2-09-38383/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. märtsil 2012

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-09-38383

Kohtuasi

AJ hagi MT vastu au teotamise lõpetamiseks ja esitatud

andmete ümberlükkamisele kohustamiseks

Hagihind

3195.58 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja: MT (isikukood: XXX, elukoht: XXX), esindaja riigi

õigusabi korras advokaat Indrek Naur (e-post: indrek@in.ee

)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta AJ hagi MT vastu au teotamise lõpetamiseks ja esitatud

andmete ümberlükkamisele kohustamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte ja Eesti Vabariigi menetluskulud hageja kanda

Välja mõista AJ Eesti Vabariigi kasuks 329,80 € (kolmsada

kakskümmend üheksa eurot ja 80 senti)

Välja mõista AJ viivis menetluskuludelt 329,80 eurot

võlaõigusseaduse

§

lg

teise

lause

järgi

(võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks

Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011

SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber

2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida:

kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu nõuetega kohustada kostjat lõpetama hageja au

teotamine ja kohustada kostjat esitama KÜ XXX juhatusele, liikmete üldkoosolekule, kõigile KÜ

XXX korteriomanikele (kokku 87 korterit) ja avalikult välja panema kõikidesse elamu

trepikodadesse hagis märgitud sisuga avaldus hageja kohta esitatud andmete ümberlükkamiseks

tekstiga „Mina, korteriühistu XXX endine juhatuse liige MT, kinnitan, et esitasin 29. juunil

2009.a-l korteriühistu juhatusele ja 29. juunil 2009 k 19.00 toimunud üldkoosolekule avalduse,

milles palusin ennast taandada juhatuse liikme staatusest. Kinnitan, et esitasin selles avalduses

tahtlikult ja teadlikult ebaõigeid faktiväiteid korteri nr 5 elaniku AJ suhtes teotades sellega tema

au, väärikust ja head nime. Kinnitan, et AJ ei ole algatanud elamus intriige, ta ei ole alusetult

süüdistanud juhatust, ta ei ole alandanud juhatuse au ja väärikust, ta ei ole rikkunud minu

inimõigusi ja tervist, ei ole sundinud mind ega põhjustanud minu soovi juhatusest lahkumiseks,

samuti ei ole minul tekkinud meditsiiniline puue mingil viisil seotud AJ isikuga või tema

tegevusega ning ei ole AJ poolt põhjustatud.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt elab hageja aadressi Tallinnas, XXX korter 5. Korteriomandi

omanikuks on hageja tütar KJ, kes on korteriühistu liikmeks ning on hagejale andnud notariaalse

üldvolikirja enda esindamiseks. Selle alusel on hageja esindanud KJ korteriühistu liikmete

üldkoosolekutel, kirjavahetuses korteriühistuga, kohtumenetluses korteriühistu vastu jne.

29.juunil 2009.a 19.00 toimus KÜ XXX liikmete üldkoosolek. Hagejale väljastatud

üldkoosoleku dokumentatsiooniga koos väljastati talle ka kostja 29.06.2009 avaldus korteriühistu

juhatusele. Avalduses palus ta ennast taandada KÜ XXX juhatuse liikme staatusest, kuna majas

on tärganud intriigid, mida on algatanud korter 5 elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed, on talle

vastuvõetamatud. Mainitud korteri elanikud on oma alusetute süüdistustega alandanud kogu

juhatuse au ja väärikust ning rikkunud kostja inimõigusi ja tervist. Kostja andis avaldusega oma

osavõtu volitused korteri 75 elanikule ÕI mis tahes ühistu üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks,

sest kostja on nüüd raske meditsiinilise puudega ega ole suuteline mingisuguste intriigide ja

alusetute süüdistuste kuulamiseks. KÜ XXX 29.juuni 2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et

kostja poolt korteriühistu juhatusele esitatud avaldus loeti ette üldkoosolekul ning see lisati

üldkoosoleku protokolli juurde. Protokollist nähtuvalt hääletas kostja avalduse protokolli juurde

lisamise poolt 50 koosolekul viibinud ühistu liiget.

