2-11-60129/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-11-60129

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2012 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-60129 Tsiviilasi

V. K. hagi V. K. vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:V. K., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja: V. K., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg 05.03.2012 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada V. K. (isikukood *) ja V. K. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * Perekonnaseisuaktide osakonnas ja mille kohta on koostatud kanne nr *.

3. Taastada V. K. esimese abielu eel kantud perekonnanimi „*“.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

07.12.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes.

13.12.2011 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega keeldus tsiviilasja menetlusse võtmisest ja edastas kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 06.01.2012 saabud tsiviilasi Haapsalu kohtumajja.

01.02.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 09.02.2012 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 05.03.2012 toimus kohtuistung.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt ei ela hageja ja kostja koos juba aastaid. Kohtuistungil täpsustas hageja, et koos ei ela nad 1990 aastate keskpaigast. Viimased neli aastat on hagejal uus elukaaslane. Hageja kinnitas, et on nõus kandma menetluskulud. Hageja esitas kohtule abielutunnistuse /tl 7/.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja kinnitab, et arusaamatused abielus tekkisid neil 1990 aastate alguses. Viimased kümme aastat on kostja elanud Haapsalus. Kostja on nõus abielu lahutamisega ning soovib tagasi oma esimese abielu eel kantud perekonnanime *.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutunnistuse järgi on poolte abielu sõlmitud * aastal * Perekonnaseisuaktide osakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr *.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Poolte ütlustega on tõendatud, et nad ei ela koos üle kümne aasta. Hagejal on viimased neli aastat uus elukaaslane. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et poolte abielulised suhted on juba aastaid tagasi lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi

V. K. on avaldanud, et soovib tagasi esimese abielu eel kantud perekonnanime „*“. Eeltoodu alusel tuleb taastada V. K. perekonnanimeks pärast abielu lahutust *.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ta on nõus tasuma menetluskulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Muid menetluskulusid pooled kohtule avaldanud ei ole. Seega jääb hageja poolt tasutud riigilõiv tema kanda TsMs § 164 lg 1 alusel. Kostja kanda jäävad tema enda poolt kantud menetluskulud.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/