et

Poola maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile edastatud vastuses esitatud väide: „In

accordance with our taxpayer’s statement it has business contacts with UAB Skinest Baltija from

a while.“ kajastab õigesti ja ammendavalt ArcelorMittal Poland SA esindaja poolt Poola maksu-

haldurile antud vastuseid ja selgitusi. Selliseks dokumendiks oleks olnud näiteks ArcelorMittal

Poland SA esindaja poolt allkirjastatud suuliste selgituste protokoll jms. Poola maksuhalduri vii-

datud kirjast ei selgu samuti, mida ArcelorMittal Poland SA esindaja „from a while“ all konk-

reetselt silmas võis pidada ning kas selline aja määratlus lähtub tehingu tegemise või Poola mak-

suhalduri poolt küsimuse esitamise ajast. Lisaks on halduskohus lähtunud mitte Poola maksuhal-

3-11-986

7(10)

duri vastuse originaalversioonist (from a while, mis on ilmselt trükiviga ja korrektne oleks for a

while, ehk tõlkes natuke aega), vaid selle ekslikust tõlkest pikka aega;

5) ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja poolt Rewlis OÜ pangakontole kantud rahasummad oleks

tagastatud kaebajale või temaga seotud isikutele. R. P ütluste kohaselt organiseeris tema trammi-

relsside transpordi. Maksuotsusest nähtub, et Rewlis OÜ pangakontodelt kanti raha

ArcelorMittal Poland SA pangaarvele ning Läti ja Leedu transpordiettevõtetele, kellest osa on

märgitud ka CMR-sele, millega trammirelsid Poolast Leetu transporditi. Ka eeldusel, et maksu-

pettus pandi toime (millega kaebaja ei nõustu), on igal juhul välistatud maksu määramine nende

summade osas, mille puhul on kindel, et tegemist on vastava kauba soetuskuludega;

6) põhjendamatu on kohtu järeldus, et maksuotsuses tuvastatud asjaolud kinnitavad Direct

Transcapital OÜ arvetel märgitud raudteeveeremi varuosade ostu-müügitehingute mittetoimu-

mist. Vastustaja pole tõendanud, et vastavat kaupa tegelikkuses pole olnud ja et kaup arvetel

märgitud äriühingute vahel liikunud poleks. Tehingute toimumist kinnitasid nii kaebaja kui ka

Direct Transcapital OÜ seaduslik esindaja ning tehingute toimumist kinnitab ka asjaolu, et kont-

rolli tulemusel ei vähendatud kaebaja müügikäivet. Maksuhalduri suutmatust välja selgitada, kus

kohast Direct Transcapital OÜ varuosad ostis, ei saa kaebaja kahjuks kasutada. Kaebajale tõi

kauba kohale Direct Transcapital OÜ seaduslik esindaja isiklikult, mistõttu saatelehti ja üleand-

mise-vastuvõtmise akte ei vormistatud. Koostöö R. Pga on olnud pikaajaline - varasemalt läbi

Rosneft Partners OÜ ja hiljem läbi Direct Transcapital OÜ. Kaupa vastu võttev laohoidja ei pea-

gi teadma, millist äriühingut varuosi toonud R. P esindab. Varuosade ostu-müügitehingute näi-

likkust ei saa lugeda tuvastatuks tuginedes kohtueelses menetluses kaebaja laohoidja ning mä-

nedžeri antud seletustele, mis vaidlusaluste tehingute toimumist ei kinnita ega lükka ka ümber.

Tunnistaja R. P ütlustest on kohus aga teinud neist mittetulenevaid järeldusi;

7) kohtuotsusest ei nähtu kohtu arutluskäik ega veendumuse kujunemine selles, et kaebaja osales

maksupettuses. Kohus nõustus vastustaja positsiooniga, jättes omapoolsed põhjendused esitama-

ta. Kohus pole hinnanud kaebaja väidet, et maksuotsusest ega vastustaja seletusest kaebusele ei

nähtu pettusele viitavat seost R. P ja temaga seotud äriühingute ning kaebaja ja tema juhtorgani

liikmete vahel. Alusetu maksupetturiks nimetamine riivab kaebaja subjektiivset õigust heale ni-

mele.

6. PMTK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta, jäädes maksuot-

suses ja esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja taotletud tunnistajate üle-

kuulamine pole vajalik. ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB tahteavaldused on kir-

jas Poola ja Leedu äriühingute vahel sõlmitud ostu-müügilepingus ja et trammirelsside müük ka

reaalselt sellisel kujul toimus, kinnitavad kauba liikumist kajastavad CMR-d. Skinest Baltija

UAB-l puudus vajadus kasutada tehingutes vahelülina AS-i Skinest Rail ning AS Skinest Rail

seadusliku esindaja kohtus antud seletus on vastuolus nii tavapärase äriloogika kui ka asjas ko-

gutud tõenditega. Puudub vajadus tuvastada varjatud tehingut. AS Skinest Rail ja Direct

Transcapital OÜ trammirelsside müügitehingutes tegelikult ei osalenud ning olid formaalselt te-

hingute jadasse kaasatud üksnes alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamiseks.

Samuti andis Direct Transcapital OÜ nn vahendajana tehingute jadasse lisamine kaebajale või-

maluse ettevõtlusest maksuvabalt raha välja viia. Põhjendatud pole kaebaja väide, et Poola mak-

suhalduri vastuses võis olla trükiviga ning tegemist on ebausaldusväärse tõendiga.

Ka raudteeveeremi varuosade eest kaebajale esitatud arved on fiktiivsed. Kuivõrd kaupade lao-

arvestust maksuhaldurile kontrollimiseks ei esitatud, ei ole kaebaja täitnud kaasaaitamiskohus-

tust nõuetekohaselt ning maksuhalduril puudus võimalus kontrollida tegelikku laoarvestust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-11-986

8(10)

Apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust ei anna.

Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral,

mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Apellatsioonkaebus tugineb samadele väidetele

ja argumentidele, mis on esitatud juba esimese astme kohtus ja mida halduskohus on piisava

põhjalikkusega käsitlenud ja analüüsinud ning leidnud, et vaidlusalustel Direct Transcapital OÜ

arvetel kajastatud tehinguid toimunud pole, tegemist on fiktiivsete arvetega, millest kaebaja

teadlik oli ning maksuotsusega kaebajale käibe- ja tulumaksu tasumiseks määramine on õiguspä-

rane. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditele

nende kogumis antud hinnangutega ega pea vajalikuks neid korrata.

Vastupidiselt apellandi väidetule ei ole halduskohus jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta ning

asjaolu, et halduskohus on jõudnud maksuhalduriga samadele järeldustele, ei anna alust väita, et

kohus on lähtunud vaid vastustaja positsioonist ja jätnud kohtuotsuse nõuetekohaselt põhistama-

ta.

Kaebaja väitega, et ArlecorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB esindajate tunnistajatena

ülekuulamata jätmisega rikkus kohus uurimispõhimõtet ja jättis asja lahendamiseks olulised as-

jaolud välja selgitamata, mis mõjutas õiguspärase otsuse tegemist, ringkonnakohus ei nõustu.

Nagu kaebaja ise märgib, puudub vaidlus selles, et ArcelorMittal Pooland SA müüs kõnealused

trammirelsid ja Skinest Baltija UAB need soetas ning kaup transporditi Poolast otse Leetu. See-

ga neid asjaolusid pole vaja tunnistajate ütlustega täiendavalt tõendada ega täpsustada. Ringkon-

nakohus nõustub maksuhalduriga, et ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB tahteaval-

duste sisuliseks hindamiseks kaebaja taotletud tunnistajate ülekuulamine vajalik pole. Väites, et

kaebaja ja Direct Transcapital OÜ vahel tehingute tegelikkuse või näilikkuse tuvastamisel on

määrav tähendus kõigi trammirelsside ostu-müügitehingute jadas osalenud isikute ütlustel, ei ole

kaebaja viidanud sellistele faktilistele asjaoludele, mida taotletud tunnistajad tõendada võiksid ja

mis asjas juba kogutud tõenditega tuvastatud asjaolud ümber lükkaksid. ArcelorMittal Poland

SA soov trammirelsid Skinest Baltija UAB-le müüa ja Skinest Baltija UAB soov nimetatud kaup

ArcelorMittal Poland SA-lt osta nähtub Leedu äriühingu poolt 30.07.2010 Poola äriühingule esi-

tatud 467 t trammirelsside ostmise tellimusest ning Poola äriühingu poolt 06.05.2010 ja Leedu

äriühingu poolt 11.08.2010 allkirjastatud ostu-müügilepingust.

Kohtuotsuse tühistamist ei tingi kaebaja viidatud asjaolu, et halduskohus pole otsuses varjatud

tehingu kohta käivat õigusnormi käsitlenud ega MKS § 83 lg-le 4 sõnaselget viidet teinud. Käi-

bemaksu objektiks on üldjuhul kauba või teenuse käive (va maksuvaba käive) kui majanduslik

sooritus, mitte aga pooltevaheline tehing iseenesest. MKS § 83 lg 4 esimene lause sätestab, et

näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, ning teine lause ütleb, et kui näilik tehing te-

hakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sät-

teid. MKS § 83 lg 4 kohaldamisel saab lähtuda TsÜS § 89 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt näilik

on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei

ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu ole-

masolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Apellandi viidatud Riigikohtu

halduskolleegiumi 25.03.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-09 on küll märgitud viitega Riigi-

kohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, et MKS § 83 lg 4 kohal-

damine eeldab varjatud tehingu tuvastamist, kuid see seisukoht ei ole käesolevas asjas kohalda-

tav, sest viidatud tsiviilkolleegiumi lahendis käsitleti teeseldud tehingut varemkehtinud TsÜS §

