2-11-50427/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-50427 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2012. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

Hagihind

S. H. hagi S. T. vastu kahju hüvitamise nõudes

240,85 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus / Lihtmenetlus Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

S. H. (IK xxx; elukoht: xxx) advokaat Allan Valk (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, e-post: allan.valk@hansalaw.ee ) Kostja:

S. T. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. T.`lt S. H. kasuks 100 (ükssada) eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja menetluskulud peab kandma 41,5% ulatuses kostja. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Hagiavaldus

19.10.2011. a esitas S. H. Viru Maakohtule hagi S. T. vastu tekitatud kahju 240,85 euro nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt paikneb hagejale kuuluv korter xxx täpselt kostjale kuuluva korteri xxx all. 30.11.2010. a põhjustas järjekordne kostja korteris toimuv veeleke hageja korteri vannitoa üleujutuse (rikutud on vannitoa lagi). Tekitatud kahju hindab hageja 240,85 eurole, milline kulub vastavalt Brenavor OÜ hinnapakkumisele taastusremondiks. Vabatahtlikult kostja kahju hüvitamisest keeldus, väites, et tema vannitoast ja tema süü läbi pole hageja kahju saanud. Üleujutuse põhjuseks oli kostja vannitoas oleva dušikabiini vee äravoolu koha mittehermeetilisus.

II Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud.

Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited. Läbijooksu momendil ei olnud koostatud akti kahju suuruse kohta. Korteriühistu esimees kinnitab, et hageja vannitoa laes olid vaid mõned veetilgad. Hageja ei ole kostjat lubanud oma korterisse, et kostja saaks näha kahju tekitamist, sest kostja oli valmis juhtunule adekvaatselt reageerima. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et kahju tekitati kostja poolt. Tõele ei vasta ka kahju suurus, sest hageja on esitanud hinnapakkumise 3,2 m2 kohta, kuid tegelikult on hageja vannitoa suurus 2,7 m2. Ka on kahju suurus ilmselt liialdatud. Kostja on kursis sellega, et hageja valis kõige kallima hinnapakkumise.

III Menetluse käik

Kohus teavitas 03.02.2012. a menetlusosalisi, et hagihinda arvestades lahendab kohus asja lihtsustatud korras (TsMS § 405).

IV Hageja ja kostja täiendavad seisukohad ja tõendid

Hageja märkis oma 18.01.2012. a vastuses, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja pole kostjat oma korterisse sisse lasknud ja kahju ette näidanud, on vale, kostja pole seda soovinudki ja vastupidi – ignoreeris hagejat ja ei püüdnudki asjas selgust saada. Lisaks sellele teostas hagejale hinnapakkumise teinud oma ala spetsialist hageja vannitoas kõik mõõtmised, mistõttu kostja väide vannitoa ruutmeetrite kohta ei vasta tõele. Hageja esitas kolm fotot veelekke kohta.

Kostja saatis 17.02.2012. a täiendavad tõendid: hageja korteri pindala andmed (sh vannitoa kohta), 4 hinnapakkumist (AS Silbet, ADR Carriers OÜ, OÜ Aknameister ja OÜ Visto).

V Kohtuotsuse põhjendused

Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 240,85 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et hageja taotleb kahju hüvitamist, hageja kahjunõue kostja vastu tuleneb seoses veelekkega kostja vannitoast, hageja hindab kahju suuruseks kahjustada saanud vannitoa lae taastusremonti vastavalt Brenaver OÜ hinnapakkumisele (240,85 eurot). Nõude materiaalõiguslik alus on korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 ja lg 2, võlaõigusseaduse § 1043. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kohtule enda 30.11.2010. a avalduse KÜ Kasteheina 1 juhatusele, milles on kirjeldanud 30.11.2010. a veeleket ja palub seda kinnitada, avaldusele on KÜ juhatuse esimees märkinud: kinnitan, et 30.11.2010. a kell 19.25 vannitoa laest tilkus vett (tl 8-9). Seega on ebaõige kostja vastuväide selle kohta, et hageja esitatud tõenditest ei ilmne, et kahju oleks tekitatud kostja poolt ning et hagejal puuduvad nõuet tõendavad dokumendid.

Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja mõjusfääris oli dušikabiini paigaldamine selliselt, et tagada veeühenduste hermeetilisus ning seeläbi ka vältida kahju võimalik tekitamine naabrile.

Kohus nõustub osaliselt kostjaga selles, et hageja kahjunõue on liialdatud. Hageja on hinnanud vannitoa ripplae vahetust hinnapakkumise järgi 240,85 eurot (tl 7). Kostja väitel on hageja valinud liialt kõrge hinnapakkumise sest kostja poolt ehitusfirmadest võetud 4 hinnapakkumise järgi saaks hageja vannitoa lae välja vahetada tunduvalt odavamalt. Kostja poolt kohtule esitatud hinnapakkumised jäävad suurusjärku 42,94 eurot (kõige odavam) kuni

113,04 eurot (OÜ ADR Carriers, 94,20 EUR + käibemaks) (tl 37-40). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud fotode (tl 24-26) põhjal on kohus arvamusel, et hageja vannitoa viimistlusmaterjalid (ripplagi, liistud) ei olnud sedavõrd kallid ja kvaliteetsed, mis põhjustaksid hagejale uue ripplae paigaldamiseks kulutusi 240,85 euro väärtuses (materjal, tööraha, muud lisanduvad kulud), seda enam, et ripplae pindala on kõigest 2,7 m2 (tl 35-36). Kohus leiab, et piisav, mõistlik ja õiglane kahjuhüvitis on 100 eurot.

VI Menetluskulude jaotus

Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja nõudest rahuldab kohus ca 41,5%.

Kohus määrab menetluskulude jaotuse proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega vastavalt TsMS § 163 lg 1. Kostja peab kandma hageja menetluskulud 41,5% ulatuses.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

VII Edasikaebamise kord

Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik