2-09-20752/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20752 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi AT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 456,33 eurot (7140 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) hageja seaduslik esindaja K V kostja AT(isikukood XXX, elukoht XXX) 27.02.2012, avalik kohtuistung hageja esindaja KV RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AT võlgnevus 679,74 eurot (kuussada seitsekümmend üheksa eurot ja seitsekümmend neli senti) Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks.

3. Kõik menetluskulud jätta AT kanda.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 23.11.2009.a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-20752.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AT (kostja) vastu 20 000 krooni väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväites tunnustas kostja nõuet osaliselt, summas 10 000 krooni. 23.11.2009.a tegi Pärnu Maakohus maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale 10 000 krooni ja hüvitama riigilõivu 750 krooni. 23.11.2009.a määrusega andis Pärnu Maakohus asja vaidlustatud osas, so summas 10 000 krooni, üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

16.12.2009.a esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja 03.10.2008.a lepingu, millega kostja sai laenu 10 000 krooni 360-ks päevaks, intressiga 7160 krooni laenuperioodiks. Kostja pidi laenusumma ja intressi tagasi maksma igakuiste osamaksetena 28. septembriks 2009.a. Kostja tasus kaks osamakset ja kahel korral pikendas osamakse tasumise tähtaega, tasudes selle eest teenustasu. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles SMS Laen AS lepingu 27.04.2009.a üles. SMS Laen AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 7140 krooni ja intressivõlgnevus 4340 krooni. Lisaks võlgneb kostja hagejale lepingujärgset viivist 27.04.2009.a seisuga 807,95 krooni.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt kokku välja mõista 12 287,95 krooni. 27.02.2012. istungil vähendas hageja põhinõuet 105,60 euro võrra, kuna selle summa on kostja hagejale tasunud.

Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja 03.10.2008.a laenulepingu, millega kostja laenas 10 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 28.09.2009.a. Tulenevalt lepingu p 4.1.1.1 kohustus kostja tasuma intressi 0,32 % laenusummast päevas. Lepingu p 13 lähtuvalt oli tasumisega viivitamise korral laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas.

27.04.2009.a esitas laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. 08.05.2009.a teavitasid laenuandja ja hageja kostjat, et SMS Laen AS on loovutanud nõude kostja vastu hagejale.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tema põhivõlgnevus on 5487,72 krooni, intressivõlgnevus 4340 krooni ja viivise võlgnevus 807,95 krooni.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Eeltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 679,74 eurot (10 635,67 krooni). Hageja palus tühistada maksekäsu määruse. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 2 sätestas, et kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Seega tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 23.11.2009.a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-20752 tühistada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik