2-11-63951/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-63951

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-63951 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Sxxxx Kxxxxxxxxx vastu võlgnevuse 477,26 eurot ja kõrvalnõuete nõudes Hagihind 477,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost jurist@julianus.ee); Kostja: Sxxxx Kxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Sxxxx Kxxxxxxxxxxxx AS Krediidikassa kasuks 954 (üheksasada viiskümmend neli) eurot ja 47 senti, millest 477,26 eurot on põhivõlg, 109,29 eurot on intressid ja 367,92 eurot on viivis.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Sxxxx Kxxxxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Sxxxx Kxxxxxxxxxxxx AS Krediidikassa kasuks menetluskulud summas 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot ja 25 senti.

3. Välja mõista SxxxxxKxxxxxxxxxxxx AS Krediidikassa kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2-11-63951

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik AS Krediidikassa esitas 29.12.2011.a kohtule hagiavalduse Sxxxx Kxxxxxxxxxx vastu võla 477,26 euro, intressi109,29 euro ja viivise 367,92 euro nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja elukohta saadetud menetlusdokumendid on 03.01.2012.a vastu võetud kostja poolt isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 06.08.2009.a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 511,29 eurot, mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Kostja ei ole täitnud korralikult oma kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu punktis 1.3.1 kokku leppinud viivise määras 0,13 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud perioodi 22.10.2009 – 22.12.2011 viiviste suuruseks 490,77 eurot. Hageja taotleb viivise tasumist nimetatud perioodi eest vähem – summas 367,92 eurot.

2-11-63951

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 102,25 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 178,95 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr

137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suurnõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 178,95 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 60 eurot.

TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik