2-11-7198/27 · Tallinna Ringkonnakohus

1(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-7198 Tsiviilasi L P´i hagi R L (L) vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.12.2011.a otsus Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses

3 600 eurot/ 2 348,91 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L P´i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): L P (isikukood: XXX, elukoht: Tallinn), hageja seaduslik esindaja Kristine Pilden; hageja tehinguline esindaja Diana Rints; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): R L (isikukood: XXX, elukoht: Tallinn), kostja tehinguline esindaja Kalju Hanni Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 06.12.2011.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta hageja tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

4. Tagastada apellandile peale käesoleva otsuse jõustumist apellatsioonkaebuse täiendus koos lisadega, mis esitati kohtule peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.

5. Jätta maakohtu menetluskulu poolte kanda ja ringkonnakohtu menetluskulu L P´i kanda.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

2(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 18.04.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise 400 eurot kuus alates 01.01.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt sündis K Pi (endise perekonnanimega L) ja R L kooselust 20.03.2000 tütar L P (endine L). Alates abielu lahutamisest 2006. juulis, elab laps koos emaga. Kostja tasus lapsele elatist 125 eurot kuus. Nimetatud summa laekumine oli ebaregulaarne, samuti ei olnud nimetatud summa piisav. Alates 2011. jaanuarist lõpetas kostja elatise maksmise. Hageja ülalpidamiskulud kuus on (ühe vanema kohta): kommunaalkulud 106,6 eurot, korteri laen ja kindlustus 124,67 eurot, riided 55,49 eurot, toidule 70,24 eurot, telefonile 8,12 eurot, ravimitele 7,82 eurot, trennile 35 eurot, saksa keelele 7,50 eurot, kokku 415,44 eurot. Seega moodustab kummagi vanema osa lapse ülalpidamisel 415,44 eurot.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõudis elatise väljamõistmist põhjendamatult ning lisaks tagasiulatuvalt. Kostja maksis elatist 127 eurot kuus. Tasumine oli ebaregulaarne sõltuvalt kostja sissetulekust, kuid kostja on tagantjärele kõik ära tasunud. Kostja ei ole võimeline suuremat elatist maksma, kuna seda ei võimalda tema sissetulek. Kostja soovis edaspidi tasuda ülalpidamist samas summas ning hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 06.12.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja R Llt elatise tema tütre L Pi ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus alates 01.12.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kuna võlgnevused on tasutud, taotles hageja 08.11.2011 kohtuistungil elatist 200 eurot kuus kohtuotsuse tegemisest alates. Hageja arvates olid kostja tulud suuremad kui ta esitas ja igakuised kulutused lapsele olid 800 eurot kuus.

Kohus kontrollis, kas hageja poolt nõutav elatis 200 eurot kuus, on põhjendatud. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-7-05 p-s 20 asus seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-11 p 12 kohaselt peab kohus kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Käesoleval juhul puudus vajadus analüüsida hageja väiteid lapse ülalpidamiskulude suurusest ja tõendeid, mis kulude suurust tõendavad, sest hageja ei esitanud ühtegi tõendit lapse kulude kohta, peale toidutšekkide. Kostja palus elatise välja mõista miinimumsuuruses.

3(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198 Kohus leidis, et kostjalt tuleb elatis välja mõista hageja ülalpidamiseks minimaalses määras 139,01 eurot kuus. Vähemalt minimaalses summas peab lahus elav vanem andma elatist lapse ülalpidamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise summas 400 eurot kohtuotsuse tegemisest. Tulenevalt asjaolust, et kostja on elatist maksnud, ei kuulu kohtu arvates kohaldamisele PKS §-s 108 sätestatu.

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja elatis 400 eurot igakuiste maksetena kuni seadusandlusega kehtestatud kohustusliku tähtajani.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme. Kohus ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja vaatamata hageja taotlusele ei ole kogunud täiendavaid tõendeid kostja tööandjalt, ega kohustanud kostjat esitama täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid kostja tegelikke sissetulekuid ja maksevõimelisust.

Hageja esitas kohtule taotluse nõuda kostjalt täiendavaid tõendeid ja nõuda kostja tööandjalt kostja sissetulekute tõendamiseks täiendavaid dokumente. Kohus keeldus põhjendamatult taotlust rahuldamast, väites, et taotlus ei ole esitatud õigeaegselt ja puuduvad kostja tööandja täpsed andmed. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 3 tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Hageja täitis nimetatud nõude, saates taotluse kohtule samaaegselt ka kostjale, mistõttu oli kostja taotlusest ja selle sisust teadlik. Kohus ei arvestanud taotluse lahendamisel asjaolu, et hageja esindaja esitas kõnealuse taotluse kostjale paar nädalat enne taotluse esitamist kohtule. Kostjal oli võimalik taotlusega tutvuda pea kuu aega enne kohtuistungit. Kuna sel hetkel olid poolte vahel läbirääkimised ja kohus andis pooltele võimaliku kokkuleppe saavutamiseks lisaaega, ei olnud hagejale teada kostja lõplik seisukoht. Hageja ei esitanud taotlust koheselt kohtule, kuna pidas võimalikuks asja lahendamist kokkuleppega, kuid teatas kostjale, et kui kokkulepet ei sõlmita, esitab ta nimetatud taotluse kohtule. Kui kostja esitas kohtule hagi vastuse täienduse, milles teatas, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, sai hageja alles sellest hetkel teadlikuks, et kostja ei soovi asja lahendamist kokkuleppega ja esitas viivitamatult kõnealuse taotluse kohtule. Kuni kohtuistungini ei olnud hageja teadlik, kas kostja esitab kohtule täiendavaid dokumente või mitte. Kohus jättis istungil taotluse põhjendamatult rahuldamata.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada õigustatud isiku vajadusi tema tavalisest elulaadist lähtudes, tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi ja muid asjaolusid, samuti vanemate rahalisi võimalusi. Seega tuleb kohtul elatise väljamõistmisel lähtuda konkreetsest kaasusest, arvestada elatist saama õigustatud isiku isikuomadusi, võimekust, vajadusi ja muid asjaolusid. Antud juhul ei ole kohus arvestanud hageja isikuomadusi, tema võimekust ja vajadusi. Nii hageja esindaja kui kostja kinnitusel on hageja väga tark, teda huvitavad mitmed teadusharud, ta sooviks käia erinevates trennides füüsilise vormi arendamiseks ja tema andekust on kinnitanud ka õpetajad. Hageja on õpihimuline ja hea mõttes uudishimulik, kellele ema ei saa finantsiliste vahendite puudumise tõttu võimaldada erinevaid trenne ja ringe, milles laps saaks end arendada. Aasta tagasi sai ema seda lapsele võimaldada, kuna töötas Maltal ja laps elas tema juures. Kuna hageja ema enam Maltal ei tööta ja oli töötu pea aasta, tekkis vajadus nõuda ka kostjalt suuremat panust lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse. Kuna kostja ei ole reageerinud hageja korduvatele nõuetele elatise summa tõstmise kohta ja on seni elatise maksmisel olnud väga ebaregulaarne, siis ei

4(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198 ole ema saanud lapsele enam võimaldada trenne ega ringe tema arendamiseks. Kuna kostja sissetulek ja elatustase seda võimaldab, pöördus hageja elatise nõudega kohtusse, et oleks tagatud hageja vajadused ning arvestades tema võimekust, oleks tal võimalik osaleda vajalikes ringides ja trennides. Kohtuistungitel kinnitas kostja hageja võimekust ja vajadusi, saades aru, et kuna lapse vajadused on suuremad, ei ole mõistlik kostjalt välja mõista seaduses sätestatud elatise miinimumsummat. Kostja varaline seisukord võimaldab ja laps on harjunud teatud vanemate toetusega ja jõukusega. Vaatamata sellele tegi kohus otsuse mõista hagejale elatis miinimumsummas.