Hageja leiab, et kostja on 29.juuni 2009 avaldusega rikkunud õigusvastaselt hageja isiklikke

õigusi ning on teotanud hageja au, head nime ja väärikust. Väide, mille kohaselt korteri nr 5

elanikud, so hageja, on algatanud intriige ei vasta tegelikkusele, hagejal puuduvad mis tahes

andmed selle kohta, et majas XXX oleks tärganud mingid intriigid üldse. Väitega nagu hageja

oleks algatanud mingeid intriige, levitas kostja hageja au ja väärikust teotavaid andmeid. Väide,

mille kohaselt hageja on esitanud alusetuid süüdistusi (ilmselt kostja kui juhatuse liikme suhtes)

ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole esitanud mingeid süüdistusi kostja aadressil, rääkimata

alusetutest süüdistustest. Seega ei ole ta saanud alandada kostja kui juhatuse liikme ja kogu

juhatuse au ja väärikust. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid ning levitas hageja au ja väärikust

teotavaid andmeid. Hageja ei ole rikkunud mingil viisil kostja inimõigusi ja tervist. Hageja ei

tunne kostjat ning kostja ei ole hagejale tuttav isegi mitte visuaalselt. Hageja ei ole iial kostjaga

suhelnud ei vahetult ega ka kaudselt. Seega ei ole hageja saanud mingil viisil rikkuda kostja

inimõigusi ja tervist, mistõttu kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid väiteid teotades

sellega hageja au ja väärikust. Avalduse viimasest lausest saab järeldada, et kuivõrd korteri 5

elanik (hageja) on rikkunud kostja inimõigusi ja tervist, on kostja nüüd raske meditsiinilise

puudega. Kostja võib olla meditsiinilise puudega, kuid ebaõige faktiväide on esitatud selle kohta

just kui kostja saanuks raske meditsiinilise puude hageja väidetava tegevuse tagajärjel. Kostja

kujutas üldkoosolekule hagejat ebaõigesti sel teel, et esitas kaudseid asjaolusid oma väidetava

meditsiinilise puude kohta, millest sai üheselt järeldada ebaõiget fakti hageja kohta. Seega teotas

kostja hageja au, väärikust ja head nime ebaõigete andmete avaldamisega hageja kohta.

Kostja jättis avaldusega teistele juhatuse liikmetele ning üldkoosolekule hageja suhtes ebaõigete

faktiväidete avaldamisega mulje, just kui hageja kohta avaldatu on tõene ning põhjustanud kostja

soovi taanduda ühistu juhatuse liikme staatusest. Kostja kirjalikus avalduses esitatud ebaõiged

faktiväited annavad hagejale põhjendamatult negatiivse hinnangu ning omistavad hagejale

negatiivseid tegusid, mida hageja tegelikkuses teinud ei ole.

Kostja avaldus tehti korteriühistu 29.juunil 2009 üldkoosoleku vahendusel teatavaks seal

osalenud 50-le liikmele, protokolli vahendusel on kostja poolt hagejale antud negatiivne hinnang

kättesaadav kõigile korteriühistu 87-le liikmele, nende pereliikmetele, elamuselavatele üürnikele

jne., koosoleku protokoll oli kõigis trepikodades oleval teadetetahvlil. Seega on kostja teotanud

hageja au, väärikust ja head nime paljudele isikutele kättesaadaval viisil.