70 lg 1 tähenduses, mis ei saa üheaegselt uue TsÜS-ga jõustunud MKS § 83 lg 4 tõlgendamisel

olla asjakohane. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuhaldur peab MKS §

83 lg 4 kohaldamiseks varjatud tehingu tuvastama üksnes juhul, kui ta väidab, et näilik tehing on

tehtud teise tehingu varjamiseks ning soovib maksustada varjatud tehingut. Kui maksuhaldur on

seisukohal, et tehingut polegi toimunud, st et on soovitud üksnes jätta mulje tehingu olemasolust,

siis ei eelda MKS § 83 lg 4 kohaldamine varjatud tehingu tuvastamist, vaid üksnes tuvastamist,

3-11-986

9(10)

et tehingut pole toimunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist MKS § 83 lg 4 teises lauses nimeta-

tud olukorraga, kus Direct Transcapital OÜ poolt AS-le Skinest Rail esitatud arvetel märgitud

trammirelsside ostu-müügitehing oleks tehtud teise tehingu varjamiseks, vaid maksuhalduri ar-

vates pole neis arvetes kajastatud sisuga tehingut Eesti äriühingute vahel, aga samuti kaebaja ja

tema tütarettevõtte vahel majanduslikus mõttes üldse toimunud. Halduskohus leidis, et maksu-

halduri järeldus on õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda

teistsugusele seisukohale. Olukorras, kus Poola ja Leedu äriühingud olid omavahel ostu-

müügilepingu sõlminud ja tellimus oli esitatud ning seega ka tehingu tingimustes kokku lepitud,

puudus trammirelsside müügitehingute jadas kaebaja ja Direct Transcapital OÜ vahel vormista-

tud tehingul majanduslik eesmärk. Kaebaja väidet, et trammirelsside ost Poola äriühingult sai

teoks vaid tänu Direct Transcapital OÜ vahendusele, kohtu uuritud tõendid ei kinnita ning see

väide on ebausutav mh ka seetõttu, et Direct Trascapital OÜ juhatuse liikme R. P ütluste koha-

selt ta ArcelorMittal Poland SA esindajatega kohtunud pole ja kogu suhtlemine toimus e-kirja

teel; väidetava suhtlemise kohta tõendeid (nt vastava kirjavahetuse näol) esitatud pole. R. P on

Direct Transcapital OÜ juhatuse liige alates 26.06.2010, mis lükkab ümber kaebaja väite, et R. P

kui Direct Transcapital OÜ esindaja alustas läbirääkimisi trammirelsside ostu-müügitehingute

osas juba 2009. a lõpus/2010. a alguses ja viis kokku Poola äriühingu, kaebaja ja Leedu äriühin-

gu esindajad. Samuti on halduskohus asjakohaselt märkinud, et juhul, kui kontakt Poola äriühin-

guga oleks tekkinud Direct Transcapital OÜ vahendusel, siis puudunuks Skinest Baltija UAB-l

vajadus 27.08.2010 kirjaga paluda Poola äriühingul valmistada ette lepingu uus projekt, milles

ostjaks märkida Direct Transcapital OÜ, keda esindab R. P. Kuna Direct Transcapital OÜ ei ol-

nud trammirelsse Poola äriühingult soetanud, ei saanud ta seda ka kaebajale edasi müüa. Kaeba-

ja väited tema tehingute jadas osalemisest põhjusel, et Leedu tütarettevõttel puudusid rahalised

vahendid trammirelsside eest tasumiseks, on tõenditega põhistamata ja ebausutavad.

Tegemaks järeldust, et tehinguid tegelikkuses ei sooritatud, peab maksuhalduri poolt olema

tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud

asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Selleks,

et näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises maksupettuses, peab

maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses toodud asjaolud, mille põhjal on järeldus, et ostja

oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Põhjendamatu on

nõuda, et maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, peaks tõendama ära kõik ostja

poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilised asjaolud ja seda otseste tõen-

ditega. Põhjendatud pole ka kaebaja väide, et käesoleval juhul on maksupettusele viitavad seosed

tuvastamata. Maksumenetluses on tuvastatud, et AS Skinest Rail ja Direct Transcapital OÜ juha-

tuse liikmed on tuttavad ning kaebaja tegi pikaajaliselt koostööd R. P kontrolli all olevate äri-

ühingutega. Maksuotsuses on kajastatud ka asjaolu, et AS Skinest Rail liisitud sõiduauto üheks

kasutajaks on R. P ja dokumentidest ei nähtu auto kasutamise eest rendi tasumist, mis viitab sa-

muti usalduslikele suhetele ja äriühingute esindusõiguslike isikute isiklikule seotusele. Maksu-

haldur on oma kahtlust selles, et kaebaja ja Direct Transcapital OÜ eesmärgiks oli trammirelssi-

de ostu-müügilepinguga (mida kaebaja ise vahenduslepinguks peab) läbi tavapäratu tehingu rii-

gieelarvest sisendkäibemaksu väljapetmine, piisavalt selgitanud ning vastupidise tõendamise

koormus on läinud üle kaebajale. Kaebaja pole maksuhalduri järeldusi kummutanud.

Põhjendatud pole kaebaja väide, et kohus tugines otsuse tegemisel üksnes Poola maksuhalduri

vastuskirjale, mida kaebaja ebausaldusväärseks ja puudulikuks peab. Nimetatud tõendit hindas

kohus kogumis teiste tõenditega, arvestades seejuures mh nii R. P ebamääraseid selgitusi Poola

äriühinguga suhtlemise kohta kui kaebaja seadusliku esindaja J. Ki selgitust, et Poola ja Leedu

äriühingutel võisid mingid suhted olla ning Skinest Baltija UAB direktor suhtles Poola tootjaga

ja teadis, kus kohast trammirelsse hankida juba enne, kui Valgevene konkursile (mille toimumise

3-11-986

10(10)

aja kohta pole andmeid esitatud) dokumendid saatis. Poola ja Leedu äriühingute vahelise otse-

kontakti korral puudub mõistlik selgitus vahendaja kaasamise vajaduse järele.

Maksuotsuses leiti, et kontrollitaval perioodil pole kaebaja Direct Transcapital OÜ rekvisiitidega

arvetel kajastatud raudteeveeremi varuosasid soetanud. Raudteeveeremi varuosade ostu-

müügitehingute mittetoimumist arvetel märgitud isikute vahel järeldas maksuhaldur järgmistest

asjaoludest: kaebaja ja Direct Transcapital OÜ juhatuse liikmete vahel on tihedad ärialased ja

isiklikud suhted; kaebaja juhatuse liige J. K ei teadnud, millega Direct Transcapital OÜ tegeleb

ja see teda ei huvitanud, kuid ta arvas, et varuosi on sellelt äriühingult varemgi soetatud, kaup

tuuakse XX, kus laohoidja selle vastu võtab; kaebaja töötaja E. S seletuse kohaselt tellis ta kauba

Rosneft Partners OÜ-lt (mis oli samuti R. Ple kuuluv äriühing) J. Ki ettepanekul e-posti teel ega

teadnud, kellega ta e-posti aadressilt suhtleb; laohoidja A. Yavartšuki kinnitusel ei ole ta vaid-

lusaluseid arveid näinud ega neis kajastatud varuosi lattu võtnud; samuti esitas A. Y maksuhal-

durile lao sissetulekulehed (11.10.2010, 18.10.2010 ja 26.10.2010) Rosneft Partners OÜ-lt raud-

teeveeremi varuosade väärtuses 41 299 kr lattu vastu võtmise kohta, kuid vastavasisulisi arveid

ega ülekandeid kaebaja kontrollitaval perioodil raamatupidamises kajastanud polnud; kaebaja ei

võimaldanud kontrollida oma laoarvestust, jättes selle maksuhaldurile esitamata, mistõttu puu-

dus maksuhalduril võimalus kontrollida, kas arvetel märgitud kaup on tegelikult soetatud ja kas

selle tegelikuks müüjaks on Direct Transcapital OÜ, nagu arvetel kajastatud on; Direct

Transcapital OÜ ei ole äriregistrile esitanud 2009. a majandusaasta aruannet ega deklareeri ala-

tes veebruarist 2010 töötajatele tehtud väljamakseid. Viidatud asjaolud andsid ringkonnakohtu

hinnangul maksuhaldurile piisavalt alust järeldada, et vaidlusalustel arvetel märgitud isikute va-

hel pole tehinguid toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. Niisuguse kahtluse korral ei piisa te-

hingute toimumise tõendamiseks formaalsetest tõenditest nagu arved ning nende alusel raha

maksmine, vaid tehingute toimumise kinnitamiseks tuleb esitada täiendavad tõendid. Käesoleval

juhul ei ole kaebaja suutnud maksuhalduri kahtlusi ümber lükata ega tehingute toimumise kohta

arvetel näidatud isikute vahel täiendavaid tõendeid esitada.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, kaebaja

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Oliver Kask

Kaire Pikamäe

Silvia Truman