PKS §-st 102 tulenevalt on üheks elatise väljamõistmise eelduseks vanemate varalise seisukorra arvestamine. Kohus oleks pidanud rahuldama hageja taotluse ja kohustama kostjat esitama täiendavaid tõendeid sissetulekute tõendamiseks, samuti nõudma täiendavaid dokumente kostja tööandjalt. Menetluse käigus teatas hageja korduvalt nii kirjalikult kui suuliselt, et kostja ei ole esitanud kohtule õigeid andmeid oma sissetulekute ja varalise seisukorra kohta. Vaatamata sellele ei pidanud kohus vajalikuks täiendavaid tõendeid koguda, millega rikkus kehtestatud menetlusnorme, lahendades asja omamata kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid ja dokumente. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid ümber lükanud, ei ole eitanud kinnisvara omamist Inglismaal, samuti igakuise üüritulu saamist Tallinna korteri eest ja muid hageja väiteid kostja sissetuleku ja vara olemasolu kohta. Hagejale ei ole teada kostjale kuuluva kinnisvara aadress Inglismaal, samuti pangad, kus kostja omab arveldusarveid. Hagejale ei ole teada kostja täpne töökoht. Kostja esitatud palgalehtedel puuduvad tööandja andmed, mistõttu ei saa neid kostja sissetuleku tõendamisel arvesse võtta. Kostja ei ole kohtule esitanud konto väljavõtteid, millest nähtuks reaalne palgatulu ja muu tulu, mida kostja saab. Kuna kostja on esitanud kohtule tõendeid osaliselt, varjates oma tegelikke tulusid ja varalist seisukorda, millele hageja menetluse jooksul korduvalt on viidanud ja mida kostja ei ole ümber lükanud, oleks kohus pidanud rahuldama hageja taotluse või iseseisvalt koguma või kohustama kostjat esitama täiendavaid tõendeid. Kuna kohus ei tuvastanud piisavalt kostja reaalseid sissetulekuid ja tema maksevõimelisust, mis on üheks elatise väljamõistmise aluseks ja eelduseks, on otsus tehtud puudulike tõendite alusel.

Hageja esitas kohtule tõendid lapse ülalpidamise tõendamiseks. Kohus on jätnud nimetatud tõendid arvestamata, viidates otsuses tõendite mittearvestamisele, kuid ei ole otsust põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 1.

Kuna asja lahendamisel ja PKS § 102 kohaselt on elatise suuruse küsimuse lahendamisel oluline välja selgitada vanemate varaline seisukord, palub hageja kohtul kohustada kostjat esitama kohtule oma viimase nelja aasta kontode väljavõtted, sh välismaal olevate kontode omad. Kui kostja ei esita kohtule väljavõtteid, teostada järelepärimised vastavatesse pankadesse, samuti kohustada kostjat esitama kohtule kõik andmed oma sissetulekute kohta (sh üüritulud). Samuti teostada järelepärimine kostja tööandjale kostja töötasu, muude hüvitiste ja lisatulude kohta viimase kolme aasta kohta, samuti seoses kostja elamispinna ja tingimustega Inglismaal ning seoses kolmekorruselise ridaelamuboksiga, milles kostja elab (kas nimetatud hoone eest tasub tööandja ja kas see kuulub tööandjale).

Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

5(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, st osas, milles hageja vaidlustab maakohtu otsust seetõttu, et maakohus ei rahuldanud elatisehagi miinimumi ületavas osas.

7. Maakohus tegi õige järelduse, et hageja ei ole tõendanud, et hageja vajaduste täitmiseks kohased kulutused oleksid sedavõrd suured, et nende rahuldamiseks tuleks mõista välja elatis miinimumi ületavas osas. Ringkonnakohus saab kontrollida hageja vajadusi üksnes maakohtus menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel (TsMS § 652). Seega, isegi siis, kui hageja tegelikud vajadused on suuremad, saab kohus hageja vajadusi hinnata üksnes nende asjaolude, väidete ja tõendite alusel, mida hageja on maakohtus kohtu ette toonud, arvestades seejuures ka kostja poolt kohtu ette toodut.

Kohus ei saa hagi rahuldamisel arvestada seda, mida selles konkreetses kohtuasjas kohtu ette toodud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja, kellel oli ka lepinguline esindaja, maakohtus väited selle kohta, millised on hageja vajadused ja kui suuri kulutusi tuleks vajaduste rahuldamiseks teha. Hageja esitas oma vastavasisuliste väidete tõendamiseks ka tõendid. Hagiavalduse ja hageja poolt maakohtus esitatud täiendavate menetlusdokumentide ja avalduste alusel saab üheselt järeldada, et hageja oli juba maakohtus teadlik sellest, et temal tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et hageja vajadused ja vajaduste rahuldamiseks minevad kulutused on sellised, mis võimaldavad välja mõista elatise suuruses 400 eurot.

Samuti oli hageja teadlik, et kostjapoolse omaksvõtu puudumise korral lasub tal ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus. Hageja omalt poolt asjaolud, väited ja tõendid ka esitas, kuid maakohus tegi asjaolusid, väiteid ja tõendeid hinnates järelduse, et ei saa lugeda tõendatuks, et hageja vajadused oleksid sellised, mis võimaldaks miinimumist suurema elatisnõude rahuldamist. Kuivõrd maakohtu otsus rajaneb just sellel kaalutlusel oli hagejal võimalik apellatsioonkaebuses kohtu ette tuua kõik asjaolud, väited ja tõendid, mis võimaldaksid ringkonnakohtul järeldada, et maakohus väljus tõendite hindamisel väärtusotsustuse tegemisel etteantud otsustamise piiridest (diskretsiooni piiridest) ja et maakohtu poolt väidetele antud hinnangu asemel tuleb asjaolusid teisiti hinnata.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja vajaduste osas tehtud maakohtu järeldus lõppkokkuvõttes õige ja tsiviilasja materjalide pinnalt, sh apellatsioonkaebuse pinnalt ei saa teistsugust järeldust teha. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse põhjendavas osas (vt kohtuotsuse lk 4), et hageja ei ole esitanud lapse kulude kohta ühtegi tõendit peale toidutšekkide. Samuti märkis maakohus, et kohus jätab arvestamata hageja esindaja poolt toodud kulutuste tabelid, välja arvatud tabel toidukulude kohta, sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna neist ei nähtu, et sellised kulutused oleksid tehtud lapse ülalpidamiseks.

8. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda sellega, et maakohtu otsuse põhjendused oleksid pidanud olema põhjalikumad ja üksikasjalikumad, kuid vastavad minetused saab ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja raames ise kõrvaldada.

9. Hageja esitas kohtule väited hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulude kohta ning neid tõendavad tõendid (t I kd lk 155 jj). Selliselt esitatud asjaolude ja väidete ning tõendite alusel ei ole tõepoolest võimalik miinimumi ületava elatisehagi rahuldamise eeldusi tuvastada. Nii esitas hageja tabeli ühes kuus soetatavate vajalike riiete jm aksessuaaride kohta (vt t I kd lk 155), milles tuuakse esile, et hagejale on väidetavalt ostetud ühe kuu jooksul 1 dressipluus, 1 T- särk, 2 paari sokke, 2 paari retuuse, 1 topp, 1 vest, 1 paar juuksetange, 4

6(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198 korda ehteid ja üks kord värvkosmeetikat. See on kogu info, mis riiete jm aksessuaaride osas hageja poolt esitati. Sellise info alusel ei saa kohus järeldada, et lapsele on juuksetange vaja või et neid oleks vaja iga kuu osta. Samuti ei võimalda see tabel kujundada veendumust, et lapsele oleks vaja iga kuu osta dressipluus, kahed retuusid, vest, et iga kuu oleks vaja osta uus T- särk. Hageja väidete hindamisel peab kohus arvesse võtma ka seda, et hageja leiab, et iga kuu on vajalik osta neljal korral ehteid, samuti värvkosmeetikat ja igakuiselt ühed juuksetangid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellised väited eluliselt usutavad ja loovad pigem vajaduse hinnata ka kõiki ülejäänud hageja väiteid kriitiliselt. Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui hagejale oleks ostetud viidatud asjad, viidatud hindadega, ei tõenda asjade ostmine hageja vajadusi. Vajadused ja tegelikult tehtavad kulutused ei ole samastatavad. Lapsele võidakse teha ka kulutusi, mis ei tarvitse olla lapse jaoks vajalikud. Samuti võib juhtuda, et lapsele tehtavad tegelikud kulutused on vajadustest väiksemad, sest vajalike kulutuste tegemiseks rahalisi vahendeid ei jätku. Käesolevas lõigus toodud põhjustel ei saa ringkonnakohus vastavaid vajadusi põhjendatud kuludena arvestada. Kuigi lapsel riiete vajadus kahtlemata on, saab kohus konkreetsete vajaduste rahuldamiseks vajalikku kulu arvestada juhul ja ulatuses, milles see on usutavaks muudetud ja tõendatud. Seda konkreetse tabeli osas tehtud ei ole.

10. Toimiku I kd lk 156 on toodud hageja väited muude igakuiste kulutuste osas. Hageja väitis, et kommunaalkulud ühe vanema kohta on igakuiselt 106,6 eurot. Sellist väidet ei saa arvestada. Kuigi hagejal võivad kommunaalkulud esineda, ei saa sellise kulu põhjendatuses ja vajalikkuses veendumusele jõuda, sest muid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Nii ei nähtu tsiviilasja materjalidest, kus hageja elab, millised kommunaalkulud tekivad, millised on need suvel ja millised talvel, kellele kommunaalkulusid tasutakse, kelle vahel neid jagatakse, kas kommunaalkulude arvelt on võimalik kokku hoida või on sellises suuruses kommunaalkulud vältimatud. Kuivõrd hageja väitis, et kommunaalkulud on aastaringselt konstantsed, ei ole hageja kohtu ette toodud väiteid, mis võimaldaks kohtul jõuda veendumusele, et arvestuskäik on õige jms. Tuleb märkida, et väidetavad kommunaalkulud on märkimisväärselt suured, seda enam, et igakuine, läbi aasta kantav väidetav kulu summas 106,6 eurot, on märgitud kuluks ühe vanema kohta.

11. Hageja väitis, et kostja peaks kandma 124,67 euro ulatuses igakuiselt kulutusi seoses laenuga ja kindlustusega. Ringkonnakohus leiab, et see väide ei ole esitatud selliselt, et see võimaldaks väidet usutavaks lugeda. Iseenesest ei pea kostja teise lapsevanema poolt võetud laenukohustust katma. Hageja ei ole kohtu ette toonud väiteid, mille alusel saaks järeldada, et see kulu on vajalik ja mõistlik kulu eluasemevajaduse lahendamiseks.

12. Riietega seonduvat käsitles ringkonnakohus eespool.

13. Kuivõrd kostja vaidles hagile vastu, oleks hageja pidanud ja saanud tõendada konkreetset saksa keele õppe kulu ja trennikulu ning oleks saanud näidata, milliseid ravimeid ja millise maksumusega hagejale ostetakse ning millised on sidekulud ja et sellises suuruses sidekulud on vajalikud. Seda hageja ei teinud, olgugi, et hageja sai aru, et ta peab kulusid tõendama ning esitas kulude tõendamiseks hulgaliselt tšekke.

14. Kuivõrd hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude, väidete ja tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja vajadused ning nende rahuldamiseks vajalikud kulud on sellised, mis võimaldaksid hagi rahuldada miinimumelatist ületavas ulatuses, tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kuivõrd hagi jääb täiendavas osas rahuldamata nimetatud põhjusel, ei oma kostja varaline olukord käesoleva asja lahendamisel tähendust ning hageja poolt esitatud etteheited,

7(7) Tsiviilasi nr: 2-11-7198 mis puudutavad seda, et maakohus ei kogunud ja ei korraldanud kostja varalist olukorda kajastavate tõendite kogumist, ei saa olla aluseks hagi täiendavale rahuldamisele ega apellatsioonkaebuse rahuldamisele. Samal põhjusel tuleb jätta ka hageja poolt esitatud tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

15. Apellant esitas 08.03.2012.a kohtule apellatsioonkaebuse täienduse. Kohus ei saa seda menetleda ning see tuleb apellandile koos lisadega tagastada. TsMS § 632 lg 1 kohaselt saab apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Ka selle tähtaja jooksul tuleb esitada võimalikud uued tõendid, mille vastuvõtmist taotletakse. Tõendite esitamisel tuleb esile tuua ka põhjendused, miks tõendeid ei esitatud maakohtus ja mis võiks tingida tõendite vastuvõtmise ringkonnakohtus (TsMS § 652). Vaidlus tuleb lahendada maakohtus, see tähendab, et kõik asjaolud väited ja tõendid tuleb esitada maakohtus, mille pinnalt saab siis maakohus otsuse teha. Juhul, kui üks vaidluse pooltest maakohtu otsusega rahul ei ole, võib ta esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kuid see tuleb esitada 30 päeva jooksul ning apellatsioonkaebuse hilisem laiendamine ei ole enam võimalik. Apellatsioonkaebusest selgub, millises ulatuses apellant maakohtu otsust vaidlustab ning milliste hagi rahuldamise aluseks olevate eluliste asjaolude tuvastamist apellant maakohtule ette heidab. Seega selgub peale 30-päevase apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist, mis on vaidluse piirid. See, et ringkonnakohus määras pooltele kohtuotsuse kuulutamise aja teatavaks tegemise kirjas tähtpäeva võimalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks, ei anna iseenesest apellandile apellatsioonkaebuse täiendamise õigust. Viidatud kirjas oli selgesti märgitud, et taotlusi ja seisukohti saab esitada üksnes juhul ja ulatuses, mida menetlusseadustik võimaldab.

Menetluskulude jaotus 16. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi rahuldati osaliselt ja kostja tasus osa elatise võlast alles menetluse kestel. Kuivõrd apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja (apellandi) kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav