Legislator Case Law & Legislation
2-11-62716/5 AI generated

2-11-62716/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-11-62716/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Legislator headnote

AI generated

2-11-62716/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Keywords

AI generated
threshold amount for review statutory requirements Hague Convention costs of appellate proceedings abusive litigation fee attorney fee assessment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-62716 Tsiviilasi AS M hagi SK vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 225 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS M(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Ingrid N Kostja SK(isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 02.03.2012 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista SK`lt 446,73 (nelisada nelikümmend kuus eurot ja 73 senti) eurot AS-i M kasuks. 3. Välja mõista SK`lt viivis 1,5% päevas tagastamata laenusummalt (191,73 eurot) alates 20.12.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni AS M kasuks. 4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta SK kanda. 1. Välja mõista SK`lt menetluskulu 31,96 (kolmkümmend üks eurot ja 96 senti) eurot AS Mkasuks. 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 31,95 (kolmkümmend üks eurot ja 95 senti) eurot, mis on tasutud MAS poolt 19.12.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „AS M hagi SK vastu võlgnevuse saamiseks“ summas 63,91 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu Asjaolud AS M esitas 20.12.2011 Harju Maakohtule hagi SK vastu 446,73 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust, mille alusel kandis hageja 22.03.2009 kostjale taotletud laenusumma 3000 krooni. Kostja võttis

2 02.03.2012 toimunud kohtuistungil hagi õigeks. Pooled loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 446,73 eurot, millest 191,73 eurot on põhivõlgnevus, 37,71 eurot intress, 191,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja meeldetuletuse tasu summas 25,56 eurot. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avaldusega hagi õigeks võtnud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd hagejale kuulub seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 31,95 eurot, siis tuleb hagejalt kostja kasuks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 31,96 eurot välja mõista. Geete Lahi kohtunik