2-10-57670/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-57670 Tsiviilasi AK hagi SK vastu alusetult saadu 8527,59€ väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 8527,59€ Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK (ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja HR (elukoht XXX)

Kostja SK(ik XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (Niine 2, Tallinn 10414), esindaja Helina H , e-post helina.haljasmets@tallinnlv.ee

Kohtuistungi toimumise aeg 28.02.2012.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista kostjalt SK välja hageja AK kasuks alusetult saadud raha summas 8527,59 eurot.

Menetluskulude jaotamine.

3. Poolte menetluskulud jätta kostja SK kanda.

4. Välja mõista SK479,34 eurot Eesti Vabariigi kasuks AKle antud menetlusabi kulude katteks.

Hagejalt välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034796011) või Swedbankis (konto nr 221023778606), mõlemal viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimi, tsiviilasja number ning, et riigilõivu tasutakse AK hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu katteks.

Lk (4) 2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.

1. AK esitas 18.11.2010.a. Harju Maakohtule hagi SK vastu alusetult saadu 8527,59 euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt võitis hageja 17.09.2011.a. kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbi viidud sundenampakkumise ja sai seeläbi XXX, Tallinn asuva korteri omanikuks. 24.05.2004.a. kanti AK XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Korteriomandi valdus AK üle ei läinud, sest SK korterit ei vabastanud. Kostja kasutas korterit edasi, kuid tarbitud kommunaalteenuste ja muude korteri haldusteenuste eest ei tasunud. Kostja ei ole tasunud samuti korteri kinnistamisega seotud kulutusi. 19.märtsi 2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-03-751 tunnistati 17.09.2011.a. läbiviidud enampakkumine kehtetuks. Hageja tasus sundenampakkumisel müüdud XXX, Tallinn asuva korteri eest 80 000 krooni (5112,93 eurot) kohtutäitur Elin Vilippuse arvele. Saadud rahast tasus kohtutäitur SK võlgnevused Tallinna linnale, AS Eesti Gaasile ja järelejäänud raha kandis üle SK. Hageja tasus perioodil 2001-2008 kommunaalteenuste ja muude korteri haldusteenuste eest kokku 53 427,80 krooni (3414,66 eurot). Kommunaalteenuseid ja haldusteenuseid kasutas kostja, hageja neid kasutanud ei ole. Kuna sundenampakkumine on kohtu poolt tunnistatud kehtetuks, siis ei ole hageja omandiõigust XXX, Tallinn asuvale korteriomandile kunagi tekkinud ja korteri omandamisega ja kasutamisega seotud hageja poolt tehtud maksed on alusetud ja kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja mitmekordsetele pöördumistele kostja poole alusetult saadus raha vabatahtlikult tagastada kostja reageerinud ei ole. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 88 lg 1 ja VÕS § 1042.

3. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks tõenditena kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-03-751 koopia, Annamari kinnisvarabüroo tõendi ja AS Hansapanga tõendi.

Kostja SK vastuväited ja nende põhjendused.

4. Kostja võttis 28.02.2012.a. kohtuistungil hagi õigeks.

Lk (4) 3 Kohtuotsuse põhjendused. 5. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus käesoleval ajal kehtivast Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1, mille kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. 6. Kohus asub seisukohale, et Hansapanga tõend tõendab, et AK on teinud kohtutäitur Paltsi arvelduskontole ülekande 17.09.2001 summas 80 000 krooni selgitusega „Korteri oksjon XXX“. Annamari kinnisvarabüroo tõend tõendab, et hageja A K on tasunud kommunaalteenuste eest aadressil XXX, Tallinn ajavahemikul 01.05.2001.a. - 31.07.2009.a. 53 427,83 krooni (3414,66 eurot). 19.03.2007.a. tsiviilasjas nr 2-03-751 tehtud kohtuotsusest nähtuvalt on tunnistatud kehtetuks 17.09.2001.a. läbiviidud enampakkumine, millega müüdi SK´ile kuuluv korter aadressil Tallinn, XXX.

7. Tulenevalt asjaolust, et 17.09.2001.a. läbiviidud enampakkumine SK kuuluva korteri aadressil Tallinn, XXX osas on 19.03.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-03-751 kehtetuks tunnistatud ja hageja ei ole kostjale kuuluvat korterit ei vallanud ega kasutanud, on AK tasunud alusetult korteri kommunaalja muid makseid ning kohtutäiturile tasu korteri eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt SK hageja AK kasuks välja mõista alusetult saadud raha summas 8527,59 eurot, milleks on hageja poolt kohtutäiturile Tallinn, XXX korteri eest tasutud 80 000 krooni (5112,93 eurot) ning hageja poolt perioodil 2001-2008.a. tasutud XXX, Tallinn kommunaalteenuste ja muude korteri haldusteenuste eest kokku 53 427,80 krooni (3414,66 eurot).

Menetluskulude jaotamine.

8. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude täielikult, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. 9. Kuivõrd hagejale on antud käesolevas tsiviilasjas menetlusabi Harju Maakohtu 22. detsembri 2010.a. määrusega ja hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest summas 479,34 eurot, tuleb kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks TSMS § 190 lg 3 alusel riigilõiv summas 479,34 eurot.

Tsiviilasja hinna määramine.

Lk (4) 4

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 8527,59 eurot.

Kohtunik: