2-12-2832/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-2832

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. märts 2012. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-12-2832 Tsiviilasi Mxxxxx Lxxxxxxxx hagi Rxxxx Sxxxxxxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ; Hageja seaduslik esindaja: Kxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: RxxxxSxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Kxxx Lxxxxxxx poolt hageja Mxxxxx Lxxxxxxxx nimel kostjaga Rxxxx Sxxxxxxx 29. veebruar 2012.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Kostja, RxxxxSxxxxxxx, nõustub tasuma oma alaealise poja Mxxxxx Lxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 01.jaanuarist 2012.a elatist igakuiselt 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kunixxxxxxxxxxx.a või õpingute lõpetamiseni, selliselt, et iga-aastase elatusmiinimumi tõusmisel tõuseb ka kostja poolt makstav miinimum elatis.

1.2. Elatisesumma tasutakse hageja esindaja, Kxxxx Lxxxxxxxx, nimel olevale pangakontole SEB Pank 10010248977014 jooksva kuu 6.-ndaks kuupäevaks.

1.3. Kostja kohustub tasuma elatise mittemaksmisest tingitud kahju nõude kahe kuu eest (jaanuar ja veebruar 2012.a) kokku summas 290 eurot. Kostja kohustub tasuma nimetatud võlgnevuse (290 eurot) hiljemalt 31.märtsiks 2012.a (lisaks igakuiselt tasumisele kuuluvale elatisesummale).

1.4. Käesoelva kokkuleppe sõlmimisega loobub hageja tagasiulatuva (üks aasta) elatise nõudest, milline on esitatud hagiavalduses.

2. Lugeda määruse p 1.1. määratud elatisest täidetuks riigi poolt Mxxxxx Lxxxxxxxx ülalpidamiseks tasutud elatisabi summas 287.70 eurot.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-2832 menetlus MxxxxxxLxxxxxxx hagis Rxxxx Sxxxxxxx vastu elatise nõudes.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 14.02.2012. a määrusega tehtud hagi tagamine, mille alusel kohustati Rxxxx Sxxxxxxxxx hagi tagamise abinõuna maksma lapsele elatist asja menetluse kestel.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 1 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Lxxxxxxxx esitas 18.01.2012. a kohtule lapse Mxxxxx Lxxxxxxxx nimel hagiavalduse Rxxxx Sxxxxxxx vastu temalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Kxxxx Lxxxxxxxx palus kohtul Rxxxx Sxxxxxxxxxx välja mõista lapsele elatis tagasiulatuvalt alates 01.03.2011.a kuni 31.12.2011.a 139 eurot lapse kohta kuus ja alates 01.01.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 178 eurot lapse kohta kuus. 10.02.2012.a esitas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus tegi 14.02.2012. a määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse ja otsustas hagi tagamise abinõuna kohustada RxxxxxSxxxxxxxxx maksma lapse ülalpidamiseks elatist 145 eurot lapse kohta kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

06.03.2012. a saabus kohtule poolte vahel 29.02.2012. a sõlmitud kompromiss. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kohus rahuldas 14.02.2012.a hageja esindaja taotluse ja määras, et hagi tagamise korras tuleb kostjal tasuida elatist igakuiselt 145 eurot kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Nimetatud määruse alusel on Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet 20.02.2012 teinud elatisabi määramise otsuse 00392E/1, millega määrati hagejale elatisabi ajavahemiku 14.02- 13-05.2012 eest summas 287.70 eurot. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 alusel läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Seega nõuab riik kostjalt sisse lapse kasvatamiseks välja makstud elatiseabi. Eeltoodu alusel ei kuulu käesoleva määrusega väljamõistetud elatis kostjalt sissenõudmisele riigi poolt makstud elatisabi osas. Riigi poolt makstud elatisabi summas

287.70 eurot tuleb kostjalt nõutavast elatisest maha arvestada. Kohus märgib, et pooled ei ole kokkuleppes elatisabiga arvestanud, kuid kuna hageja on riigi poolt elatisabi siiski saanud ja riigil tekib nõudeõigus kostja vastu nimetatud summas, siis tuleb kostja nimetatud summas elatise nn topeltmaksmisest vabastada. Kohus märgib ka, et arvestades lühikest ajavahemikku kohtumääruse ja elatisabi otsuse vahel ning kostja kiiret nõustumist nõudega, on ilmne, et hageja esindaja ei püüdnudki hagi tagamise määrust täita kohtutäituri vahendusel või lasta kostjal seda määrust täita vabatahtlikult. Kohtu hinnangul esitas hageja esindaja hagi tagamise taotluse ainuüksi elatisabi saamise eesmärgil.

Lähtuvalt TsMS § 632 lg 4 palusid pooled kokkuleppes lühendada edasikaebe tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et taotlus on võimalik rahuldada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt kokkuleppele.

Maimu Laumets Kohtunik