3-10-2179/81 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2012; Tallinn Haldusasja number 3-10-2179 Haldusasi OÜ Westnett kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 11.06.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-5, 12.07.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-10 ning 02.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-15 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 22.02.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Westnett, esindaja adv. V. Kivistik; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, volitatud esindaja A. Meister RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.03.2012. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Westnett (edaspidi ka kaebuse esitaja) esitas 20.04.2010 Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskusele (edaspidi ka PMTK, vastustaja või maksuhaldur) taotluse käibemaksu tagastamiseks summas 1 679 193 krooni.

2. PMTK andis 23.04.2010 OÜ-le Westnett korralduse nr 12.2-3/3459-1 dokumentide ja teabe esitamiseks, et kontrollida OÜ Westnett 2010. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammaksu õigsust. OÜ Westnett täitis korralduse 30.04.2010.

3. Maksuhalduri 11.05.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-3 pikendati käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva, sest asjaolusid oli vaja täiendavalt kontrollida.

4. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 11.06.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-5 pikendati OÜ Westnett käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva veel kuni 30 päeva. PMTK selgitas, et OÜ Westnett poolt 20.04.2010 esitatud tagastusnõude analüüsimise käigus on ilmnenud, et OÜ-lt Valiser Trade soetatud kinnistute müügihind on äriühingu poolt kinnistute müüjale osaliselt tasumata, samuti lasuvad soetatud kinnisvaral kinnistusraamatu andmetel mitmed hüpoteegid kolmandate isikute kasuks, kelle võlanõuded on OÜ Westnett OÜ-lt Valiser Trade eelnimetatud tehingu raames üle võtnud ning lisaks puuduvad äriühingu pangakontodel ka rahalised vahendid (tl 22-23). Nimetatud otsusele esitas OÜ Westnett vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 21.07.2010 vaideotsusega nr 6- 1/365-3 rahuldamata.

5. PMTK 12.07.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-10 pikendati OÜ Westnett käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva veelkord kuni 30 päeva. Vastustaja selgitas, et on 07.07.2010 väljastanud korraldused asjassepuutuvatelt kolmandatelt isikutelt teabe saamiseks ning leidis, et käibemaksu tagastamise kontrolli ei ole võimalik viia läbi tavapärase 30 kalendripäeva jooksul (tl 24-25).

6. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus tegi 02.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-15, millega otsustas peatada OÜ Westnett poolt 20.04.2010 esitatud tagastusnõude täitmine summas 1 679 193 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kuna OÜ Westnett tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud väärteomenetlust (tl 26-29).

7. OÜ Westnett esitas 23.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 11.06.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-5 ja 12.07.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-10 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-15 tühistamise ning haldusorganile vastava ettekirjutuse tegemise nõudes kohustusega tagastada käibemaks summas 1 679 193 krooni koos intressiga alates 20.05.2010 (kaebus, tl 3-20).

8. Tallinna Halduskohtu 08.11.2010 määrusega jäeti OÜ Westnett kaebus käiguta ning kohus selgitas, et kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu vähem kui taolise nõude korral näeb ette riigilõivuseadus (tl 77-78). OÜ Westnett kõrvaldas kaebuses esinevad puudused ning esitas vastuväite kohtu tegevusele (tl 83-86).

9. Tallinna Halduskohtu 16.12.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning anti vastustajale tähtaeg kaebusele ning OÜ Westnett poolt esitatud vastuväitele vastamiseks (tl 87-88). PMTK esitas seisukoha 17.01.2011 (tl 96-100).

10. Tallinna Halduskohtu 14.02.2010 määrusega liideti käesolev haldusasi ühte menetlusse OÜ Westnett kaebusega Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamise ja 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes koos vastavate intressidega (haldusasi nr 3-11-176). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebuse esitaja poolt esitatud vastuväite kohtu tegevusele ning selgitas muuhulgas, et olenemata haldusasjade liitmisest oleks menetlusosalistel otstarbekohane esitada oma seisukohad varasemas haldusasjas nr 3- 10-2179 esitatud nõuete mõju kohta seonduvalt 22.12.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/3459-17 ning menetluse võimaliku lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 punktide 2 või 4 alusel (tl 107-108).

11. 28.02.2011 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuses leidis kaebuse esitaja, et kaebusest loobumisel kaotaks OÜ Westnett pool tasutud riigilõivust ja võimaluse juba kantud menetluskulude väljamõistmiseks ning ei loobunud varasemalt esitatud nõuetest. OÜ Westnett oli seisukohal, et maksuhaldur on õigusvastaselt venitanud tagastusnõude täitmisega ning põhjendamatult tagastusnõude täitmise tähtaega pikendanud ja selle peatanud. Kaebuse esitaja leidis, et kuna tagastusnõue tuli seaduse kohaselt täita 20.05.2010, on maksuhaldur kohustatud tasuma alates sellest päevast vastavalt maksukorralduse seaduse § 116 lõikele 2 intressi (tl 115-116).

12. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus nõustus oma 16.03.2011 vastuses menetluse osalise lõpetamisega. Vastustaja hinnangul oli nii varasemalt esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-10-2179) kui hilisema kaebuse (haldusasi nr 3-11-176) põhinõuded kattuvad. Lisaks märkis PMTK, et vaidlustatud otsused käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise kohta on kaotanud kehtivuse ning seetõttu on kaebajale efektiivseks õiguskaitsevahendiks PMTK 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2- 3/3459-17 vaidlustamine ja selle raames esitatud nõuded, mis täidavad ka haldusasjas nr 3-10-2179 esitatud kaebusega taotletud eesmärgid (tl 120-125).

13. Tallinna Halduskohtu 06.04.2011 määrusega andis kohus kaebuse esitajale aega esitada soovi korral taotlus kohtukulude vastustajalt väljamõistmiseks seda nõuet puudutavas osas, milles menetlus lõpetatakse ning PMTK-le võimaluse esitada soovi korral kaebuse esitaja taotlusele omapoolne seisukoht (tl 154-156).

14. Tallinna Halduskohtu 09.05.2011 määrusega eraldas kohus varasemalt haldusasjaga nr 3-10-2179 liidetud haldusasja nr 3-11-176 materjalidest OÜ Westnett taotlused Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 11.06.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-5 ja 12.07.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-10 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes, Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-15 tühistamise ning 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamist puudutava ettekirjutuse tegemise kohustamise nõudes ning taastas eraldatud nõude osas sama haldusasja numbri 3-10-2179, mis oli avatud ja toimis enne selle liitmist maksuotsuse vaidlustamist puudutava käesoleva haldusasjaga. Kohus ei lahendanud 09.05.2011 määrusega haldusasja osalise lõpetamise küsimust (tl 177-178).

15. Tallinna Halduskohtu 10.05.2011 määrusega lõpetas kohus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-10-2179 menetluse, sest vaidlusaluse küsimuse lahendamise järgselt Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/33459-17 ei oleks kaebuse esitajal võimalik käesoleva menetluse raames oma eesmärke enam saavutada ning mõistis vastustajalt OÜ Westnett kasuks välja menetluskulud summas 2062 eurot ja 30 senti (tl 180-183).

16. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus esitas 08.06.2011 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10.05.2011 määruse tühistamiseks (tl 189-190). PMTK määruskaebus jäeti Tallinna Halduskohtu 09.06.2011 määrusega käiguta (tl 191-192).

17. Tallinna Halduskohtu 13.06.2011 määrusega võeti PMTK määruskaebus menetlusse ning edastati arvamuse andmiseks OÜ-le Westnett (tl 198-199).

18. Tallinna Halduskohtu 20.06.2011 määrusega rahuldas kohus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse poolt esitatud määrusekaebuse ning otsustas jätkata haldusasja eelmenetlust, sest määruskaebusele esitatud vastusest ilmnes, et ka kaebuse esitaja ei ole tegelikult soovinud oma nõusolekut menetluse lõpetamiseks anda ja et pigem ollakse sellele vastu (tl 219-220).

19. Tallinna Halduskohtu 17.10.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 235- 236).

20. 12.12.2011 toimunud kohtuistungil selgus, et haldusasja 3-11-176 raames vaidlustatud maksuotsus võidakse maksuhalduri poolt kehtetuks tunnistada ja et kokkuleppe saavutamine võib olla samuti võimalik. Kaebuse esitaja täpsustas kohtuistungil, et tegemist on vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudega (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 82-83). Kohus võimaldas menetlusosalistel arutada kokkuleppe saavutamist.

21. 12.12.2011 kohtuistungil tõstatatud ja ka haldusasja 3-11-176 hõlmava kokkuleppe saavutamine ei realiseerunud, kuid 20.01.2012 kohtuistungil tõusetus siiski küsimus menetluse lõpetamisest, sest olukorras, kus vaidlusaluse summa kohta oli tehtud vastavasisuline maksuotsus, mis oli (hiljem) ühtlasi ka kehtetuks tunnistatud, oleks maksuotsuse koostamisele eelnenud varasemate toimingute või haldusaktide vaidlustamine suhteliselt sisutu. Kaebuse esitaja täpsustas ka nõuet lähtuvalt HKMS § 49 lg-st 1 ning kohus pidas seda lubatavaks. Kaebuse esitaja jäi kindlaks 11.06.2010 otsuse nr 12.2- 3/3459-5, 12.07.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-10 ning 02.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-15 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde. Menetluse võimaliku lõpetamise osas lähtuvalt HKMS § 152 lg 1 p-st 4 pidi kaebuse esitaja vastama hiljemalt 30.01.2012 (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 104-106).

22. Kaebuse esitaja teatas 27.01.2012, et OÜ Westnett ei nõustu menetluse lõpetamisega (II köide, tl 110-111).

23. Tallinna Halduskohtu 06.02.2012 määrusega määrati uuesti kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (II köide, tl 112).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

24. OÜ Westnett taotleb Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 11.06.2010 otsuse nr 12.2- 3/3459-5 ja 12.07.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-10 tühistamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist ning Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3459-

15 tühistamist või õigusvastasuse kindlakstegemist (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 104-106).

25. Maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud MKS § 106 lg 2 ja MKS § 107 lg 3. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks puudus alus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 11.06.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-5 ning 12.07.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-10 on õigusvastaselt pikendatud OÜ Westnett käibemaksu tagastusnõude summas 1 679 193 krooni täitmise (ettemaksukontole vabastamise) tähtaega kuni 30 päeva ning enammakstud käibemaksu õigeaegse tagastamata jätmisega on oluliselt rikutud kaebuse esitaja õigusi. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigust intensiivselt riivav abinõu, mis sarnaneb maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Kaebuse esitaja leiab, et sarnaselt tagastusnõude täitmise peatamisele riivab tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine kaebaja omandiõigust ning tähtaja pikendamise korral ei saa kaebuse esitaja kasutada talle kuuluvaid rahalisi vahendeid (tl 5).

26. Tehingu toimumist kinnitab notariaalne ostumüügileping (31.03.2010) ning kinnistusraamat, mille kohaselt on kinnistute omanikuks OÜ Westnett (kanne on tehtud 31.03.2010 avalduse alusel 14.04.2010). Seega ei saa tehingu tegemises olla mingisugust kahtlust. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekkis märtsis 2010 ning see ei sõltu müügihinna tasumisest (tl 5-6).

27. Tagastusnõude täitmise pikendamiseks puudus alus. Käesoleval juhul on taotlus esitatud 20.04.2010 ning tagastusnõude täitmise tähtpäev oli 20.05.2010. Tagastusnõude täitmise peatamist ja pikendamist reguleerib MKS § 107. Käibemaksu tagastamise pikendamise erinorm on sätestatud KMS § 34. Puuduvad andmed KMS § 34 lg 2 p 1 ja 2 toodud tingimuste täitmise kohta. KMS § 34 lg 2 sätestab, et tähtaja pikendamiseks peab maksuhalduril esinema piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Sellist kahtlust ei ole otsuses esitatud ning ei ole põhjendatud, et miks võib tagastusnõude tagasisaamine tulevikus olla võimatu. Kaebuse esitaja märgib, et maksuhaldur ei ole tähtaja pikendamisel arvestanud ka tagastusnõude summa suurusega ning kaalunud ka tagastamata jätmise tagajärgi. Maksuhaldur ei ole kahtlust sisustanud ega seda põhjendanud. Asjaolu, et äriühingul puuduvad muud kinnisasjad ning pangakontol puuduvad vahendid, ei tähenda, et tal puudub vara ning et ta ei ole võimeline tagasi maksma tagastatud käibemaksu juhul, kui selline kohustus peaks tekkima. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et lisaks kahtlusele maksevõimes peab olema kahtlus ka tehingu toimumises. Käesoleval juhul sellist olukorda ei eksisteeri (tehingute toimumine on tõendatud ning puuduvad alused käibemaksu tagastamata jätmiseks). Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Westnett on esitanud vajalikud dokumendid 30.04.2010. Seega enne esimese pikendamise (11.05.2010) korralduse andmist. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud selliseid asjaolusid tuvastama, mis ei ole puutumuses sisendkäibemaksu tagastamisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tagastusnõude täitmise tähtaega saab pikendada vaid juhul, kui on vajadus lisatõendite esitamiseks. Maksuhaldur peab lisateabe kogumist otsuses põhjendama. Antud juhul olid kõik vajalikud andmed esitatud ning puudus põhjus tähtaja pikendamiseks. Isegi juhul, kui eelmine pikendamine oli õigustatud, siis on igal juhul põhjendamatu 12.07.2010 pikendamine. Põhjuseks toodud asjaolud ei ole üldse puutumuses OÜ Westnett kontrolliga (OÜ Nauvitsman ja Neo Vara poole pöördumine) ning otsus on antud seaduses sätestatud tähtaega eirates. Tagastusnõude täitmise tähtpäeva saab pikendada kuni 90 päeva. Maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud KMS § 34 lg

2. Käesoleval juhtumil on maksuhaldur vaidlustatud otsusega pikendanud tähtaega üle seaduses lubatud 90 kalendripäeva, st kuni 120 kalendripäevani. Selliseks tähtaja pikendamiseks maksuhalduril aga õiguslik alus puudub (tl 7-11).

28. 02.08.2010 otsus tagastusnõude peatamise kohta on õigusvastane MKS § 107 lg 1 ja lg 2 ebaõige kohaldamise tõttu. Tagastusnõude peatamiseks peab maksuhalduril olema küllaldaselt andmeid, et tekiks väärteo või kuriteo kahtlus. Tagastamise peatamiseks ei piisa ebamäärasest kahtlusest, et tagastamise taotlus tuleneb taotleja õiguserikkumisest. Tegemist peab olema andmetega käibemaksu tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist. Niisuguseid andmeid vaidlustatud otsuses esitatud ei ole. Maksuhaldur on paljasõnaliselt märkinud, et PMTK poolt OÜ Westnett 2010. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise kahtluse tõttu alustati 29.07.2010 väärteomenetlust MKS § 1531 lg 2 tunnustel. Kaebuse esitaja rõhutab, et maksuhalduri õigus peatada MKS § 107 lg 1 alusel tagastusnõude täitmine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid üksnes õigus teostada otsustusdiskretsiooni. Diskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid. Seega tuleb MKS § 107 lg 1 ja lg 2 kohaldamisel juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist ja mõttest. MKS § 107 lg 1 ja lg 2 eesmärk ja mõte on anda maksuhaldurile võimalus tagada maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääb muidu täitmata. Maksuhaldur ei ole vaidlusaluses otsuses kahtlust motiveerinud (tl 12-15).

29. OÜ Westnett teos puuduvad väärteo tunnused. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab maksuhalduril olema küllaldaselt andmeid, et tekiks väärteo kahtlus. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses esitanud selliseid andmeid kaebaja sellise tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil oleks nõutud alusetult käibemaksu tagastamist. Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Valiser Trade on vaidlusaluse käibemaksu deklareerinud ning asjaolust, et OÜ Valiser Trade ei ole käibemaksu tasunud, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. 02.08.2010 otsusest nähtub, et väärteomenetlus on alustatud nii K. A. kui ka

OÜ Westnett suhtes, kuid otsusest ei nähtu, milline menetlustoiming on väärteomenetluse algatanud. Kuna vaidlustatud haldusakti andja on samal ajal ka kohtuväline menetleja, siis on loomulik, et haldusorgan esitab otsuses kõik vajalikud andmed, mis võimaldavad väärteomenetluse alustamist kontrollida ja selles tõepoolest veenduda (tl 16-17).

30. Haldusakt, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud. Tagastamise tähtaja pikendamise otsused ja peatamise otsus ei ole õiguspärased, kuna need ei ole antud kehtiva õiguse alusel. Otsustes ei ole põhjendatud pikendamise ja peatamise vajadust. Otsustes ei ole motiveeritud kahtlust summa tagasinõudmise võimatuks osutamise kohta ning tähtaja pikendamise ajaks oli OÜ Westnett kõik vajalikud dokumendid esitanud. Tagastusnõude täitmise peatamine ei ole motiveeritud, väärteo andmed ning põhjendus puudub. Vaidlustatud otsustest ei nähtu, et oleks toimunud nõuetekohast kaalumist tähtaja pikendamisel ning peatamisel (tl 17-18).

31. OÜ Westnett esitas 01.12.2011 Tallinna Halduskohtule täiendavad selgitused ja tõendid. OÜ Westnett on jätkuvalt seisukohal, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei sõltu müügihinna ja käibemaksu tasumisest. Kaebuse esitaja toob välja, et asjassepuutuval kinnistul aadressiga Lääne tn 2, Tartu on seal asuv kortermaja välja ehitatud ning OÜ Westnett poolt on 11 valmisehitatud korteriomandit käesolevaks ajaks müüdud. Kaebaja teatab, et korterite müümisel on lisatud käibemaks ning see on riigile tasutud. Kaebaja teatab, et käesolevaks ajaks on kontrollimenetluse ajal OÜ-le Valiser Trade tasumata jäänud summad ka tasutud. Kaebaja rõhutab, et korterite müümisel on käibemaks lisatud ja riigile tasutud (II köide, tl 3).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

32. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus palub jätta kaebuse rahuldamata. PMTK arvates on vaidlustatud haldusaktid motiveeritud ja seaduslikud. Otsustes on esitatud piisava selgusega ammendavad põhjendused koos viidetega maksuseadustele, mis olid aluseks käibemaksu tagastusnõude täitmise pikendamisele või peatamisele ja mis on võimaldanud adressaadil mõista nende haldusaktide andmise põhjusi. Otsused vastavad maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 ja lg 3 esitatud nõuetele. Otsustes on esitatud ammendav faktiline ja õiguslik argumentatsioon käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamiste ja tagastamise peatamise põhjuste kohta (tl 96).

33. Kaebaja on asunud seisukohale, et maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud MKS § 106 lg 2 ja § 107 lg 3, millest tulenevalt tagastusnõude täitmise pikendamiseks puudus alus. Käibemaksu taotles osaühing tagasi esmakordselt ja taotletav summa oli küllaltki suur. Maksuhalduril olemasolevatest andmetest nähtus, et osaühingul puudus taotluse esitamiseni nimetamisväärne majandustegevus, käive ja vara. Osaühingu praktiline tegevus piirdub üksnes vaidlusaluse kinnistu soetamisega ja tema ainukeseks varaks on OÜ-lt Valiser Trade 31.03.2010 ostetud kinnistu asukohaga Lääne 2, Tartu (edaspidi - kinnistu). 23.04.2010 korralduse nr 12.2-3/3459-1 alusel algatati osaühingu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine maksustamisperioodil märts 2010.

Olemasolevaid dokumente ja seni tuvastatud asjaolusid hinnates asus PMTK seisukohale, et käibemaksu tagastamise kontrolli ei ole võimalik läbi viia tavapärase 30 kalendripäeva jooksul ning esineb piisav kahtlus, et tagastusnõude kohesel rahuldamisel alusetult makstud summa tagasinõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Loetletud põhjustel on vaidlustatud otsustega (11.06.2010 ja 12.07.2010) pikendatud tagastusnõude täitmise tähtaega. Tulenevalt asjaolust, et nii kinnistu ostjal (OÜ Westnett) kui ka müüjal (OÜ Veliser Trade) puudus nimetamisväärne majandustegevus, äriühingud olid varatud, müüja poolt deklareeritud käibemaks jäeti tasumata, 31.03.2010 sõlmitud notariaalse lepinguga oli kokku lepitud mittetavapärane tasumise viis (tasaarvlemised) ja äriühinguid, kelle kasuks oli kinnistule seatud hüpoteegid (OÜ Nauvitsman;

OÜ Neo Vara), ei teavitatud toimunud tehingust, ei saanud maksuhaldur piirduda ainult maksukohustuslaselt saadud dokumentide ja teabega. Seadus annab maksuhaldurile õiguse otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Asjakohane ei ole kaebuses püstitatud nõue, et maksuhalduril on võimalus ja ta on kohustatud sooritama kontrollimisega seotud toimingud MKS § 106 lg-s 2 ettenähtud 30-päevase tähtaja või esmase 30-päevase tagastamise tähtaja pikendamise jooksul ja kavandama koheselt kontrollimisega alustamisel kolmandate isikute ringi, kellelt dokumente või teavet küsida.

Maksumenetluses, ilmselt ka teistes sarnastes menetlustes, ei ole võimalik enne maksukohustuslaselt tema käsutuses oleva teabe saamist, sõltuvalt kaasaaitamiskohustuse täitmisest, prognoosida ja ette ennustada, milliste kolmandate isikute poole on vajalik pöörduda, selgitamaks välja kõik maksustamist mõjutavad asjaolud, sh nii maksukohustust suurendavad kui vähendavad. Samuti on sageli raske prognoosida, millises mahus kolmas isik nõutud teavet omab. Maksuhalduri seisukohalt on tavapärane, et tagastusnõude kontrollimise käigus võivad ilmneda ja ilmnevad asjaolud, mis tingivad täiendavate tõendite kogumise vajaduse kolmandatelt isikutelt, kellele kontrollimise alustamisel korraldust ei saadetud, kuna ei olnud võimalik ette näha nendelt teabe saamise vajadust.

Seega ei ole tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel oluline, millal on korraldus kolmandale isikule saadetud, vaid üksnes korralduse tegemise fakt. Erinevalt kaebajast leiab vastustaja, et vaidlustatud otsuste puhul on täidetud kõik MKS § 107 lg-s 3 ja KMS § 34 lg-s 2 kehtestatud tingimused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks ning otsuseid on piisavalt põhistatud nende tegemist tingivate faktiliste asjaoludega (tl 96-97).

34. Kaebaja on väljendanud seisukohta, et 12.07.2010 otsus on õigusvastane ka seetõttu, et see on antud seaduses lubatud tähtaega, 90 päeva, ületades ja maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud KMS §

34 lg 2. PMTK 23.04.2010 korraldusega nr 12.2-3/3459-1 alustati kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli 2010. aasta märtsikuu eest 20.04.2010 laekunud käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks. Lähtudes KMS § 34 lg 2, pikendas PMTK 11.05.2010 otsusega tagastusnõude täitmise tähtaega esimest korda 30 päeva võrra, 11.06.2010 otsusega teist korda 30 päeva võrra ning 12.07.2010 otsusega kolmandat korda 30 päeva võrra (tl 97-98).

35. Kaebaja on väljendanud seisukohta, et 02.08.2010 otsus tagastusnõude peatamise kohta on õigusvastane MKS § 107 lg 1 ja lg 2 ebaõige kohaldamise tõttu. Osaühing on asunud seisukohale, et maksuhaldur ei ole tuvastanud OÜ Westnett tegevuses MKS või maksuseaduste rikkumise tunnuseid. 02.08.2010 otsuses on selgitatud, milles seisnevad OÜ Westnett puhul maksuseaduste rikkumise tunnused ning miks on oluline, et just nende alusel on MKS § 1531 lg 2 tuginedes alustatud ka väärteomenetlust. Vastustaja märgib, et 02.08.2010 otsuses on selgelt välja toodud, millistel asjaoludel on tekkinud maksuhalduril kahtlus, et OÜ Westnett on 2010. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonil suurendanud valeandmete esitamise teel sisendkäibemaksuna mahaarvamisele kuuluvat, väidetavalt kinnistu soetamisel tasutud käibemaksu, mille tulemusena deklareeriti tagastamisele kuuluv maksusumma 1 679 193 krooni võrra tegelikust suurem. 02.08.2010 otsuse leheküljel 1 ja 2 on loetletud konkreetsed asjaolud, milliste alusel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Westnett on käibedeklaratsioonil esitanud teadvalt valeandmeid. Vastustaja selgitab täiendavalt, et tagastusnõude täitmise peatamise eesmärgiks on vältida olukorda, kus alusetult tagastatud enammakset ei ole võimalik hiljem riigil tagasi saada. Ühtlasi mööname, et tegemist võib olla maksukohustuslase õigusi riivava abinõuga, kuid see piirang on proportsionaalne eesmärgiga. Samas tuleb rõhutada, et 02.08.2010 otsuses on kaalutud tagastusnõude peatamise osas nii maksumaksja huve kui avalikku huvi maksulaekumise näol. Seega on põhjendatud tagastusnõude täitmise peatamine (tl 98-99).

36. Osaühing asunud on seisukohale, et vaidlustatud otsused kui maksuhalduri haldusaktid ei tugine õiguslikule alusele ja on motiveerimata. Tulenevalt HMS §-st 54, haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja leiab, et vaidlustatud 11.06.2010 ja 12.07.2010 otsused käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva pikendamise kohta on õiguspärased, kuna PMTK-l oli KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt õigus ja vajadus nende otsuste tegemiseks. Otsused on tehtud viidatud käibemaksuseaduse sättest tulenevate aluste olemasolul, on kaalutlusvigadeta ning nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt motiveeritud. Vastustaja kordab, et tagastusnõude pikendamise otsuste tühistamise nõue on lisaks sellele, et otsused on õiguspärased, põhjendamatu ka seetõttu, et nende haldusaktide õiguslik toime on lõppenud. Sama tuleb öelda ka 02.08.2010 tagastusnõude täitmise peatamise otsuse kohta. Seega puudub alus vaidlustatud otsuste tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel (tl 99).

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud haldusakte, millega kõigepealt pikendati kahel korral käibemaksu tagastamise tähtaega ning seejärel peatati vastava tagastusnõude täitmine summas

1 679 193 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses. See toimus enne vastava maksuotsuse koostamist. Maksuhaldur otsustas lahendada vaidlusaluse küsimuse maksuotsusega nr 12.2-3/33459- 17, mis koostati Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse poolt 22.12.2010. Kaebuse esitaja vaidlustas (samas asjas) tehtud maksuotsust haldusasja 3-11-176 raames. Hiljem (29.12.2011) tunnistas maksuhaldur nimetatud maksuotsuse kehtetuks ning selles osas on menetlus haldusasjas 3- 11-176 Tallinna Halduskohtu 05.01.2012 otsusega ühtlasi ka lõpetatud, mõistetud välja põhjendatud õigusabikulud ning kohustatud 1 679 193 krooni suurust käibemaksu koos vastavate intressidega välja maksma.

38. Arvestades asjaolu, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktid eelnesid maksuotsusele ning maksuotsuse koostamise järgselt ei olnud kaebuse esitajal võimalik oma sisulist eesmärki 1 679 193 krooni suuruse summa tagastamiseks enam saavutada, tõusetus küsimus menetluse lõpetamisest varem kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt reguleerib menetluse lõpetamist samal alusel nüüd seadustiku § 152 lg 1 p 4. Kohtu hinnangul tuleks menetlus lõpetada, sest (samas asjas) maksuotsuse koostamise järgselt ei olnud selle haldusaja raames võimalik enam tagastusnõuet täitma kohustada ning sellekohase otsustuse tähtaja pikendamised on muutunud samuti sisutuks. Mis puutub kahel korral tasutud riigilõivu, siis on see ühes osas Tallinna Halduskohtu 20.12.2011 määrusega käesolevaks ajaks tagastatud (II köide, tl 90-91).

39. Menetlusosalised ei ole menetluse lõpetamisega nõustunud ja kohus ei pidanud seda ka võimalikuks kui menetluse lõpetamisele varem kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel vaidlesid vastu mõlemad protsessiosalised. Kaebuse esitaja kaalus menetluse lõpetamisega nõustumist veel 20.01.2012 toimunud kohtuistungil (II köide, tl 104-106), kuid teatas 27.01.2012, et OÜ Westnett menetluse lõpetamisega (siiski) ei nõustu. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust kui kaebaja seda taotleb. Kaebuse esitaja taotleb haldusaktide tühistamist, sest kaebuse esitamise ajal olid nõuded esitatud seaduses nimetatud 30-päevase tähtaja raames või siis tuvastada nende õigusvastasus kui kohus leiab, et tühistamisnõue ei ole võimalik. Nõude ulatust on lähtuvalt HKMS § 49 lg-st 1 täpsustatud veel ka kohtuistungil ning selles osas protsessiosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 145-146).

40. Olenemata sellest kas tegemist on haldusaktide tühistamise nõudega või alternatiivselt esitatud õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega, tuleb järgnevalt kontrollida kas antud juhul olid haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusaktide õiguspärasuse eeldused üldse täidetud. HKMS § 158 lg-s 2 on sätestatud, et haldusaktide õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga.

41. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 11.05.2010 otsusega nr 12.2-3/3459-3 pikendati käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva, sest vastustaja hinnangul ilmnes vajadus saada maksumaksja poolt esitatud 2010. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammaksu õigsuse veendumiseks ning enammakstud käbemaksu tagastamise otsuse tegemiseks täiendavaid dokumente ja selgitusi ka OÜ-ga Westnett kontrollitaval perioodil tehinguid teinud kolmandatelt isikutelt (tl 22). Haldusakti andmise alusena on viidatud maksukorralduse seaduse § 33 lõigetele 1 ja 11 ja § 106 lõikele

2 ning käibemaksuseaduse § 34 lõigetele 2 ja 4. Selgitatud on ka tagastusnõude täitmise võimalusi piisava tagatise esitamise korral lähtuvalt MKS § 107 lg-st 5 ja §-dest 120-127.

42. Käibemaksuseaduse § 34 lg-s 2 on sätestatud, et maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Sama seaduse ja paragrahvi neljandas lõikes on sätestatud, et tagastusnõude õigsuse kontrollimisel ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse eelnimetatud paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

Käibemaksuseaduse § 34 lg 3 kohaselt võib tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada korraga kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta peab tegema maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. Maksukorralduse seaduse § 33 lg-s 1 on fikseeritud maksumaksja õigus ettenähtust suuremas summas tehtud makseid tagasi saada ning § 106 lg 2 teise lause kohaselt täidetakse tagastusnõue viivitamata, kui maksuhaldur on varem sama seaduse § 33 lõike 11 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust.

Käesoleval juhul maksuhaldur varem OÜ Westnett tagastusnõuete õigsust kontrollinud ei olnud ning selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ka ei ole. Järgitud on käibemaksuseaduse 34 lg-s 2 nimetatud nõuet eelneva lisatõendite küsimise suhtes. Vastavale 23.04.2010 korraldusele on vaidlustatud haldusakti esimese lehekülje teises lõigus osundatud. Tagastusnõude täitmise tähtpäeva ei ole korraga pikendatud ka rohkem kui 30 päeva. Selles osas vastab haldusakt samuti seaduse nõuetele. Seadus võimaldab tagastusnõude kontrollimisel selle täitmise tähtaega pikendada ning maksuhaldur on eelnimetatud võimalusest lähtunud.

Menetlusosaliste vahel ei olnud vaidlust ka selles, et tagastusnõude täitmise tähtaega oli vaja arvestada alates 20.05.2010. Haldusasja materjalist nähtuvalt on tagastusnõude täitmise tähtaega pikendatud esimest korda 11.05.2010 kolmekümne päeva võrra ehk kuni 21.06.2010. Selles osas protsessiosalised ei vaidle. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud 11.06.2010 otsusega pikendati tagastusnõude täitmise tähtaega uuesti ja seejuures on järgitud nõuet koostada vastav otsus vähemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.

OÜ Westnett põhiväide taandub sisuliselt sellele, et maksuhalduril ei olnud piisavat kahtlust selle kohta, et tagastusnõude täitmisel makstava summa tagasinõudmine võiks osutuda hiljem võimatuks. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et kahtlusele on vaidlustatud haldusakti teisel leheküljel osundatud, täiendavalt tuleneb see ka otsuse esimeselt leheküljelt ja haldusakti ei saa tühistada või õigusvastaseks tunnistada pelgalt seetõttu, et kahtlust oleks olnud võimalik põhjalikumalt motiveerida. Seejuures ei saa lähtuda asjaolust, et hilisemalt on tagastusnõue põhjendatuks osutunud ning maksuhaldur on ka vastava maksuotsuse kehtetuks tunnistanud.

Antud juhul ei ole tegemist enam tagastusnõude õigsuse küsimusega, vaid sellega kas maksuhaldur võis kahelda ja kas see oli põhjendatud. Haldusakti andmise aja seisuga oli olukord teistsugune, menetlus algusjärgus ning vastustajal oli seadusest tulenevalt õigus tagastusnõude täitmist pikendada.

43. Maksuhalduri 12.07.2010 otsusega pikendati tagastusnõude täitmise tähtaega uuesti ning selle õiguslik alus on sama. Maksuhaldur selgitas vaidlustatud haldusaktis, et OÜ-lt Valiser Trade soetatud kinnistute müügihind on kaebuse esitaja poolt osaliselt tasumata, samuti lasuvad kinnisvaral mitmed hüpoteegid kolmandate isikute kasuks, kelle võlanõuded on OÜ Westnett müüjalt nimetatud tehingu raames üle võtnud ja et äriühingu pangakontodel puuduvad ka rahalised vahendid. Seetõttu pidas vastustaja võimalikuks, et tagastusnõude kohesel rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda hiljem oluliselt raskemaks või isegi võimatuks.

Ka see otsus on koostatud vähemalt 5 päeva enne tagastusnõude tähtaja lõppemist. Seonduvalt eelnimetatud haldusaktiga väljendub kaebuse esitaja põhiline etteheide selles, et maksuhalduri tegevus oli ebaefektiivne ja et korduv pikendamine ei ole mõeldud selleks, et uusi asjaolusid välja selgitada, vaid nendeks juhtudeks kui esimese pikendamise korraldusega ei saadud kolmandale isikule esitatud küsimustele vastust (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 146). Siinkohal tuleb aga nõustuda vastustaja selgitusega, mille kohaselt ei pea maksuhaldur kavandama kohe kontrollimise alguses (ammendavalt) kolmandate isikute ringi, kellelt dokumente või teavet küsida.

Käibemaksuseaduse § 34 lg 2 p 2 on tähtaja pikendamine kuni 90 kalendripäeva võimalik eeldusel, et tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule ja seda ei ole seatud sõltuvusse kolmandate isikute arvust või sellest kas tegemist on esimese või teise järelepärimisega. Piirang väljendub üldises 90 päevases tähtajas. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et 90 päevast tähtaega ei ole ületatud. Haldusasja materjalist nähtub, et esimest korda pikendati tagastusnõude täitmise tähtaega 11.05.2010, seejärel 11.06.2010 otsusega teist korda 30 päeva võrra ning 12.07.2010 otsusega kolmandat korda 30 päeva võrra kuni 20.08.2010.

Vaidlust ei olnud selles, et tagastusnõue esitati 20.04.2010 ja et tagastusnõude täitmise tähtaega oli vaja arvestada alates 20.05.2010. Vaidlustatud haldusaktidega ei ole pikendatud tagastusnõude täitmist konkreetsete kuupäevadeni, vaid igal korral 30 päeva võrra. Arvestades asjaolu, et 02.08.2010 haldusaktiga peatati tagastusnõude täitmine kuni vastava otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, siis ei olnud eelnimetatud kuupäevaks arvestatuna tagastusnõude täitmise pikendamiseks ettenähtud piirtähtaega ületatud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole alust tühistada või õigusvastaseks tunnistada ka PMTK 12.07.2010 otsust.

44. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.08.2010 otsusega peatati OÜ Westnett poolt 20.04.2010 esitatud tagastusnõude täitmine summas 1 679 193 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, sest kaebuse esitaja tegevuses tuvastati maksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses rikkumisega alustati väärteomenetlust. Seejuures on viidatud haldusakti andmise õigusliku alusena maksukorralduse seaduse § 106 lõikele 2 ja § 107 lõigetele 1 ja 2. Maksukorralduse seaduse §

106 reguleerib tagastusnõude täitmist, kuid MKS § 107 lg-s 1 on sätestatud, et riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada sama seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud nimetatud seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teise lõike kohaselt peatatakse tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni ja et tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.

45. Seonduvalt 02.08.2010 tagastusnõude täitmise peatamise otsusega taanduvad kaebuse esitaja põhiväited samuti sellele, et haldusakti andmist on põhjendatud ebapiisavalt ja et puudusid ka väärteo tunnused. Samas võimaldab seadus tagastusnõude täitmist peatada kui alustatakse väärteomenetlust. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta on vormistatud 4-leheküljeline haldusakt ning seda on ka piisavalt motiveeritud. Põhjendatud kahtlust on väljendatud 5-punktilises loetelus. Selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Mis puutub aga väärteomenetluse tunnuste puudumisse või väärteomenetluse kui sellise alustamise ebapiisavuse sisulistesse põhjendustesse, siis väärteomenetluse toimingute põhjendatust halduskohus hinnata ei saa. See toimub väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. Arvestades asjaolu, et käesoleva haldusasjaga seonduv ja hiljem koostatud maksuotsus on käesolevaks ajaks ühtlasi kehtetuks tunnistatud, võivad kaebuse esitaja sellekohased seisukohad (osaliselt) põhjendatud olla, kuid see on teine teema. Ka eelnimetatud haldusakti tuleb hinnata lähtuvalt HKMS § 158 lõikest 2 haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti andmise ajahetke seisuga oli see maksuhalduri hinnangul põhjendatud ja kohtul ei ole antud juhul alust seda seisukohta arvestamata jätta. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata ka maksuhalduri 02.08.2010 otsuse tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

46. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusaktid osutusid nende andmise ajahetke seisuga õiguspärasteks, ei ole vaja pikemalt hinnata õigusvastuse tuvastamise nõuete eelduseks olevat põhjendatud huvi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul menetluskulusid kaebuse esitajalt välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 147).

Enno Loonurm Kohtunik