Kuivõrd kostja oli avalduse esitamise hetkel korteriühistu juhatuse liige, siis tulenevalt oma

positsioonist ühistus pidanuks kostja olema ühistu liikmetele, elanikele jne autoriteediks. Seega

on ilmne, et ühistu liikmed, elanikud jne järeldavad kostja avalduses hageja kohta esitatud

ebaõigetest faktiväidetest nende õigsust. Hageja on olukorras, kus paljud ühistu liikmed ja nende

perekonnaliikmed isegi mitte ei tervita ega võta hageja tervitust vastu. Hagejal on olnud

ebameeldivaid jutuajamisi väga mitme ühistu liikmega, kes on otsesõnu süüdistanud hagejat

kostja haigestumises ja invaliidistumises. Ka on küsitud hagejalt, milliseid intriige ta sepitsenud

on või miks ta rikub kostja inimõigusi.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt leiab

kostja, et faktiväiteks on, et hageja korteri 5 elanikuna on süüdistanud juhatust ja on rikkunud

minu inimõigusi ja tervist ning väärtushinnanguteks on, et süüdistused olid alusetud ning et

süüdistustega oli alandatud juhatuse au ja väärikust, kuna kostja on neid väljendeid valides

lähtunud oma subjektiivsest arvamusest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et mainitud väide teotab

tema au ja väärikust, siis puudub alus pidada faktiväidet hageja au ja väärikust teotavaks.

Kostja arvates vastab tegelikkusele, et hageja süüdistas juhatust, mistõttu puudub hagejal õigus

nõuda õigete andmete ümberlükkamist. Hageja süüdistas koos oma tütrega Korteriühistu XXX

juhatust ühe liikme soodustamises alusetus rikastumises teiste liikmete arvel, maksmises endale

kõrgendatud puhkusetasu ning pikema puhkuse võtmises võrreldes seaduses ettenähtuga, ühistu

liikmete petmises ning mittesäästliku ja mitteperemehelikus suhtumises ühistu liikmete varasse,

ükskõikse Keldrite Kasutamise Juhendi täitmises ja laimujutu levitamises, ühistu juhtimise

võimatuses emotsionaalse reageeringuta ühistu liikmete avaldustele, pealiskaudsuses ja

asjatundmatuses,

liikmete

tahtlikus

hoidmises

teadmatuses

ja

juhatuse

otsuste

mittenõuetekohases vormistamises, juhatuse tegevuse suunamises hageja ja tema pereliikmete

igasugusele

häbistamisele,

mõnitamisele,

tagaselja

väljamõeldiste

levitamisele

ning

mitteperemehelikus ja mittesäästlikus majandamises jne.

Väited, et kostja arvates olid süüdistused alusetud ning et hageja süüdistused alandasid juhatuse

au ja väärikust, ei ole hageja au halvustava iseloomuga. Kostja leiab, et süüdistuste alusetust

tõendab Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek otsustavalt taunis hageja ja

KJi vaenutegevust, mis halvustab ühistu tööd. Korteriühistu XXX 10.a. tegevuse jooksul tehtud

otsustest pole ühtegi vaidlustatud ning üldkoosolek otsustas anda ühistu juhatuse tööle hinnang –

hea. Seega on väite „alusetute süüdistustega" näol tegemist kostja poolse põhjendatud

subjektiivse väärtushinnanguga, mis ei saa rikkuda hageja isiklikke õigusi. Hageja alusetud

süüdistused (nagu laimujutu levitamine, tahtlik liikmete hoidmine teadmatuses, ühistu liikmete

petmine jne) on kostja arvates juhatuse au teotava iseloomuga, kuna sisaldavad juhatuse liikmete

mainet kahjustavaid hinnanguid ning on halvustava tähendusega ebaõigeid faktiväiteid. Kostja

leiab, et kestev alusetu süüdistamine rikub korraliku inimese au ja väärikust, kui inimene ei ole

andnud oma käitumisega sellisteks süüdistusteks põhjust. 1,5 aastat kestnud hageja poolsed

alusetud süüdistused on ilmselgelt avaldanud negatiivset toimet kostja psüühilisele tervisele.

Seega on alusetu hageja väide, justkui ei ole hageja saanud mingil viisil rikkuda kostja

inimõigusi ja tervist. Kostja nimetas intriigideks hageja alusetuid süüdistusi ehk väljendas oma

subjektiivset hinnangut hageja käitumisele, milleks hageja oma käitumisega andis põhjust.

Kostja ei ole rasket puuet seostanud hageja käitumisega, vaid tõi täiendava põhjuse, miks ta

soovib taandada ennast Korteriühistu XXX juhatuse liikme kohalt. Kostja on 76. aastat vana

invaliid raske meditsiinilise puudega, mis ei võimalda kostjal liikuda ega osaleda ühistu juhatuse

tegevuses, mh kuulata/lugeda juhatuse liikmena hageja alusetuid süüdistusi. Sõna „nüüd"

tähendab üksnes seda, et kostja meditsiinilise puue alles hiljuti läks üle „raskesse" seisundisse.

Kostja leiab, et hageja oletused põhjusliku seose kohta kostja raske meditsiinilise puude ja

hageja käitumise vahel ei ole asjakohased antud juhul. Oletuslikud ja asjakohatud on hageja

mõtisklused selle üle, et kostja seostas teadlikult ning seejuures eesmärgiga teotada hageja au,

väärikust ja head nime, juhatusest lahkumise soovi hageja isikuga ning hageja väidetava

negatiivse tegevusega kostja suhtes.

Asjaolu, et hageja on olukorras, kus paljud ühistu liikmed ja nende perekonnaliikmed isegi mitte

ei tervita ega võta hageja tervitust vastu näitab kogu XXX asuva elamu elanike negatiivset

suhtumist hageja käitumisele ning ei ole kuidagi seotud kostja avaldusega juhatusest

väljaastumiseks. Täiesti paljasõnalised ja tõendamatud on hageja väited selle kohta, et temal on

olnud ebameeldivaid jutuajamisi väga mitme ühistu liikmega, kes on otsesõnu süüdistanud

hagejat kostja haigestumises ja invaliidistumises ning küsinud, milliseid intriige ta sepitsenud on

või miks ta rikub kostja tervist. Hageja käitumist ja suhtumist korteriühistu juhatuse liikmete ja

elanike suhtes ilmestab avaldus, milles hageja teatas, et esitas Harju Maakohtusse hagi kostja

vastu ning seoses sellega palus „kõigil korteriühistu liikmetel väga tähelepanelikult jälgida, mida

nad üldkoosolekul antud küsimuses kavatsevad öelda või millise otsuse poolt hääletada.

Aruteluga A.J poolt kohtule esitatud hagi üle, selle hagi osas otsuste vastuvõtmisel jne sekkuvad

ühistu liikmed tahes-tahtmatult kohtuvaidlusesse, mille poolteks nad ei ole. Sellise sekkumisega

halvendatakse kostja olukorda veelgi ning sekkumine võib kaasa tuua hagi esitamise iga

sõnavõtnud isiku suhtes".

Ebaõige on hageja seisukoht, justkui avaldas kostja ebaõigeid andmeid kirjaliku avalduse

esitamisega KÜ XXX juhatusele ja üldkoosolekule koos avalduse liitmisega üldkoosoleku

protokollile. Kostja poolt esitatud avaldusest ei tulene palvet lisada avaldus üldkoosoleku

protokollile.

Hageja ei saa nõuda au teotava tegevuse lõpetamist, kuna kostja esitas avalduse juhatusest

väljaastumiseks ainult üks kord, seega ei saa olla tegemist kestva kahju õigusvastase

tekitamisega, isegi kui oletada, et mingi kahju oli hagejale õigusvastaselt tekitatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1046 lg 1 esimene lause sätestab, et isiku au teotamine, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu

puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti.

VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendis 3-2-1-161-05 leidis, et isiku au teotamine on

võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Seejuures on asjaolud ehk faktiväited

kontrollitavad ja au teotavate andmete puhul saab nõuda nende ümberlükkamist. Väärtusotsus

väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik

nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.

Kohus leiab, et kostja 29.06.2009 avaldusest hageja poolt esile toodud lause "majas on tärganud

intriigid, mida on algatanud korter 5 elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed" sisaldab nii

väärtushinnangut „tärganud intriigid“ kui ka faktiväidet „mida on algatanud korter 5 elanikud,

kes pole isegi ühistu liikmed“, lauses „mainitud korteri elanikud on oma alusetute süüdistustega

alandanud kogu juhatuse au ja väärikust ning on rikkunud minu inimõigusi ja tervist"

faktiväiteks on, et hageja korteri 5 elanikuna on süüdistanud juhatust ja on rikkunud minu

inimõigusi ja tervist ning väärtushinnanguteks on, et süüdistused olid alusetud ning, et

süüdistustega oli alandatud juhatuse au ja väärikust, kuna kostja on neis avaldanud oma

subjektiivset arvamust.

VÕS § 1047 lg 2 tulenevalt on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Au teotavateks andmeteks on faktiväited, mis kutsuvad esile avalikkuse negatiivse

suhtumise isikusse ning nende avaldamise õigusvastasus tuleneb mainet kahjustavate andmete

tõele mittevastavusest. Isik, kelle kohta andmeid avaldati, peab tõendama asjaolu, et avaldatud

andmed on tema au teotava iseloomuga, andmete avaldaja aga seda, et avaldatud andmed

vastavad tõele. Rikkumise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 sätestatud nõude kohaldamiseks

oluline. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamiseks piisab väite ebaõigusest.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on oma tütre KJ nimel esitanud

Korteriühistule XXX mitmeid avaldusi, milles on esitatud etteheiteid juhatuse liikmetele

kõrgendatud puhkusetasu maksmises ning võrreldes seaduses ettenähtuga pikema puhkuse

võtmises (21.aprilli 2008 avaldus, tlk 98), ühistu liikmete petmises ning mittesäästlikus ja mitte-

peremehelikus suhtumises ühistu liikmete varasse (04.mai 2008 avaldus, tlk 99), ebapiisavas

ühistu heaperemehelikus juhtimises ja Keldrite kasutamise juhendi ebapiisavas täitmises,

majaelanikele alandava ja vale teabe jagamises (09.mai 2008 avaldus tlk 100-101), juhatuse

võimetuses ühistut juhtida ilma üleliigse emotsionaalse reageeringuta ühistu liikmete avaldustele

ja tähelepanu juhtimisest, et juhatus võib tagasi astuda (17.juuni 2009 avaldus, tlk 102), ühistu

liikmete poolt vastuvõetud põhikirja mittejärgimises, pealiskaudsuses ja asjatundmatuses

(20.juuni 2009 avaldus tlk103-105), liikmete tahtlikus hoidmises teadmatuses ja juhatuse otsuste

mittenõuetekohases vormistamises (27.juuni 2008 avaldus tlk 106-107), juhatuse tegevuse

suunamises hageja ja tema pereliikmete igasugusele häbistamisele, mõnitamisele, tagaselja

väljamõeldiste levitamisele ning mitteperemehelikus ja mittesäästlikus majandamises (10.augusti

2008 avaldus tlk 107) jne. Korteriühistu juhatusele adresseeritud avaldustes tehtud ettepanekute

või arupärimiste kõrval on igas avalduses tehtud juhatusele etteheiteid, mille stiil on halvustav ja

süüdistav ning viitab juhatuse tööga mittetoimetulemisele. Kuigi avaldused on esitanud hageja

KJi nimel 05.07.1999 antud volikirja alusel, on nendele koostajana alla kirjutanud hageja. Eelnev

tähendab seda, et kostja võis anda hinnangu ka hageja kui KJ esindaja käitumisele. Volikirjas

volitas KJ hagejat valitsema, kasutama ja käsutama tema igasugust vara ning esindama teda

füüsiliste ja juriidiliste isikute ees, st. volikiri hõlmas varaga seotud asjaajamisi. Eelnimetatud

avaldustes kirjutatuga on hageja ületanud temale antud volituste piire, mistõttu võib avaldustes

esinevad halvustavad etteheited omistada nii KJ kui ka hagejale. KJ tühistas hagejale antud

volikirja 13.05.2011.

Au teotamise kui delikti üheks eelduseks on isiku mainele kahju põhjustamine ühiskonna silmis.

