2-11-50866/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja

02. veebruar 2012 Tsiviilasi (number ja menetlus) nr 2-11-50866 Fortum Elekter AS versus Anne Saar hagimenetlus Hagi ese põhinõue 475.40 € kõrvalnõudena viivis 61.40 € Hagi hind

478.40 € Menetlusstaadium hagi lahendamine kirjalikus menetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja Fortum Elekter AS (registrikood 10224137; aadress Tööstuse 2, Haapsalu, Läänemaa) Hageja esindaja Andrus Post (andju@le.ee) Kostja Anne Saar (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxx, xxxxx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Fortum Elekter ASi hagis Anne Saare vastu rahuldada hagi täielikult ja:

1.1 mõista Anne Saarelt välja põhivõlana 475 (nelisada seitsekümmend viis) € ja 40 senti Fortum Elekter ASi kasuks;

1.2 mõista Anne Saarelt välja viivis 61 (kuuskümmend üks) € ja 40 senti Fortum Elekter AS kasuks. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega

2.1 kostja kantud menetluskulud jätta kostja enda kanda ning välja mõista Anne Saarelt hageja kantud menetluskulu 102 (ükssada kaks) € ja 25 senti Fortum Elekter AS kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, kusjuures apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama ning otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ja teist poolt sellest ette ei teavitata; TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.2 TsMS § 448 lg 42 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja ning otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.3 § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõue Hageja on osundanud asjaolule, et 23. novembril 2010 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu elektrija võrguteenuste lepingu nr.30335635, mille kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil Karikakra tee 4A, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus. Lepingu üldtingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Kostja kliendina ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on täies ulatuses või osaliselt tasumata elektrienergia eest nelja arve eest kogusummas 478,07 €, millele on 21. detsembri 2011 seisuga on lisandunud viivis 61,40 €. Lepingu üldtingimuste p. 7.4. kohaselt, tasumata elektriarve eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral on müüjal õigus nõuda kliendilt viivist. Viivise suurus on 0,06% päevas.

2. Menetluse käik Kohus on saatnud 29. detsembril 2011 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 15 päeva, arvates kohtudokumentide kättesaamisest. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud 03. jaanuaril 2012 ning ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtule tähtaegselt ei vasta. Kohus on teinud esialgselt tagaseljaotsuse ilma kirjeldava põhjendava osata. Kostja on soovinud asjas kaja esitada, mistõttu kohus on täiendanud otsust puuduva osaga.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Seaduslik alus tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 (Kohtuotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral) lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks .

3.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Hagi esemeks on kostja lepingujärgne kohustus. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmistud elektrija võrguteenuste lepingust. VÕS § 76 (Kohustuse täitmine) lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi (VÕS § 76 lg 3). VÕS § 82 (Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus) lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 101 (Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral) lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

3.3. Õiguslik põhjendus Arvestades hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja hagile vastamata jätmist peab kohus võimalikuks lahendada tsiviilasi TsMS § 407 kohaselt tagaseljaotsusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest sõltumata hagihinnast; tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb järelduse, et kostja ei ole täitnud hageja ees lepingust tuleneva kohustust ja kostja võlgneb hagejale põhivõlana 475,40 ja viivisena 61,40 €. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Viivise nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS §

101 lg 1 p 6, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on õigus nõuda viivist. TsMS § 468 (Viivitamatu täidetavus tagatiseta) lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3.3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on nimetanud menetluskuludena hageja tasutud riigilõivu 102,25 €. Hageja esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana.

Toomas Lillsaar

Kohtunik