2-11-33982/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-33982

Tsiviilasi

KMM hagi VM vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4 032 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KMM, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja seaduslik esindaja MR, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja VM, isikukood XXX, viibimiskoht XXX

Kostja lepinguline esindaja Tiina Pill

Asja läbivaatamine

15.11.2011 kohtuistungil ja edasi lahendamine kirjalikus

menetluses

Kohtuistungil viibisid hageja seaduslik esindaja MR ja kostja

lepinguline esindaja Tiina Pill

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista VM (M , isikukood XXX) KMM(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa üks eurot ja 01 senti) eurot kuus

alates 19.07.2011 kuni 31.12.2011.

3. Välja mõista VM (M , isikukood XXX) KMM(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus alates 01.01.2012 kuni

KMMtäisealiseks saamiseni.

4. Välja mõista VM (M , isikukood XXX) KMM(isikukood XXX) kasuks tagasiulatuv

elatis perioodi 18.07.2010 kuni 18.07.2011 eest summas 1 668,12 (üks tuhat kuussada

kuuskümmend kaheksa eurot ja 12 senti) eurot.

5. Elatis tuleb tasuda MR (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX

AS-s Swedbank.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt elab hageja KMM oma ema MR . Kostja ei ela hagejaga koos ning ei

täida hageja ülalpidamiskohustust. Kostja on lubanud tasuda hageja ülalpidamiseks elatist 3 000

krooni, so 192 eurot kuus, kuid ei ole kordagi oma lubadust täitnud. Kostja ei ole ka muul moel

hageja ülalpidamises osalenud, mistõttu hageja on oma ema täielikul ülalpidamisel. Arvestades

hageja vajadusi ja ülalpidamiskulusid ning kostja lubadust tasuda 192 eurot kuus, palub hageja

kostjalt mõista igakuine elatis 192 eurot kuus alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (perioodi 18.07.2010 – 18.07.2011) summas 2 304

eurot. Hageja on enda vajaduste tõendamiseks esitanud Eesti Energia arve, AS Eesti Gaas arve,

KÜ XXX makseteatise, AS Starman arve, Tallinna Lasteaia arve ning eluruumi üürilepingu.

Hageja palub elatis kanda MR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.

13.01.2012 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule avalduse, milles soovib elatist kostjalt

hageja ülalpidamiseks vastavalt Pärnu Maakohtu 16.10.2009 kohtumäärusele.

Kostja 06.09.2011 vastuväited hagile

Kostja vaidleb elatise nõudele tagasiulatuvas osas summas 2 304 eurot vastu, kuna hageja oli

enne hagi esitamist ja kostja kinnipidamist, so 28.04.2011, kostja ülalpidamisel. Hageja ja

hageja seaduslik esindaja elasid koos kostjaga Tallinnas, XXX . MR ei omanud töökohta ega

sissetulekut ja seega kõik hageja ülalpidamiseks vajaliku tagas kostja. Kostja töötas enne

kinnipidamist AP AS laotöölisena ning oli ainus sissetulekut omav isik perekonnas.

Samuti ei nõustu kostja hageja igakuise elatise nõudega summas 192 eurot, kuna selline summa

ei vasta hageja tegelikele vajadustele. Hagiavaldusele lisatud tõenditele tuginedes (Eesti Energia

arve, Eesti Gaas arve, korteriühistu arve, AS Starman arve, üürileping korteriomanikuga) on

kulutused hageja eluasemele (sh üür ja kommunaalkulud), sidele ja lasteaiale kokku 156,28

eurot. Arvestades, et lasteaia arve sisaldab juba ka lapse toitlustamist, ei lisandu nimetatud

summale ka märkimisväärset hageja toidukulu. Nimetatud kulu 156,28 euro kandmine on

mõlema vanema kohustus seega ei saa hageja nõue kostja vastu ületada hagile lisatud tõenditega

põhistatud kulu kokku 78,19 eurot. Hagile lisatud tõendite kohaselt on hageja sõlminud

üürilepingu 15.02.2011 Tallinnas XXX üürimiseks 154 eurot kuus. Kostja leiab, et arvestades

hageja vanemate varalist seisu, ei ole sellise suurusega üüriga korteri üürimine põhjendatud.

Samuti leiab kostja, et hagejal on võimalik elada koos emaga Hiiumaal MR vanemate juures või

Hiiumaal elamispinda üürides. Hageja seadusliku esindaja põhjendamatud majanduslikud

valikud ei saa tuua kaasa automaatselt kohustusi kostjale mistahes ulatuses, sellised kohustused

saavad olla kostja jaoks siduvad ainult põhjendatud ulatuses. Kostja palub kohtul arvestada

elatise summa kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja peeti kinni kahtlustatavana kuriteos

27.04.2011 ning kostja viibib alates sellest ajast eeluurimisvanglas. Seoses kinnipidamisega on

kaotanud kostja oma töökoha ja võimaluse naasta peale vabanemist kohe tööle ja omada

sissetulekut ning seega puuduvad seoses kinnipidamisega kostjal võimalused ka hageja

ülalpidamiseks. Kinnipidamisasutuses ei ole kostjal võimalik omada sissetulekut. PKS § 102 lg

2 ei sätesta ammendavat loetelu juhtumitest, millal võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist ja kostja leiab, et vaadeldaval juhul võib lugeda mõjuvaks põhjuseks olukorda, et kostja

on kinnipeetav ja sellest juhtuvalt peaks kohus vähendama kostja ülalpidamiskohustust olulises

ulatuses või vabastama kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest täielikult kinnipidamisasutuses

viibimise ajaks. Kohtu poolt hagi rahuldamine täies ulatuses paneks kostjale väga suure

majandusliku koorma, mis omakorda tingiks olukorra, kus kostjal ei ole võimalik naasta

tavapärase elurütmi juurde ning integreeruda ühiskonda, sest arvestades kostja faktilist olukorda,

ei ole ta võimeline sellist kohtuotsust reaalselt täitma. Kostjal puuduvad säästud, sissetulek ja

kostja ei saa ise teha midagi, et omale sissetulekut hankida ning kostja peab arvestama täna

igakuiselt pangalaenu maksetega kuus 150 euro ulatuses. Pangalaenu makseid tasub hetkel

kostja ema.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist

kasutama lapse huvides.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesolev seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kooskõlas PKS § 108 võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta ees enne elatishagi kohtule esitaist.

Vaidlust ei ole selles, et MR ja VM alaealine laps KMM elab koos emaga ning on oma ema

ülalpidamisel. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmete kohaselt tunnistati kostja 27.10.2011 Harju

Maakohtu otsusega süüdi KarS § 118 p 2 järgi ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

kolm aastat ja neli kuud vangistust. Seega kannab kostja vabaduskaotuslikku karistust. Seega on

tuvastamist leidnud, kostja ei ela lapsega koos ning on täidetud elatise saamise esmane eeldus.

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle ning vaidlus on ka tagasiulatuva elatise osas. Kohus

on seisukohal, et tegemist on kostja poolse ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Hageja

seadusliku esindaja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksis kostja teatud

summasid hageja ülalpidamiseks ajal, kui nad elasid koos, so kuni august 2010. Pärast seda

kostja hagejale ülalpidamist andnud ei ole (tl 46). Kostja 06.09.2011 kohtule esitatud

vastuväited selle kohta, et hageja oli enne hagi esitamist ning enne kostja kinnipidamist

28.04.2011 kostja ülalpidamisel, on tõendamata. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle

kohta kust nähtuks kostja poolne hageja ülalpidamine perioodil 18.07.2010 kuni 18.07.2011.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostjal on lepinguline

esindaja ja seega oli kostjal võimalus tõendeid kohtule esitada.

Kohus on seisukohal, et kooskõlas lapse huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt elatis

192 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja vajadused nimetatud summa väljamõistmiseks on

tõendamata. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses

sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad PKS § 102 sätestatud alused elatise vähendamiseks

alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja karistuse kandmine kinnipidamisasutuses ei ole

kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

Nähtuvalt Harju Maakohtu 27.10.2011 otsusest pani kostja kuriteod toime hageja ja hageja

seadusliku esindaja suhtes ning hageja seaduslik esindaja on kuritegude tagajärjel kaotanud

töövõime 70% ulatuses ning talle on määratud II invaliidsusgrupp. PKS §116 lg 1 alusel on

vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt ei ole

põhjendatud ja oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hageja ülalpidamiskulud suuremas osas või

täielikult hageja seadusliku esindaja kanda ning vähendada kostja ülalpidamiskohustust või

vabastada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest täielikult kinnipidamisasutuses viibimise ajaks.

Kostja esindaja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole kostjal vara ega

regulaarset sissetulekut ning kostja laenu tagasimaksed lõppevad 2011 aasta lõpul (tl 46). E-

kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale kinnisasi asukohaga Järvamaa, Ambla vald,

Aravete alevik, Uus tn 4. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole varatu.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 ja 23.08.2010 määruse kohaselt oli töötasu

alammääraks 2010 ja 2011 aastal 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169

kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest, so 19.07.2011 kuni 31.12.2011

summas 139,01 eurot ning alates 01.01.2012 summas 145 eurot. Tagasiulatuvalt perioodi

18.07.2010 kuni 18.07.2011 eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis kogusummas

1 668,12 eurot (12 x 139,01 eurot).

Kohus märgib, et hageja 13.01.2012 kohtule esitatud avaldus tuleb jätta tähelepanuta, kuna

maksekäsu kiirmenetlus ja käesolev tsiviilasi on eraldi olevad menetlused ning maksekäsu

kiirmenetlus KMM elatise nõudes kostja vastu on 16.10.2009 määrusega lõpetatud seoses

avalduse tagasivõtmisega.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lukiina Vismann

kohtunik