Hagiavalduse kohaselt kahjustas kostja hageja mainet kõigi korteriühistu liikmete, nende

perekonnaliikmete aga ka üürnike silmis. Kohtule esitatud 29.06.2009 KÜ XXX üldkoosoleku

protokolliga (tlk 14-25) on tõendatud, et üldkoosolek, millest võttis osa 50 liiget, arutas ja

kirjeldas protokollis pikalt hageja ja KJi ühistu vastu 1,5 aasta jooksul suunatud tegevust, mille

käigus on tehtud juhatusele etteheiteid, et nad ei saa tööga hakkama, võltsivat allkirju, tegevat

juurdekirjutusi protokollides. Üldkoosolek taunis KJ ja AJ vaenutegevust, mis halvab ühistu

tööd. Seega ei sisalda kostja 29.06.2009 avaldus andmeid ega väärtushinnanguid, mida

korteriühistu liikmed oleksid hageja kohta teada saanud avaldusest ja mille tulemusena oleks

hageja maine nende silmis kahjustunud. Seega ei saanud vaidlusalune kiri teotada hageja au ja

väärikust. Eeltoodu tõttu ei saa kohus ka järeldada, et majaelanike hagejasse negatiivset

suhtumist ning ebameeldivad jutuajamisi mitme ühistu liikmega, on põhjustanud kostja

29.06.2009 avaldus, mitte aga hageja enda käitumine.

Kuna eelpool nimetatud kirjade ja üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et avaldatud asjaolu,

et hageja süüdistas juhatust, on õige ja vastab tegelikkusele, siis puudub hagejal õigus nõuda

andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.

Kohus leiab, et õigusvastased on väärtushinnangud, mis on põhjendamatud või mida

põhjendatakse ebaõigete andmetega. Et kostja arvates olid süüdistused alusetud ja et hageja

süüdistused alandasid juhatuse au ja väärikust, ei ole hageja au halvustava iseloomuga ning olid

kostjapoolsed

põhjendatud

subjektiivsed

väärtushinnangud.

Süüdistuste

alusetust

ja

põhjendamatust tõendab 29.06.2009 korteriühistu üldkoosoleku otsuse punkt 6, millega tauniti

hageja ja KJ ühistu tööd halvustavat vaenutegevust aga ka see, et korteriühistu XXX kümne

aastase tegevuse jooksul tehtud otsustest pole ühtegi vaidlustatud ning et üldkoosolek otsustas

anda ühistu juhatuse tööle hea hinnangu.

Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-105-01 leidis, et mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab

inimese psüühilist seisundit ning moraalse kahju olemasolu sellisel juhul eeldatakse. Seega saab

pidada tõele vastavaks kostja avalduses väljendatut, et eelnimetatud alusetud süüdistused

rikkusid kostja psüühilist tervist ja inimõigus st. põhiseadusest tulenevat õigust aule ja

väärikusele.

Võõrsõnade leksikoni kohaselt tähendab intriig salasepitsust. Kostja vastusest tulenevalt nimetas

ta intriigideks hageja alusetuid süüdistusi ehk väljendas oma subjektiivset hinnangut hageja

käitumisele. Asjaolu, et hageja esitas alusetuid süüdistusi, leidis tõendamist eelpool. Au on

võimalik teotada üksnes negatiivse väärtusotsustusega ning negatiivse väärtusotsustusega saab

isiku au teotada vaid juhul, kui see isik ei ole oma tegudega andnud selliseks hinnanguks põhjust.

Seega on vaid põhjendamatu negatiivse mõjuga väärtusotsustus õigusvastane.

VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-2-1-63-02 leidis, et negatiivse või halvustava

väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib,

on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Arvestades Korteriühistu XXX üldkoosoleku poolt

antud otsusega otsustavalt taunida hageja vaenutegevust ühistu vastu, tuleb asuda seisukohale, et

hageja ise oma käitumisega andis põhjust kostja selliseks hinnanguks. Seega ei ole kostja

väljendiga, et majas on tärganud intriigid, alandanud hageja au või väärikust.

Hageja on avalduses väitnud, et kostja on teadlikult ja tahtlikult seostanud avalduse viimase

lause eelneva lausega selliselt, et avalduse lugemisel saab iga isik üheselt järeldada, et „kuivõrd

hageja on rikkunud minu inimõigusi ja tervist, olen nüüd (tulenevalt minu tervise rikkumisest

hageja poolt) raske meditsiinilise puudega".

Kohus kostja avalduse lugemisel seda järeldada ei saa, kuna kostja on põhjendanud raske

meditsiinilise puudega oma koosolekutel hääletamise volituste üleandmist korter 75 elanikule ÕI

ja seda, et ta ei ole suuteline kuulama mingisuguseid intrigeerivaid ja alusetuid süüdistusi.

Avaldusest ei saa mingil moel järeldada, et kostja heidab oma rasket puuet ette hagejale.

Kostja vastusest nähtuvalt on ta 76. aastat vana invaliid raske meditsiinilise puudega, mis ei

võimalda tal liikuda ega osaleda ühistu juhatuse tegevuses ning avalduses kasutatud sõna „nüüd"

tähendab seda, et kostja meditsiinilise puue läks alles hiljuti üle raskeks.

Oletuslikud ja asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja seostas teadlikult ning

eesmärgiga teotada hageja au, väärikust ja head nime, juhatusest lahkumise soovi hageja isikuga

ning hageja väidetava negatiivse tegevusega kostja suhtes. Seega puudub hagejal õigus nõuda

eelnimetatud andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.

Nõue lõpetada au teotav tegevus ei kuulu rahuldamisele, kuna VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab

sellekohast nõuet esitada kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse. Hageja ei saa nõuda au teotava tegevuse lõpetamist, kuna hageja au

ei olnud teotatud, mis on tõendamist leidnud eelpool ja kostja tegevus ei olnud kestev, kuna

29.06.2009 kiri oli ühekordne tegevus. Koosoleku protokolli ja selle lisade, sh. kostja avalduse

ülesriputamist teadetetahvlile ning korteriühistu edaspidist tegevust, ei saa omistada kostjale, sest

ta arvati 29.06.2009 üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmest välja ja sellega lõppesid tema

juhatuse liikme volitused. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et kostja isiklikult riputas

oma 29.06.2009 avalduse teadete tahvlitele.

Kohus leiab, et kuna antud asjas ei vaielnud pooled selle üle, et kostja on 29.06.2009 avalduse

esitamisega avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes, siis ei oma tähendust, kas avaldus esitati

korteriühistu juhatusele või avaldati üldkoosolekul või riputati protokoll koos lisadega üles

teadete tahvlitele ning sellekohased kohtule esitatud tõendid ei vaja hindamist.

Hageja 08.12.2009 ja 19.08.2009 avaldused KÜ XXX juhatuse liikmetele, 17.11.2009 koosoleku

protokoll, 11.12.2009 koosoleku päevakord, kostja 10.12.2009 volitus EK koosolekul

osalemiseks ja 11.12.2009 üldkoosoleku protokoll, on koostatud ja nendes kirjeldatud

sündmused on toimunud pärast hagi kohtule esitamist ega oma vaidluse lahendamise seisukohalt

tõenduslikku tähendust, mistõttu ei vaja need tõendid hindamist.

Lähtudes eeltoodust tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 190 lg 5 teisest lausest tuleneb, et menetluskulud, mille tasumisest on kostja vabastatud,

mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldamata jäetud osaga.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti Vabariigi kulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Kuna kohus määras 25.01.2010 kostjale riigi õigusabi korras esindaja kohtus esindamiseks ja

mõistis kostjat esindanud adv. Indrek Naurile välja riigituludest 06.04.2011 kohtumäärusega

osalise tasu 329,80 eurot, siis tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 5 alusel välja mõista

menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks 329,80 eurot.

TsMS § 179 lg 5, 6, ja 9 kohaselt tuleb raha tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi

valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega

viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.

Kohtunik: