3-12-483/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-483 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus I.A.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Marek Ševrigin Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.A. Kohtuistungi toimumise aeg 7. märtsil 2012 Resolutsioon Anda luba I.A.i (sünd. xx xx xxxx Pakistanis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusse, kuid mitte kauemaks kui 7. maini 2012. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 7. märtsil 2012 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel taotluse I.A.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.

Taotluse kohaselt pidasid PPA ametnikud 5. märtsil 2012 kell 23:30 Tallinna lennujaamas kinni Pakistani Islamivabariigi kodaniku I.A.i (sünd xx xx xxxx Pakistanis), kes saabus lennuga OV138 Norra Kuningriigist, olles Norra politsei poolt välja saadetud. Isik esitas kontrollimiseks Pakistani Islamivabariigi passi nr xxxxxxx ja Eesti Vabariigi elamisloa, mis kehtis 15. augustist 2008 kuni 14. augustini 2012. Isik oli lahkunud Eestist 4. märtsil 2012 Oslosse ja palus Norra Kuningriigilt varjupaika, kuid võttis esmaste toimingute järel taotluse tagasi. Kuna I.A.il puudus raha Norra Kuningriigis viibimiseks ja sealt lahkumiseks, saatis Norra politsei isiku välja Eestisse. PPA tunnistas I.A.i elamisloa 6. märtsi 2012. a otsusega kehtetuks. I.A.i väljasaatmisdokumentide vormistamine võtab aega ja Eestil puudub otseühendus isiku päritolumaaga. Seega ei ole viivitamatu väljasaatmine võimalik. PPA ei pea proportsionaalseks I.A.i viibimist vabaduses, kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.

2. PPA esindaja jäi kohtuistungil taotluse juurde. I.A. selgitas kohtuistungil, et sõitis Norra Kuningriiki, sest oli mures enda ja oma lähedaste heaolu pärast. I.A. soovib kuni Eesti Vabariigist lahkumiseni elada aadressil xxxxxxx, kontakteeruda oma lähedastega ning pärast raha saamist korraldada ise oma lahkumine Eesti Vabariigist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2

3. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I.A.il ei ole Eestis viibimiseks välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud seaduslikku alust. PPA tunnistas 6. märtsil 2012 I.A.i elamisloa kehtetuks ning tegi I.A.ile koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks.

4. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. PPA on põhistanud, et I.A.i väljasaatmise korraldamine ei ole 48 tunni jooksul võimalik. I.A.il on küll kehtiv reisidokument (Pakistani Islamivabariigi pass), kuid Eesti Vabariigil puudub otseühendus isiku päritolumaaga ja väljasaatmise korraldamine võtab aega. Kohtul puudub praeguses menetlusstaadiumis alus arvata, et väljasaatmine on perspektiivitu.

5. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Toimiku materjalidest nähtuvalt on I.A. varem elanud xxxxxxxx (ühiselamus) ja kohtuistungil väidetu kohaselt soovib sinna tagasi pöörduda. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb isik siiski paigutada väljasaatmiskeskusesse, sest vabadusse pääsedes võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Toimiku materjalide põhjal võib pidada usutavaks, et I.A.i tegelikuks sooviks oli Eesti Vabariigist lahkuda. Kaebaja väidab küll, et sõitis Norra Kuningriiki selleks, et saada ühendust oma emaga, kuid ei andnud mõistlikku selgitust, miks oli selleks vaja taotleda Norra Kuningriigilt varjupaika. Kui isiku senised katsed oma lähedastega Eestis viibides kontakteeruda on olnud tulemuseta ja kontakteerumiseks pidi sõitma Norra Kuningriiki, siis ei ole usutav ka I.A.i väide, et vabaduses viibides õnnestub tal oma lähedastega mõistliku aja jooksul kontakti saada ning hankida iseseisvalt elamiseks või Eesti Vabariigist lahkumiseks vajalik raha. Kohus lisab, et kirjavahetuse pidamine ja sidevahendite kasutamine on võimalik ka väljasaatmiskeskuses viibides (VSS § 2611). Samuti on väljasaadetaval võimalik taotleda väljasaatmiskeskuses kokkusaamist näiteks oma kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga või rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide töötajatega, kellelt küsida abi vanematega kontakti leidmisel (VSS § 2610). Isik ei avaldanud kohtuistungil, et tal oleks Eestis perekondlikke või muid lähedasi sotsiaalseid sidemeid, mis välistaks väljasaatmiskeskusesse paigutamise. Kohus eeldab, et reisidokumendi olemasolu korral ei võta väljasaatmise korraldamine ülemäära pikka aega.

6. Neil põhjustel annab kohus loa paigutada I.A. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

Monika Laatsit