2-11-37382/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-37382

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.märts 2012. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-11-37382 Tsiviilasi Jxxxxx Kxxxx hagi Uxxxx Kxxxx vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jxxxxx Kxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), hageja seaduslik esindaja: Exx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Uxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost:xxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 28.02.2012. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Exx Kxxxxxx poolt hageja Jxxxxx Kxxxx nimel ja kostja Uxxxx Kxxxx vahel 28.02.2012.a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Uxxxx Kxxxx kohustub tasuma poeg Jxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatist 114.50 (ükssada neliteist) eurot ja 50 senti kuus alates 01. veebruar 2012. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1.2. Uxxxx Kxxxx kohustub punktis 1.1. nimetatud elatise tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks Exxxxxxxxxx arveldusarvele nr 1104298416 AS-is Swedbank.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-37382 menetlus Jxxxxx Kxxxx hagis Uxxxx Kxxxx vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Exx Kxxxxxx Jxxxxx Kxxxxx seadusliku esindajana esitas kohtule hagiavalduse Uxxxx Kxxxxxxx vastu elatise nõudes. Exx Kxxxxxx palus kohtul Uxxxx Kxxxxxxx välja mõista Jxxxxx Kxxxxxxx elatis miinimum suuruses kuus tagasiulatuvalt alates 01.jaanuar 2011.a. Uxxxx Kxxxx tunnistas hagi osaliselt ja tegi ettepaneku sõlmida elatise maksmise osas kokkulepe.

28.02.2012. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses, seega jätab kohus nende menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik